•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
m-maksed
|
|
|
EMT alustas koos ühistranspordifirmaga Connex uudsel tehnoloogial põhineva
m-pileti testimist Tartus. Lähiajal liituvad projektiga ka Hansapank ja
Ühispank.
Uudne piletilahendus põhineb kahel komponendil: GSM-mobiiltelefon ja
elektronkaart. Mobiiltelefonilt lühinumbrile helistamisel aktiveeritakse
vastava kategooria pilet (tunni-, päeva- või kuupilet) ning saadetakse
vastu pileti ostu kinnitav SMS, telefoninumbriga seotud elektronkaardi
(RFID-kaardi) abil saavad kontrolörid sõitja m-pileti kehtivust kiiresti ja
mugavalt kontrollida.
Lahenduse teeb paindlikuks asjaolu, et kui elektronkaarti ei ole, saab
m-pileti teenust kasutada ka praegu Tallinnas testitava nn. SMS-pileti
kujul. Erinevuseks vaid see, et sõiduõiguse saamiseks ei pea saatma SMS-i,
vaid piisab helistamisest lühinumbrile. See on SMS-st odavam ja kasutajale
lihtsam variant.
"Elektronkaardi lisamine m-piletile avardab süsteemi võimalusi ning muudab
selle mugavamaks ja turvalisemaks," ütles EMT arendus- ja
tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. "Elektronkaart välistab näiteks
SMS-pileti puhul palju diskussioone tekitanud vajaduse võtta pileti
kontrollimiseks ühistranspordis välja oma mobiiltelefon ning sellega end
võimalike taskuvaraste huviorbiiti seada."
Elektronkaardi puhul ei toimu piletikontroll visuaalsel teel mobiiltelefoni
ekraanilt nagu SMS pileti puhul, vaid elektroonselt, mis muudab
kontrollimise nii kliendile kui kontrollijale kiiremaks, mugavamaks ja
turvalisemaks. Sõitja esitab oma elektronkaardi, hoides seda kontrollija
terminali läheduses, andmed edastatakse GPRS-i vahendusel teenuse
serverisse ja vastus pileti kehtivusest kuvatakse kontrolöri seadmel. Kogu
protsessi kestus võtab aega ca paar sekundit.
Tartu abilinnapea Aksel Kivi mainis, et võrreldes Tallinnas kasutatava
lahendusega on Tartu m-pilet parem, sest erinevalt SMS-st on mobiililt
lühinumbrile helistamine tasuta. "Tartu on viimased paar aastat olnud Eesti
ühistranspordis teenäitajaks. Selle tõestuseseks on bussifirma Connex,
kellega meil on pikaajaline liiniveoleping. Ja Connexil endal on olemas
tugev omanik. Me oleme keskendunud kvaliteedile ühistranspordis."
AS Connex juhatuse esimehe Uno Ainsoo sõnul on m-pilet kui täiendav ja
mugav makseviis ühistranspordis sõitmise eest tasumiseks perspektiivikas
lahendus, mis eestlaste kõrget mobiilistumist arvestades peaks suure
populaarsuse võitma. "Tartu kui ülikoolilinna bussisõitjatest moodustavad
suure osa tudengid, kes teadagi on erksa meelega ja altid uuendusi
kasutusele võtma, nii et seegi peaks m-piletile hoogu andma," arvas Ainsoo.
Hansapanga projektijuhi Märt Randoja kinnitusel on m-pilet ehk
mobiiltelefonil ja elektronkaardil tuginev teenus selline, millele on
võimalik lisada tulevikus lisafunktsioone. Üks esimestest
lisafunktsioonidest, mida Hansapank on valmis edaspidi teenusele lisama, on
perioodiline püsimaksekorraldus. "See vabastab kliendi igakuisest
kohustusest nt ühistranspordi kuupileti makset meeles pidada.
Püsikorraldusega täidetakse kliendi maksekohustused õigeaegselt", rääkis
Randoja.
Uudset m-pileti lahendust on võimalik Randoja sõnul rakendada ka mistahes
teatri- või kontserdipiletite müügi korral. "M-pileti rakendudes kaob
igasugune vajadus piletite väljatrükiks paberkandjal," tõi Randoja näiteid
m-pileti kasutusvõimalustest.
Testperioodil kannab EMT elektronkaart nime IDEEKAART.
M-pileti testimises saavad osaleda kõik EMT eraisikust lepingulised
kliendid ja juriidilise isiku nimel olevate numbrite kasutajad, kellel on
avatud m-konto teenus.
M-pilet kehtib kõigis Tartu bussiliinides. Kõik Connexi bussid saavad
varustatud infokleebistega uue piletiostuvõimaluse tutvustamiseks,
vastavaid voldikuid jagavad ka EMT müügiesindused. Elektronkaardi saamiseks
tuleb pöörduda AS Connex poole.
Lisatud 21.8.02; 11:42:12 .
|
|
|
|
|
M-kaubanduse edasine areng on mitte tehnoloogia- või operaatorfirmade, vaid pankade ja teenusepakkujate teha, väidab IT Kolledzhi õppejõud Linnar Viik Äripäevas.
E-kaubanduse arengu suurimaks pudelikaelaks polnud maailmas mitte internetiühendusega arvutikasutajate vähesus vaid lihtsa, odava ja usaldatava kohaliku arveldusmehhanismi puudumine. Sõltuvalt kohalike pankade suutlikkusest oma pakutavaid teenuseid sellesse täiesti uude teenusekanalisse – internetti laiendada, hakkas käivituma ka väärtusahel ettevõtjate poolt läbi interneti pakutavate teenuste osas. Eesti liigub selles vallas maailma tippude seas. Iga ettevõtja saab analüüsida oma võimalusi ja vastavalt sellele internetipõhine kasumlik ärimudel üles ehitada või sellest loobuda.
Liigume teistest riikidest kiiremini
Internetipanga arendamiseks ja haldamiseks ei pidanud pangad muutuma IT ega telekomi firmadeks vaid jätkati tegevust omal alal, vaja oli kompetentsi, visiooni ja fookust. Kuigi arendustegevuse eelarvet vaadates moodustavad vähemalt Eestis pankade eelarved kogu meie riigieelarve IT kulutustega võrreldava mahu ei peeta neid arvutifirmadeks.
Enne internetipankade edukat läbimurret olid maailmas arutusel küll riistvaralised ning tarkvaralised arvelduslahendused, mida arendaksid ja haldaksid kas IT- või telekomifirmad, kuid õnneks Eestis sellistesse ideedesse palju aega ega raha pole uputatud. M-kaubandus on praegu maailmas läbi elamas samasuguseid hetki ning pangad on alles avastamas uut maksekanalit, kuid taas kord liigume siin kiiremini, kui paljudes muudes riikides pangad seda teevad.
Mobiiltelefonide abil maksete sooritamine peaks katma arvelduste valdkonda, kus sularaha, kaardimaksed või interneti-panga kasutamine oma praegusel kujul pole võimalikud, osutuvad keerukamateks, kallimateks või aeganõudvamateks. Maksed suurusega paarikümnest sendist kuni saja kroonini, ideaalis kuskil 5 krooni ja 20 krooni vahel on just m-maksete jaoks parimad teenused. Valdav enamus sellistest teenustest ei ole hallatavad mitte mobiilsideoperaatorite pärusmaal vaid seotud kas erinevate infoteenuste (uudised, teated, päringud) või muude laialt levinud teenuste (muuseumipilet, parkimine, ühistransport) eest tasumisega. Muust maailmast on senini suutnud sammu võrra ees olla Jaapan. Sealse DoCoMo nimelise operaatori nime kannab ka m-kaubanduse edukas ärimudel, kus mobiilside operaator on oma infrastruktuuri ja kliendid usaldanud vabalt konkureerivatele teenusepakkujatele lisaväärtusteenuse arendamiseks. Sealne ärimudel on detailideni avalik ja äärmiselt õpetlik, kuid sellele vaatamata on Euroopas ning Eestis mobiilside operaatorid püüdnud küll kultuurilisele eripärale, turu teistsugusele toimivusele või praeguse tehnoloogia võimetusele viidates hoiduda oma arveldussüsteemi muutmast sedavõrd paindlikuks, et see motiveeriks muid teenusepakkujaid m-kaubandust aktiivselt edendama.
Mobiiltelefone kasutatakse meil maksevahendina teenuste (logode, tirinate või sisuteenuste), näiteks Äripäeva interneti-versiooni lugemise eest tasumiseks ka praegu. Arveldamine toimub sel juhul läbi mobiiltelefoni arvele lisatavate summade ja operaatorid "maandavad oma riske" seejuures nii pika maksetähtaja (kuni 45 päeva) ning soolase vahendustasu (mõnedel juhtudel üle poole teenuse hinnast) abil. Selge see, et kui klient maksaks mobiiltelefoni abil teie teenuse eest 5 krooni ja te saaksite kuu aja pärast enda arvele operaatori vahendusel sellest 3 krooni, oleks arveldussüsteem teile äärmiselt kulukas. Ilmselt loobuksite.
Uued teenused
Eestis on oma arenduseelarve ja kliendibaasi mahu tõttu teineteist ühtse arveldussüsteemi partnerlusele ahvatlenud EMT ja Hansapank, arvestades reaalselt sellega, et nende pakutud lahendusele peaksid end kohaldama ka muud operaatorid ja pangad. Hetkel pole teada selle teenuse käivitumise kuupäeva ega arveldussüsteemi tehnilisi ja ärilisi detaile.
Pankade omavahelises koostöös avalikkuse ees esitletud arveldussüsteem toob praeguse seisuga turule teenusepakkujatele aga tehniliselt selge, usaldusväärse ja odavama vahendustasuga arveldused, mille ainsaks suuremaks miinuseks on hetkel puudulik kliendibaas telefonikasutajatest, kelle mobiiltelefoni number oleks mobiilmakseteks seostatud konkreetse arvelduskontoga. Kui pangad selle seose loomise juures teenusepakkujatele abiks on, võib lähiaastal sellest kujuneda omalaadne Eesti DoCoMo, aastase arveldusmahuga kuni 500 miljonit krooni, millest mobiilside operaatorid endale saavad vaid arvelduse teostamiseks kasutatud andme- või kõneside tasu. See samm võib kujneda kogu Euroopas m-kaubanduse turgu käivitavaks ja elavdavaks prototüübiks, millist lihtne juurutada sõltumata riigist – ole ainult pank ja tee järele. Arveldusmahu kasv saab analoogiliselt e-kaubandusele sõltuma teenusepakkujate võimekusest m-kaubandusega kaasa minna.
Julgen väita, et enamus mobiilside uutest teenustest ja mobiiltelefoni kui maksevahendi kasutamine hõõguvad endiselt tuha all. Edasine areng pole praeguseks mitte tehnoloogia- või operaatorfirmade vaid pankade teha. Mobiiliga bussis pileti ostmiseks pole vaja oodata operaatori poolt ehitatavat järgmise põlvkonna võrku ega tehnoloogiafirma poolt valmistatavaid uusi telefone vaid leida kasutajale lihtsaimad, odavad ja usaldatavad lahendused praeguse tehnikaga pakutavate võimaluste seast.
Linnar Viik
IT Kolledzhi õppejõud ja
Mobi Solutions OÜ juhatuse liige
Lisatud 31.7.02; 8:37:31 .
|
|
|
|
|
Kahe Eesti panga poolt sügisel välja toodav m-maksete süsteem on geniaalselt lihtne ja näitab taas, et progressile pole alternatiivi. Võib-olla isegi seda aimamata lasevad pangad pudelist välja dzinni, kes lükkab ajaloo kuristiku poole tuhandeid aastaid vana anakronismi nimega sularaha, kirjutab ASi Microlink juhatuse esimees Allan Martinson Äripäevas.
Praegu testjärgus olevat m-makset proovinud inimesed on lausunud vaid kiidusõnu. Taksos, väikepoes või pubis maksmiseks pole vaja muud, kui teha telefonikõne neljakohalisele lühinumbrile, lisades kaupmehe koodi ja arve summa. Hiljemalt mõnekümne sekundi pärast saabub müüja mobiilile ülekande kinnitus ja peagi on ka raha ühelt pangaarvelt teisele liikunud. Kahtlemata on m-maksel ka puudusi: tehing võtab mõnevõrra aega, on harjumatu, ja viienda õlle eest maksmine nende pisikeste vastikute klahvide abil võib ju raskeks osutuda (mis tegelikult on m-makse voorus).
Sisuliselt ei erine mobiili-makse millegi poolest tavalise deebetkaardiga maksmisest.
Nii mobiilil kui ka deebetkaardil on sama funktsioon: teha kindlaks kasutaja isik ja lubada ta tema pangaarvel oleva raha ligi. Väidetel, et mobiil on pangakaardist ebaturvalisem, pole põhja all. Tõenäosus, et inimene telefoni ära kaotab, on umbes sama suur kui kaardi puhul; mõlemal juhul ei nõuta väiksemate summade puhul isiku täiendavat tõestamist; ning põhimõtteliselt on võimalik ka mobiili kaudu küsida PIN-koodi.
Näilisele sarnasusele vaatamata on m-makse põlvkonnajagu pangakaartidest ja inter-netipangast ees, ühendades viimaste kaks tähtsaimat omadust: mobiil on interaktiivne nagu internet, ja samal ajal kaasaskantav nagu pangakaart. Lisaks sellele toimub m-maksmine SMSide abil, mida teavad ja mõistavad pea kõik mobiilika-sutajad, erinevalt WAPist, mis on jäänud pigem friikide pärusmaaks.
Mobiilmakse tõotab läbimurret sularahata ühiskonna poole, olles pangakaartidest progressiivsem. M-maksete tulevik on aga veelgi kirkam, kui vähegi fantaasia valla päästa:
Kuigi m-maksed on esialgu deebetkaartide alternatiiviks, saab nende abil tulevikus kindlasti ligi krediitkaardi kontole.
Tegelikult pole ühtegi põhjust, miks ei võiks kõigil mobiili-kasutajatel olla lisaks m-maksete maksmisele õigus makseid vastu võtta. Nii saaks üksteisele raha laenata või saata raha maale vanaemale, kes seda siis mobiili abil ka tarvitada saaks. Analoogiline e-kirjaga raha saatmise süsteem PayPal on maailmas tohutult populaarne ja toodab ka kasumit.
M-maksete lihtsustamiseks võiks toimida vastupidine, m-arvetel põhinev süsteem. Kaupmees saadab SMSiga arve (valmiskirjutatud m-maksekorralduse) ja kasutaja peab seda vaid oma SMSiga aktsepteerima. Kujutan vaimusilmas kino, teatri- või laevapiletite tellimist ette nii, et helistan Coca-Cola Plazasse või Tallinki, tellin kohad ja piletid, saan kõne lõppedes SMSi arvega, aktsepteerin seda oma SMSiga ning ühtlasi on nõnda vahetatud SMSid ka minu pileti eest.
M-maksete lisandumine pangakaartide ja internetipan-ganduse maailma toob lähemale päeva, kus sularaha peamiseks rolliks on lebada numismaatikute albumeis. Juba täna annab elektrooniline raha 80–90% kogu rahakäibest, ja mida kõrgem see protsent, seda kallim on sularaha hind. Sularaha, vaatamata tema näilisele lihtsusele, on kallis lõbu. Tema trükkimine võib väiksemate nominaalide puhul maksta enam kui rahatäht ise, tema hoidmine ja transportimine ei tee pankadele muud kui asjatut peavalu. Kasutaja seisukohast võib sularaha kaduda, vettida ja põleda, ja Murphy seaduse kohaselt pole sularaha iial arvelt võetud siis, kui teda tegelikult vaja läheb.
M-makse kasutajate hulka ja populaarsust on täna raske prognoosida. Kui Hansa- ja Ühispank on täna oma hinnangutes pigem konservatiivsed, siis mina julgeks kihla vedada, et m-maksed osutuvad paari aasta jooksul sama edukaks kui omal ajal deebetkaardid või e-maksuamet. Usun, et ühe aasta jooksul pärast m-maksete käivitamist on sel teenusel 30 000–50 000 aktiivset kasutajat ja kolme aasta pärast läheneb nende hulk interneti-panga kasutajate hulgale. Vaadates tagasi ajalukku, võib prognoosida, et m-maksete kriitilise massi saavutamise järel viivad pangad sisse m-kontode kuutasu, mispeale klientidel tekib tõsine alternatiiv, kas valida deebetkaardi või m-konto vahel.
M-maksete turuletoomisega on pangad astumas taas sammu, mis Eestisse saabuvad väliskülalised uskumatult pead vangutama panevad. Olen alati imestanud, mis seda imetlust põhjustab, sest eestlase mätta otsast on internet, mobiilparkimine, e-maksuamet ja SMSid ju midagi loomulikku ja lihtsat. Asi mõttekrampide puudumises ja traditsioonivabas lähenemises.
Lisatud 29.7.02; 9:13:54 .
|
|
|
|
|
Võrreldes Helsingis eelmisel aastal käivitunud sms-piletite projektiga on Tallinnas viiel liinil kasutatav mobiilipiletite projekt olnud suhtarvude järgi isegi edukam, teatab Raepress.
Alates projekti algusest 8. juulil on müüdud 6100 mobiilipiletit, mis on väga kõrge näitaja. Keskmine müüdud sms-piletite arv äripäevadel on olnud keskmiselt 400 piletit ning puhkepäevadel keskmiselt 200 (kokku keskmiselt ca 380 piletit päevas).
AS Regio mobiilsete teenuste arendusjuht Gerri Kodres sõnul on huvitav Tallinna ja Helsingi mobiilpiletite projektide omavaheline võrdlus. Helsingis käivitus sms-pileti projekt eelmise aasta septembris, seal on hetkel sms-pileti ostmise võimalus kogu linnatranspordis ning viimastel andmetel müüakse päevas keskmiselt 3000 sms-piletit.
“Kui võtta aluseks Tallinnas praegusel 5 liinil keskmiselt müüdud sms-piletite arv, erinevate ühistranspordiliinide arvuks Tallinna linnas 65 ning oletada, et teistel liinidel kasutataks sms-pileteid sama aktiivsusega, saame tulemuseks, et Tallinnas ostetaks päevas 4000-5000 piletit. See on aga suurem kui Helsingi praegune sms-piletite kasutatavus,” lisas Kodres.
Kodres ütles, et kui Tallinnas võis esimese kasutusnädala suurt ostmisaktiivsust põhjendada uudsuse efektiga, siis praeguse jätkuvalt kõrge kasutamistaseme juures saab juba väita, et reisijad on m-pileti omaks võtnud ning kasutavad seda regulaarselt.
“Seda kinnitab ka asjaolu, et kasutajatelt on tulnud peaaegu eranditult positiivset tagasisidet - kiidetakse lahenduse kasutajasõbralikkust ning asjakohasust. Ka kontrollimise protseduur on käivitunud ootuspäraselt, mingeid probleeme ei ole esinenud ning kontrollidele lahendus meeldib. Praktiliselt ainsa olulise klientide poolt kuuldud "probleemina" on kontrollid välja toonud asjaolu, et reisijad kurdavad, et miks saab nii head ja mugavat pileti ostmise võimalust kasutada ainult nii vähestes liinides,” rääkis Kodres.
SMS-pileteid saavad kasutada Eesti kõikide mobiilioperaatorite kliendid, SMS-pileteid saab hetkel osta bussiliinides 17, 17A, 18 ja 40 ning trammiliinis 4. SMS-piletite projekti viivad läbi AS Regio ning Mobi Solutions OÜ.
Lisatud 25.7.02; 15:04:05 .
|
|
|
|
|
Pankade m-maksete skeemi planeeritav turule toomine sügisel elavdab Eesti mobiilkaubanduse turgu ja on igati tervitatav. Kasutaja seisukohalt midagi põhimõtteliselt uut siiski sündimas ei ole. Ka täna toimiv EMT mobiilkaubanduse süsteem pakub m-makseid nii igakuisele mobiilarvele kui ka otse isikliku pangakontode arvelt. Viimane variant sobib tööandjate telefone kasutavatele klientidele, kirjutab ASi EMT arendusosakonna juhataja Lauri Läheb Äripäevas.
EMT jaoks tähendab pangakontodelt tehingute autoriseerimine mobiilkaubanduse maksete vahendamise riskide maandamist. Samuti omab EMT mobiilkaubanduse süsteem valmidust teiste operaatorite ja klientide teenindamiseks. Nt Radiolinja Eesti rendib EMT-lt m-parkimise rakendust ja tarbib m-tehingute vahendamise teenust enda klientidele pakkumiseks.
Erinevad segmendid
Esimesed m-maksete rakendused on suunatud erinevatesse segmentidesse. EMT mobiilkaubanduse areng sai tõuke m-parkimise turule toomisest, samuti oleme valmis teenindama mehitamata müügipunkte (kohvimasinad, väravate juhtimine jne). Pankade esimeseks segmendiks on mehitatud, kuid makseterminaalideta müügikohad (taksod, ilusalongid jne). Vaadates osapoolte ambitsioone, siis on selge, et pikas perspektiivis need kattuvad.
Operaatorite huvi on tingitud soovist pakkuda klientidele enam rõõmu mobiilsest elustiilist, mille motoks: „mobiiltelefon, kui sinu elu kaugjuhtimise pult“. Teisalt aga surve klassikalise kõne- ja andmeside hindade alanemisele, mistõttu vaatamata „torudes“ liikuva infohulga suurenemisele olulist lisatulu ei sünni. Operaatori jaoks on oluline toetada aina väärtuslikuma info suunamist oma „torudesse“, et teenida ka info väärtuse enda pealt.
Kuna lisaks uute mobiilsete maksetehingute tekkimisele siirdub kindlasti osa juba käibivatest maksetehingutest mobiilseteks, siis peavad pangad hoidma vana äri ja kaasa minema uute võimalustega.
Mis saab edasi?
Eesti mobiilkaubandus on saanud eduka algtõuke m-parkimisest, millise käive on 2002. a lõpuks küündimas pea 10 miljoni kroonini. Praegu oleme maailma esirinnas ja seda mitte ainult suhtarvudes. Hinnanguliselt on Eesti mobiiloperaatorite peale kokku ligi 800 000 klienti. Neist tuleks küll maha arvata ettemaksu kaartide kasutajad, kellel puudub oma telefoninumbri edastamise võimalus. Telefoninumbri edastamisele tugineb tänane m-tehingute identifitseerimine. Sellele vaatamata saame olulise numbri võrrelduna 2002. a I kvartali lõpuks väljastatud ca 1 miljoni pangakaardiga. Senini on mobiilkaubandust kasutanud ca 20 000 inimest, ja peamiselt parkimisteenuse eest tasumiseks. Kliendid on ootamas uusi rakendusi, kus saaks mobiiltelefoniga tasuda.
Pangakaartidega saab maksta kaardikeskuse andmetel pea 7000 müügikohas. Vaadates tagasi pangakaardi maksete leviku ajaloole, saavutati 90ndate algusest kuni 1996. a kaardimaksetehingute vahendamine ca 500 miljoni kroonises summas aasta kohta ja järgmise nelja aastaga maksetehingute käive juba kümnekordistus ületades 5 miljardit krooni aastal 2000.
Võrreldes Eestis kasutusel olevate makseterminalide ja pangakaartide numbreid enam arenenud riikidega peaks meil ka selles valdkonnas olema kasvuruumi küllaga. M-maksetehingute poolt tehtavate miljardiliste käivete saavutamine on hetkel kauge unistus. M-tehingud arenevad kiiresti ilmselt omades niššides ja ei konkureeri, vähemasti lähiaastatel, olemasolevate maksekaardi süsteemidega.
M-tehingud levivad eeskätt kohtades, kus maksekaarte või sularaha kasutada ei saa või see on raskendatud. M-tehinguid võivad hakata pakkuma ettevõtjad, kes ei soovi kallisse makseterminaali investeerida ja kellele maksetehingu teostamise kiirus pole kriitiliselt oluline. Tehnoloogia arenedes ei saa aga välistada m-tehingute liikumist ka olemasolevasse keskkonda.
Arengu eelduseks on koostöö
Usun, et mobiilmaksete lähituleviku võtmesõnaks saab olema koostöö operaatorite ja pankade vahel. Analoogselt pangakaartide ristkasutuse ühtsetele standarditele tuleks kokku leppida standardid m-tehingute tarbeks. Eriti oluline on see lõppkliendile.
Pisimaksete vahendamiseks omavad operaatorid kindlasti konkurentsivõimelist keskkonda, kuna oma olemuses baseerub tänane arveldus just väikeste summade koondamises. Pankade keskkond on ehitatud aga suuremate maksetega opereerimiseks. Koopereerumine aitab vähendada osapoolte investeeringuid m-maksete rakenduste ja tugiteenuste arendamisse.
Pangad ja operaatorid ei saa m-tehingute teostamisel läbi teineteiseta. M-tehinguid töötlev operaator ei ole valmis keeruliste krediidisüsteemide ülesehituseks ja see ei pruugi ka tasuv olla. Operaator vajab linki pangasüsteemi. Pank peab m-tehingute vahendamisel usaldama operaatorit, kuna viimasele kuulub kliendi identifitseerimise aluseks olev SIM kaart. Operaatorid vastutavad ka teenusnumbrite ja võrku läbiva tehnoloogilise lisainfo haldamise eest.
Koostöö Eesti turul on juba alanud. Koostöös pankadega võimaldab EMT mobiilkaubanduse platvorm pangakontodelt m-tehingute eest tasumist. Samuti on EMT pankade projektist teadlik olnud selle algatamisest saati.
Ühise m-maksete rakendusena on EMT ja Hansapank välja töötanud lähiajal piloteeritavad ühistranspordi makselahendused. Seega jääb loota, et e-Eesti saab tuntuks oma jõuliselt areneva mobiilkaubanduse poolest, mille kogemusi tulevad ammutama kaupmehed kaugetest maadest.
Lisatud 24.7.02; 8:51:07 .
|
|
|
|
|
Sügisest käivituv Hansapanga ja Ühispanga koostöös väljatöötatud uus mobiilimakse, mille potentsiaalsete kasutajate arv võib kaugemas tulevikus tõusta 200 000 inimeseni, tõotab tugevat konkurentsi senistele Eestis juba toimivatele mobiilimaksete süsteemidele, kirjutab Aivar Reinap Postimehes.
Seni on m-maksetes olnud valdav mobiiliarve-põhine arveldussüsteem, ehkki EMT mobiilkontode vahendusel pakutakse tehingute teostamise võimalust ka otse eraisiku pangaarvetelt. Viimane võimaldab tehingute teostamist näiteks tööandja telefoni kasutajatele oma isiklikelt pangakontodelt.
EMT arendusosakonna juhataja Lauri Läheb sõnul tuleneb mobiiltelefoni arvega tasumise eelistamine asjaolust, et inimesed eelistavad võimalikult lihtsa ja mugava teenuse kasutamist. Pangakontolt maksetehingu sooritamise võimalus on keerukam, kuna see eeldab eelnevalt internetipangas vastava mobiilikonto lepingu sõlmimist.
Tasumine pangaarvelt
Suurpankade ja Kaardikeskuse ühisprojekt toob aga m-kaubandusse olulise läbimurde andes kaupmeestele ja klientidele valikuvõimaluse, millise m-maksete skeemiga liituda.
Septembrist käivituva pankade m-maksete süsteem võimaldab mobiiliomanikul mobiiliga kaupade ja teenuste eest tasuda samuti otse oma pangaarvelt, milleks on vaja sõlmida pangaga eelnevalt vaid vastav leping.
Pankade m-maksed töötavad sarnasel põhimõttel kaardimaksetega ning nad on samuti ostjale tasuta. Tehingu sooritamine läheb siiski ostjale maksma mobiili umbes 30-sekundise kõnehinna, sest hinnanguliselt kulub nii palju aega tehingu sooritamiseks.
M-makse sobib kaupmeestele
"Selline maksesüsteem sobib kaupmeestele, kellele kaardimakse terminal pole rahaliselt jõukohane või tehniliselt võimalik, näiteks taksofirmadele, juuksuritele ning väikekaupmeestele," kommenteeris Hansapanga arenduse ja administratsiooni divisjoni direktor Tea Trahov, kelle sõnul läks süsteemi väljatöötamine maksma mõni miljon krooni. "Kolmandik mobiiliomanikest võiks sellist võimalust hakata kasutama."
Pankade Kaardikeskuse juhi Raivo Tinni hinnangul võiks antud võimalus võita Eestis suhteliselt suure populaarsuse arvestades eestlaste mobiililembust. "Eks see sõltu ka kaupmeestest, kui aktiivselt nad selle võimaluse kasutusele võtavad," märkis Tinn.
Juuni algusest testib pankade m-makse süsteemi juba tuhat inimest, kellel on olnud võimalik mobiili abil tasuda pubides Wall Street ja Wellington, Piletilevi müügikohtades, Almondi apteegis, ilusalongis Sunpower ning mitmetes taksodes.
"Süsteem toimib praegu hästi, kuigi oleme seda testperioodil pidevalt täiustanud," märkis Trahov.
Kolm konkurenti
Hoolimata Eesti turu väiksusest töötavad mobiilimaksete rakenduse väljatöötamisel vähemalt kolm omavahel konkureerivat töögruppi.
Esimesena m-maksete tehnoloogiaga turule tulnud EMT mobiilse parkimise süsteem töötab edukalt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares.
Mobiilne parkimine annab koguni 43 protsenti Tallinna avatud ala parkimisest. EMT püüab oma m-parkimise lahendust rakendada ka Norras ja mujal.
Juuli alguses toimunud Õllesummeril tuli EMT välja m-kaubanduse rakendusega, mis võimaldas peoplatsile pääseda ja õlut osta mobiili vahendusel. Viie päeva jooksul osteti kokku 1635 m-piletit ning pea 1600 kannu õlut.
Kokku oli m-kaubanduse tehingute summa Õllesummeril üle 200 000 krooni, mis on Lähebi sõnul tõsine tulemus juba kogu Eesti e-kaubanduse kontekstis ja mitte ainult m-kaubanduses.
Juuli alguses algasid Tallinna ühistranspordis m-pileti katsetused, mille jaoks töötasid tehnoloogia välja Eesti IT-firmad Regio ja Mobi Solutions.
Tallinna bussides 17, 17A, 18 ja 40 ning 4. trammiliinil on mobiiliga maksmise võimalust kümne päeva jooksul kasutatud kokku 4000. korral. Antud süsteem töötab mobiilikonto põhiselt.
"Tervitame pankade ühist tegevust, sest juurutatav maksesüsteem viib ka m-teenuste hinnad alla," kommenteeris Mobi Solutionsi juhatuse liige Linnar Viik. "Mobiilioperaatorite praegune arvelduse vahendustasu suurus on ulatunud 20-60 protsendini, mis pole just arengut soosinud. Tehnoloogiliselt pole välistatud, et ka m-piletid ühistranspordis võiksid käia läbi kaardikeskuse."
Viigi sõnul võimaldab pankade juurutatav m-makse süsteem tulevikus tuua turule väga erinevaid m-teenuseid alates mobiiliga automaattanklas bensiini ostmisest ja lõpetades maksetega internetipoodides.
Ka Läheb hindab pankade m-tehingute turule tulekut positiivselt. Igal juhul kaasneb sellega suurem mobiiltelefonide kasutus, mis toob operaatoritele otsest või kaudset lisateenistust.
"Oleme nende projektiga kursis olnud juba algusest peale. 20-40-protsendilised vahendustasud kehtivad EMT jaoks riskantsete teenuste arveldamisel, nagu logode ja helinate tellimine jm analoogne. Kaupade ja teiste teenuste vahendamisel on vahendustasud hoopis väiksemas suurusjärgus," rääkis Läheb.
Kuidas mobiilimakse toimib:
Tuleb valida mobiiltelefonil number, mis sõltub kaupmehe koodist ja ostusummast. Näite puhul on kaupmehe kood 1111 ja summa algstaadiumis maksimaalne 999 krooni 99 senti. Näide: 1214*1111*999.99.
Seejärel tuleb telefonist kuulata, kas makse on korrektne ja järgida edasisi juhiseid.
Vajutades klahvi 1, saab makse kinnitada, 0 vajutades saab makse tühistada
Kaupmees saab samal ajal makse kohta SMS-i.
Lisatud 19.7.02; 8:12:34 .
|
|
|
|
|
Alates sügisest on mobiiltelefonide omanikel võimalik kaupade ja teenuste
eest tasuda mobiiltelefoni abil.
Mobiilimakse on alternatiivne makseviis kaardimaksele. Vastavale
lühinumbrile helistades sooritatakse, kliendi poolt määratud summas,
ülekanne konkreetse kaupmehe või teenuse pakkuja kontole. Makse edukast
sooritusest edastatakse kaupmehele koheselt seda kinnitav lühisõnum.
Mobiilimaksega saavad liituda kõikide mobiilside operaatorite lepingulised
kliendid ning kõnekaartide omanikud, kellel on arveldusarve Hansapangas või
Eesti Ühispangas. Teenuse kasutamiseks tuleb sõlmida mobiilimaksete leping
kas Hansapangas või Eesti Ühispangas.
Mobiilimaksete tegemiseks ei ole vaja avada eraldi pangakontot, maksed
toimuvad kliendi arveldusarvelt.
Juunikuus Eesti suurpankade poolt käivitatud mobiilimaksete pilootprojektis,
mis on oma ülesehituselt ja lahenduselt ainulaadne Euroopas, osalevad umbes
1000 testkasutajat. Sügiseni vältava testperioodi jooksul viiakse läbi uue
teenuse koormustestid ja hinnatakse süsteemi töökindlust.
Võimalike riskide maandamiseks on rakendatud mitmeid turvameetmeid. Lisaks
on klientidel võimalik kehtestada mobiilimaksele limiidid.
Mobiilimakse on ostjale, sarnaselt kaardimaksele, tasuta. Arvestada tuleb
siiski tehingu sooritamiseks kuluva kõneaja hinnaga, mille tasub klient oma
mobiilside operaatorile.
Esimene mobiilimakset aktsepteeriv kaupmees oli Wall Street Pubi, esimene
mobiilimakse tehti seal 7. juunil.
Lisatud 18.7.02; 13:13:08 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
