•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Telefonid
|
|
|
Kui mõni aeg tagasi oli telefoni puhul sisu vormist olulisem, siis nüüd lastakse suurem töö ära teha disaineritel. Telefonid sisu poolest enam suurt ei erine ja nii jääbki turul võitjaks see, kes suudab teha hõbedasima või edevaima aparaadi. kirjutab Timo Teder SLÕlehes.
Siemens jätkab ümarat stiili
Siemens ei loobu ümarusest, kuid muutub pisut hõbedasemaks ning rõhub nooremale klientuurile. Nende uus M50 on mõeldud trenditeadlikule noorele, kes kannab disaineririideid ning “tšillib” sõpradega stiilsemates kohvikutes. Telefonil on GPRS-netiühendus, Java-toetus, WAP ning mitu suhtlusvõimalust eri sõnumitüüpide abil. Uueks lahenduseks on Magic Buttons ehk programmeeritavad nupud. Telefoni külge saab kinnitada ka mp3-mängija, mis tuleb eraldi osta. See sobib teistele gi Siemensi telefonidele.
Nokia: edasiminekut pole
Võrreldes teistega pole Nokia 6310 isegi disaini vallas erilisi edusamme teinud. Kohe-kohe müügile lubatav Nokia 6610 peaks värvilise ekraaniga küll sammukese paigast liikuma. Mõlemal telefonil on häälvalimise ning -käskluste võimalus, Bluetooth, infrapuna, Java-toetus ning GPRS. Lisaks mahub Nokia 6610-sse ka FM-raadio.
Sony Ericssonil on nii sisu kui ka kesta
Ultrapisike ja veidi kandine Sony Ericsson T600 saab hakkama nii WAP-brausimise kui ka EMS-sõnumite saatmisega. 92 x 41 x 20 mm mõõtmetega telefon kaalub vaid 60 (!) grammi ning tema kõrval tundub isegi Nokia 8210 paraja kobakana. Väiksusele vaatamata on telefoni klaviatuur täitsa kasutatav. Ekraan pole küll kuigi suur, kuid hea lahutuse ning ilusa valge taustavalgusega. Aparaadis on viis mängu, mille muudab põnevamaks ühendus vibraalarmiga.
Motorola tuleb urust välja
Motorola V60, üks viimase aja nunnumaid telefone, sobib hästi naisterahva käekotti. Peale häälvalimise, WAPi, mängude ja muude kohustuslike elementide meelitab Motorola V60 ka 64 helinatooni ning lihtsustatud sõnumitrükkimisega. Patenteeritud iTAP klaviatuur tähendab, et sõna alguse järgi suudab telefon ise välja pakkuda sõnu, mida trükkida tahetakse. Kui telefoni sõnaraamatus soovitud sõna pole, saab selle kohe sisestada. Samuti on mõeldud vanainimeste peale - teksti ekraanil saab mõne nupuvajutusega suurendada.
Mudel V70 on juba kuulutatud imetelefoniks - põhjuseks eelkõige disain, mis ei pruugi just kõigi maitse-eelistustega kokku minna. Ringiratast liikuv kattepaneel tundub esialgu küllaltki kummaline. Kasutajad kurdavad ka, et seesama liikuv paneel ei taha lukustuda ei kõne ajal üles ega taskusoleku ajal klaviatuuri peale. Headest omadustest võib nimetada telefoni peaaegu olematut kaalu: 83grammist riista peos hoides võib teil tekkida kahtlus, kas telefon on ikka veel alles. Selle mudeli muudab põnevaks ka tavapärasest erinev tumesinine taustavalgus. Sõnumite trükkimisel on iTAP-klaviatuur taas abiks.
Lisatud 22.8.02; 9:26:57 .
|
|
|
|
|
Nokia juht Jorma Ollila ütles läinud nädalal, et usub aasta teisel poolel märgatavat huvi kasvu multimeediatoodete vastu. Nokia toob tänavu turule veel mitu uut mudelit, millest kuus võimaldavad ka MMS multimeediasõnumeid saata. Nokia esimene kaameraga telefon tuli välja juunis. Ühtlasi loodab Nokia telefonidele kallimat hinda, mis korvaks teise kvartali 10% languse. Siis kasvas müüdud telefonide arv peamiselt odavate mudelite arvel, kirjutab Äripäev.
Ericssoni telefonide müük kahanes teises kvartalis 5,8 miljonilt 5 miljonile telefonile. Põhjuseks osaliselt operaatorfirmade vähenenud sooduskampaaniad, millega telefonid on läinud kallimaks. Sama võib ohustada 3G telefonide levikut, ehkki olulisemaks kujuneb ilmselt pakutavate teenuste iseloom. Seni on kõige edukam teenus sms-lühisõnumite saatmine, mis annab praegu 14% Euroopa operaatorfirmade tuludest. Sarnast edu oodatakse multimeediasõnumitele – Jaapanis on piltide vahetamine kaameraga varustatud telefonide vahel hästi vastu võetud.
Maailma telefoniturg ei kasva siiski tänavu nii palju, kui loodeti – 400–420 miljoni telefoni asemel ennustab Nokia nüüd sarnaselt USA Motorolaga 400 miljoni telefoni müüki.
Ericsson alandas prognoosi 390 miljonile telefonile, mis on samas suurusjärgus 2001. aastaga.
Lisatud 22.7.02; 14:59:20 .
|
|
|
|
|
Enne mobiiltelefoni ostmist kerkivale küsimusele, milline telefon valida, annab nüüd vastuse lihtne otsingumootor aadressil: http://www.focus.de/D/DC/DCE/DCEZ/dcez
Saksa ajakirja Focus koduleheküljel asuva otsingumootori tööpõhimõte on tegelikult äärmiselt lihtne: tuleb vastata kahekümnele etteantud küsimusele ning teie vastuste põhjal otsustatakse, milline telefon on teile kõige sobivam.
Küsimusi on 20, vastata tuleb viie palli skaalas telefoni hinna, suuruse, aku mahutavuse, mänguvõimaluste, GPRSi ja muude oluliste üksikasjade suhtes. Vastuseks antakse siis protsentuaalselt testi tegija jaoks kõige sobivamad telefonid. Samuti saab lähemalt lugeda materjale ajakirjanike poolt läbiviidud konkreetse telefoni testimise kohta.
Ainus lehe suurem miinus seisneb tema võõrkeelsuses, sest kõik ei pruugi saksa keelest aru saada.
Eesti telefonimüüjatest on sarnane telefonisoovitaja olemas Radiolinja kodulel aadressil: http://www.rle.ee/kauplus/ostuabi/valiku_wizard.asp ning Esmofoni kodulehel valides detailse otsingu: http://www.esmofon.ee/body.php?op=detailsearch
Lisatud 9.7.02; 21:40:17 .
|
|
|
|
|
Kümnete miljonite uute mobiiltelefonidega kaubeldakse igal aastal teisesel turul, kuna tootjad ei suuda prognoosida tarbijate nõudlust, kirjutab Äripäev.
Ainuüksi 2001. aastal müüdi 30 % kõigist toodetud mobiiltelefonidest allpool ametlikku hinda, sest nad oli kas liiga kallid, lihtsad, ebapopulaarse disainiga või valet värvi, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
Varude tasakaalust väljaminemise põhjuseks olid vigased nõudluse prognoosid nii maailma turu suhtes kokku, aga ka üksikute mudelite suhtes.
Kokku oli internetis mobiiltelefone müüva Mloopi turuuuringute kohaselt selliseid mobiiltelefone 80 miljonit tükki ja nende koguväärtus oli 8 miljardit dollarit (138 miljardit krooni).
Maailma suurimad telekomioperaatorid, mille hulgas ka Brittide Vodafone ja Jaapani NTT DoCoMo, kes hoiavad enamiku nendest mobiiltelefonidest varudena, kaotavad 80 miljonit dollarit (1,38 miljardit krooni) nädalas laokulude ja hindade vähenemise tõttu.
Kaks kolmandikku nendest 80 miljonist telefonist on suurelt allahinnatud, operaatorid pakuvad neid tasuta või odavalt uutele liitujatele. Ülejäänud nendest on ostetud kauplejate poolt, kes proovivad leida ostjaid globaalsel teisesel turul.
Mloopi prognoosi kohaselt väheneb keskmise mobiiltelefoni hind keskmiselt 1 %-i võrra nädalas.
Mloopi juhatuse esimehe sõnul on mobiiltelefonide varude kulud mobiiltelefonide operaatoritele infrastruktuurivõrkude ehitamiskulude järel suuruselt teisel kohal.
Lisatud 10.5.02; 19:15:17 .
|
|
|
|
|
Kontroller võimaldab juhtida 4 elektriseadet ja 4 andurit
Tootja loodab sel aastal müüa 300 kodukontrollerit
Eesti firma pakub alates sellest nädalast enda poolt väljatöötatud elektroonilist koduhaldurit, mis võimaldab mobiiltelefonilt saadetud sõnumiga sisse ja välja lülitada kodus või büroos asuvaid elektriseadmeid, Aivo Vahemets Eesti Päevalehes.
OÜ Oskando "Kodukontroller HC 1" võimaldab endaga ühendada 4 elektriseadet ning 4 andurit. Elektriseadmeid on võimalik mobiiltelefoni lühisõnumite abil sisse või välja lülitada ning andurid saadavad sõnumeid näiteks sissetungi või tulekahju korral.
Seadme tootjahind on 5900 krooni, millele lisandub käibemaks. Koos paigaldusega maksab kontroller kuni 8000 krooni.
"Kodukontrolleri paigaldus on suhteliselt lihtne. Inimene, kes saab arvuti ühendamisega hakkama, peaks ka kontrolleriga hakkama saama," rääkis OÜ Oskando juhatuse esimees Tarmo Kõuhkna. 220 voldised elektriseadmed ühendatakse tema sõnul otse kontrollerisse.
See, mida omanik kodukontrollerisse ühendab, on tema enda otsustada. Näiteks võib kontrollerisse ühendada välisvalgusti, garaaÏi- või väravaukse ja saunakerise. Andurite pesadesse võib aga liita suitsu-, liikumis-, ukse- ja veeanduri, rääkis Kõuhkna.
Nii saaks lühisõnumiga avada ukse, sisse lülitada valgusti või saunakerise ja vastavad andurid annaksid sõnumiga märku sissetungi, veeuputuse või tulekahju korral.
Seadmele saab anda käsklusi ainult kindlaksmääratud mobiiltelefonidelt – ühelt peakasutajalt ning 3 lisakasutajalt. Telefonile saab määrata ka vaid ühe käsufunktsiooni, näiteks et prügivedaja pääseks omal käel väravast sisse, selgitas Kõuhkna.
Samas ei kavatse ettevõte praegusel hetkel kodukontrollerit edasi arendada, kuna kontrolleritele lisatavate seadmete arvu suurendamine muudab selle kasutamise liiga keeruliseks.
"Alguses mõtlesime, et kui saaks kontrollerile kümneid seadmeid ühendada, aga siis hakkasime kahtlema, kas neid nii palju vaja läheb. Arvan, et praegune maht on optimaalne," rääkis Kõuhkna.
Lisaks kodukontrollerile tuleb kasutajal soetada ka kontrollerisse paigaldatav telefonikaart, mille kuumaks näiteks Eesti Mobiiltelefoni paketiga M2M liitumisel on 29 krooni. SMS-sõnumeid saadetakse tavalise hinnaga.
Kõuhkna sõnul kavatsevad nad täita kõik kodukontrolleri tellimused ja prognoosis, et aasta lõpuni müüvad nad ligikaudu 300 kontrollerit.
Lisatud 2.5.02; 8:38:48 .
|
|
|
|
|
Eesti üks juhtivaid telemaatika ja M2M arendusfirmasid OÜ Oskando alustab järgmisest nädalast mobiiltelefoniga juhitavate kodukontrollerite tootmist, kirjutab Tarmo Riisenberg Äripäevas.
Kodukontroller on koju, suvilasse või kontorisse paigaldatav juhtseade, mis võimaldab GSM-telefoni teel juhtida erinevaid elektriseadmeid ja kodumasinaid –saun, elektriküte, välis- ja sisevalgustus, valveseadmed jms – ja saada neilt infot.
Oskando kodukontroller tootenimega HC1 kujutab endast väikest karbikest, mille iga klient saab mahutada kodus või suvilas näiteks elektrikilpi.
Karp sisaldab Ericssoni GSM-moodulit, kliendi poolt valitud mobiilsideoperaatori SIM-kaarti ja spetsiaalset juhtseadet.
Standardse kontrolleriga saab iga klient ise lihtsalt ühendada kuni neli kodust lülitatavat elektroonilist seadet ning kuni neli elektroonilist mõõdikut-andurit, mille andmed edastatakse SMSina seadme omaniku telefonile.
“Põhimõtteliselt muudab standardne ning väiksemõõtmeline kodukontroller kodudes ja suvilates olevad elektroonilised seadmed mobiiltelefoniga juhitavateks, piisab vaid juhtmed kontrolleriga ühendada,” tõdes OÜ Oskando juhatuse liige Tarmo Kõuhkna.
Nii näiteks on võimalik näiteks suvilas olev elektrikeris ühendada kontrolleriga. Nüüd pole enam vaja ise saunaahju sisse lülitada, piisab vastava SMSi saatmisest kontrollerile ning saunaahi lülitub sisse.
Oskando kodukontrollerit saab iga seadme hankija ise vastavalt oma soovile programmeerida. Klient saab ise valida, milliste sõnumite abil ta erinevaid seadmeid juhib ning millist sõnumit ta soovib näiteks valveanduri või elektrikatkestuse korral oma mobiiltelefonile saada.
"Tänaseks on meil esimesed testversioonid uuest GSM-telefoniga töötavast kodukontrollerist juba olemas ning hetkel on uue kodukontrolleri paigaldamine esimesele kliendile juba käimas,” märkis Tarmo Kõuhkna. “Me hakkame oma edasimüüjaid Baltimaades kodukontrolleritega varustama juba maikuust." Hetkel saab kontrollerit siiski osta vaid otse Oskandost, sest edasimüüjatega lepinguid veel ei ole.
Esialgu näeb Oskando kodukontrolleritele turgu eeskätt Baltimaades ning Skandinaavias.
Seadme maksumus on hetkel 5900 krooni pluss käibemaks, kuid edasimüüja leidmisel võib selle hind tõusta kuni 8000 kroonini. "Hind peaks jääma kusagile kallima klassi mobiiltelefoni tasemele," kinnitab Kõuhkna.
Lisaks kodukontrolleritele toodab OÜ Oskando ka autokontrollereid, GPS-autokontrollereid ning väravakontrollereid. Oskando pakub ka süsteemi Posicar, mis võimaldab GPS-kontrolleriga varustatud liikuvate objektide jälgimist ja distantsjuhtimist ning nendelt niimoodi vajalike andmete kogumist.
OÜ Oskando on Eesti kapitalil põhinev firma, mis tegeleb alates 1997. aastast GSM-põhiste telemaatiliste seadmete disaini ja tootmisega ning m-kommerts lahenduste loomisega.
OÜ Oskando on osalenud ka mobiilse parkimissüsteemi väljatöötamisel ning loonud GSM-kontrollereid, mis võimaldavad mobiiltelefoniga juhtida mitmeid elektroonilisi seadmeid, sealhulgas joogi- ja piletiautomaate, autosid ja väravaid.
Aprilli keskel valis Ericsson OÜ Osakando esimese Eesti firmana oma assotsieerunud partneriks Eestis, tunnustades sellega ettevõtte arendustööd.
Lisatud 2.5.02; 8:20:09 .
|
|
|
|
|
Kas kulutada paarsada tuhat auto või mobiiltelefoni peale? Enamusel pole selle küsimuse tekkimiseks piisavalt raha, ning piisavalt rikkad, kellele Vertu luksusmobiil on suunatud, selle raha eest autosid ei osta.
Kui tavaliselt kasutatakse telefoni isikupärastamiseks korpuse vahetamist, siis ülirikastele loodi selleks nüüd uus võimalus. Nokia käivitas iseseisva tütarfirma Vertu, mis hakkab käsitööna tootma kulla või plaatinaga kaunistatud moekaid telefone, kus vahetada on võimalik hoopis sisu.
Palju kallim oleks vahetada korpust, kuna väärismetallidega viimistletud telefoni hinnast moodustab see suurema osa. Esimesed telefonid, mis jõuavad müügile käesoleva aasta suvel, maksavad üle 20 000 dollari ehk 355 000 krooni. GSM võrgus töötavatel telefonidel saab olema plaatinast korpus, nahksed küljed, kriimustuskindel safiiriga kaetud ekraan ja kristallpuhas heli. Vertu sisemise arhitektuuri kuulub 400 mehaanilist osa. Telefoni loomisel võeti 20 uut patenti.
Nokia konkurendid Ericsson ja Motorola on juba aastaid tootnud kallimaid eriväljaandeid oma telefonidest, näiteks kullatud versioone. Ka mitmed juveeliärid on mõnda aega tegelenud kalliskividega ehitud luksustelefonide müügiga.
Nokia läheb kaugemale, sest loob tootmiseks omaette firma ning valmistab ülikvaliteetselt eraldi ka telefoni sisemuse, mitte vaid korpuse. Seejuures ei ole ohtu, et tehnoloogia arenedes muutuks telefon vaid iluasjaks, sest Vertu lubab tehnika aegumisel korpuse sisu vahetada. See omandab erilise tähenduse 3G tulekul.
Lisaks telefonile saavad kliendid ka teenuse. Telefoni küljel asuva eriklahviga saab hankida infot reisimise ja meelelahutuse kohta maailma suuremates linnades, ning broneerida pileteid näiteks lennukile või teatrisse.
Esialgsetel andmetel kõiguvad telefonide hinnad 100 000 krooni (roostevabast terasest kattega telefon) ja 400 000 krooni (plaatinakattega tippmudel) vahel.
Mobiiltelefonide tööstus on viimasel ajal ülemaailmse langustrendi hakul hakanud küllastatud turul otsima uusi nišše. Selle taustal tundub Nokia käik rikaste rahuldamiseks üsna loogiline.
Vertus hakkab tööle 200 inimest ning firma peadisaineriks saab Nokia oma ala tipp Frank Nuovo, kelle sõnul on ärisektori, moe- ja meelelahutustööstuse huvi luksustelefonide vastu suur. Tõenäoliselt kujuneb Vertu telefonidest staatusesümbol.
Mitmete analüütikute sõnul sammub Vertu õigel rajal, sest telefonid on üha enam muutumas moetoodeteks. Kahju võib olla sellest, et Vertu jääb vaid ülikallite mudelite tootmise juurde, sest pisut odavamatel oleks piisavalt turgu. Mõnede ennustuste kohaselt võib Nokia siiski hakata koostööd tegema ka selliste luksuskaupade tootjate nagu Cartieri, Patek Philippe´i ja Rolexiga.
Praegu võib Vertu kodulehel enda e-posti aadressi kirja panna. Firma lubab, et kui esimesed telefonid valmis saavad, võetakse huvilisega ühendust, võimaldades tal näiteks Vertu Londoni peakorteris personaalseks kokkusaamiseks aeg kinni panna, kirjutab Askur Alas Eesti Päevalehes.
Lisatud 24.1.02; 11:36:26 .
|
|
|
|
|
Eestis on tänavu ametlikult müüdud ligikaudu 150 000 uut mobiiltelefoni. Sama palju müüsid
esindused ka eelmisel aastal. Aasta ostetuim mobiiltelefon oli Nokia 3310. Rahaliselt võib uute
mobiiltelefonide müügimaht 2001. aastal olla 400 miljonit krooni, ütles Esmofoni finantsjuht
Heiko Sõro. Koos mobiilitarvikutega hindas ta müügimahuks kuni 500 miljonit krooni.
Lisatud 28.12.01; 8:03:50 .
|
|
|
|
|
Koerad on viimase paari aasta jooksul katki närinud umbes pool miljonit mobiiltelefoni ning 700 000 on oma otsa leidnud teiste inimeste pihta visates, selgus Inglismaal läbi viidud uuringust.
Inglismaa 26 miljonist on viimastel aastatel kaduma läinud või viga saanud rohkem kui neljandik. 3,3 miljonit on purunenud taskust või kotist maha kukkudes. kirjutab Henrik Roonemaa Eesti Päevalehes.
2,4 miljonit telefoni on varastatud ning teist samapalju on vette kukkudes katki läinud.
2,8 miljonit telefonist ilma jäänutest unustas selle kuhugi avalikku kohta maha, 1,6 miljonit pillas kuskilt kõrgelt alla, 900 000 unustas autokatusele ja 900 000 laskis lastel telefoni lõhkuda. 100 000 hajameelseid on telefoni randa maha unustanud.
"Kuna nii palju telefone jagatakse tasuta ära, siis ei oska inimesed nende väärtust hinnata," ütles uuringuinstituudilt MORI vastava küsitluse tellinud British Gas Communicatsions’i esindaja Russell Craig. „Inimesed ei kindlusta telefone ega hoolitse telefonide eest nii hästi kui võiks."
Craigi sõnul ei ole ilmselt palju rohkem kui 100 naela (ehk umbes 2500 krooni) maksvaid esemeid, millega inimesed nii hoolimatult ringi käiks.
"Me oleme uuringu tulemustest hämmeldunud ning soovitame kõigile telefoniomanikel selle eest hästi hoolitseda," lisas ta. "Ja mitte ainult telefoni varaste eest peites, vaid ettevaatlik olla ka vee ja koerte juures – ning ärge visake neid inimeste pihta!"
Lisatud 15.11.01; 23:22:15 .
|
|
|
|
|
Hoolimata erinevate teadlaste poolt läbi viidud uuringutest pole siiani suudetud kindlalt tõestada, et mobiiltelefonide antennide poolt edastatav raadiosageduslik väli võiks telefonikasutajatel põhjustada ajuvähki, kirjutab Tarmo Riisenberg Äripäevas.
Küsimuse üle, kas mobiiltelefonide poolt levitatavad raadiolained aitavad kaasa ajuvähi tekkele arutletakse juba sellest ajast, kui mobiiltelefonid hakkasid laiemalt levima, kuid sellelaadsetest kahtlustest hoolimata pole ametlikult läbi viidud ja hiljem ajakirjanduses avaldatud uuringud seda suutnud siiski kindlalt tõestada.
Kokku kasutab praegu maailmas mobiiltelefone umbes 800 miljonit inimest, kuid spetsialistide hinnangul tõuseb mobiiltelefonide kasutajate arv hiljemalt 2002.aasta alguseks ühe miljardi, seega on küsimus, kas mobiiltelefonid on tervisele ohtlikud või mitte, inimeste ja telefonitootjate jaoks väga oluline.
Siiani suurim mobiiltelefonide mõju ajuvähi tekkele uuriv teadustöö viidi läbi Taanis, kus 1982 kuni 1995. aastani jälgiti 420.000 mobiiltelefoni kasutajat, kuid käesoleva aasta alguses avaldatud uurimuse kohaselt ei leitud siiski ühtegi kindlat seost mobiiltelefonide kasutamise ja ajuvähi tekke vahel.
Sellest hoolimata toetavad nii erinevad riigid kui ka mobiiltelefonide tootjad ise jätkuvaid uuringuid, sest ka Taanis läbi viidud uuringus jälgiti inimesi vaid lühikese ajaperioodi, kolme aasta vältel, see aeg aga pole paljude vähiteooria pooldajate arvates piisav aeglasemalt tekkivate ajukasvajate arengu märkamiseks.
Veel on arvatud, et mobiiltelefonid on süüdi ka peavalude tekkes ning mälukaotustes, samuti on mobiiltelefone süüdistatud inimese valgete vererakkude kahjustamises. Nii näiteks tõestas Inglise uurija Roger Coghill, et pärast mobiiltelefonide poolt edastavas raadiosageduslikus väljas hoidmist olid tegutsemisjõulised vaid 13 protsenti testgrupi valgelibledest, samas normaalse loodusliku kiirguse korral aga 70 protsenti.
Saksamaa Hesseni ülikoolis läbi viidud uuringu esialgsed tulemused tõestasid aga, et taskutelefoni agar kasutamine võib põhjustada silmavähki. Kokku uuriti siis 118 sellist vähki põdevat inimest ning 475 tervest inimesest koosnevat kontrollrühma, täiendavaid uuringuid selles valdkonnas siiski jätkatakse.
Kuigi mobiiltelefone peetakse siiski ohututeks, on telefonide kasutusjuhised siiski varustatud kainformatsiooniga selle kohta, kui tugev on nende poolt tekitatav elektromagnetiline kiirgus, samuti ei soovitata tootjatel müüa teatud tasemest tugevama kiirgusega mobiiltelefone.
Jätkuvalt on arendamisel ka tooted, mis vähendaksid telefonide antennide poolt edastavate potensiaalselt ohtlike raadiolainete hulka. Nii näiteks teatas Electronics Research Group tänavu jaanuaris, et nad on välja töötanud antenni, mis vähendab elekromagnetilise kiirguse hulka kuni 80 protsenti.
Käesoleval aasta septembris Inglismaal avaldatud uurimus tõestas aga, et elektromagnetkiirgus võib hoopis suurendada aju reageerimiskiirust, kiirendades ajus toimuvaid keemilisi protssse ja suurendades nn stressivalkude tootmist.
Lisatud 1.11.01; 0:32:20 .
|
|
|
|
|
Siiamaani oli väikseim Eestis müüdav GPRS-telefon Ericssoni T39m, kuid nüüd on väikeste GPRS-telefonide vahel tekkinud kauaoodatud konkurents.
Henrik Roonemaa kirjutab Eesti Päevalehes oma korraldatud maavõistlusest Ericsson T39m, Siemens ME45 ja Nokia 8310 vahel.
Esimene ala: iludusvõistlus. Väljanägemise alal võiksid esikoha pärast rebida Nokia ja Ericsson, kuid zürii annaks esikoha ilmset Nokiale. T39m on küll kenasti disainitud ning oma trendika antenni ja mahedate värvitoonidega jätab konkurendid maha, kuid Nokia oma hõbedaste nuppude ning klahvide all põleva sinaka valgusega näeb lihtsalt elegantsem välja. Siemensi ME45 ei ole just kole, kuid maitsekust temast ka ei õhku. ME45 korpus on must-hall ning nupud tunduvad kummised. Samas on ME45 teistest tolmu- ja põrutuskindlam ja elegantset tanki ongi keeruline välja mõelda.
Teine ala: mõõtmistulemused. Nokia on kõige väiksem ja Ericsson kõige suurem. Vahed on siiski väikesed, sest lihtsamalt öeldes on Nokia suitsupaki kõrgune ning teised õige pisut kõrgemad. Ericsson on kõige laiem ja Nokia kõige kitsam, kuid tegelikkuses on need vahed vaevumärgatavad. Taskusse mahuvad kõik ilusti. Nokia on 84 grammiga ka kõige kergem, Ericsson kaalub 86 ning Siemens kogu oma tõsiduses 99 grammi. See vahe on juba tunda küll, sest kuigi ka 99 grammi on telefoni kohta kerge, on 84 grammi veel palju kergem.
Kolmas ala: kasutusmugavus. Siin hakkab Siemens teistele järele rebima. ME45 menüü on väga selge ja lihtne, liikumine käib hõlpsalt ning kõik on omal kohal. ME45 puhul torkavad silma väga leidlikud uuendused. Näiteks saab kiirvalikuklahvidena salvestada nii telefoninumbreid, menüükäske kui ka WAP-saitide aadresse, nii et näiteks klahvi "2" all hoides satute kohe äratuskella juurde. ME45 tagakaane küljes on kaks väikest kummiriba, mis ei lase telefonil libiseda. Ääretult kasulik leiutis, sest näiteks autoga sõites ei kolksa telefon enam mõnest sahtlikesest põrandale. Ekraanisäästjana kasutab ME45 suurt seieritega kella, kuid pimedas ei saa ekraani tulesid korraks sisse lülitada. Kõige hea kõrval peab aga ME45 kohta ütlema, et kõnele vastamise ning kõne lõpetamise nupud on imepisikesed. Rohelisele nupukesele pihta saamine nõuab tõsist harjutamist. Numbriklahvid on ka suhteliselt pisikesed ja käivad üsna raskelt.
Nokia menüü on suuremaltjaolt selline, nagu me seda oleme harjunud viimase mõne aasta Nokia telefonides kohtama ehk selge ja lihtne. Kahjuks on aga ka 8310 kalender pärit sellest ajast: näiteks ei saa seda vaadata nädala või kuu kaupa. Nokia nupud käivad kergesti ning on piisava suurusega. Alguses tekitavad segadust kõnele vastamise ning kõne lõpetamise nupud, sest nad on korpusest vaevu kõrgemad, kuid on siiski piisavalt suured. Ka Ericssoni puhul tuleb kiruda pisikesi ja teravaid nuppe, kuid eelkõige kohutavalt aeglast menüüd. Ühe käsu juurest teise juurde liikumine käib Ericssonil teistega võrreldes väga vaevaliselt. Samas kalender, aadressiraamat ja muu on tasemel. Kõik telefonid oskavad Outlookiga suhelda.
Neljas ala: GPRS ja WAP. Kõige veatumalt töötab EMT võrgus Ericssoni GPRS. Telefoni seadistamine on lihtne ning probleeme esineb väga harva. Samas Siemens teatab aeg-ajalt, et GPRS-teenus ei ole kättesaadav, kuid retry-nuppu vajutades tuleb lehekülg siiski ette. Ka Nokia teatab mõnikord, et talle ei sobi pakutav failiformaat (kuigi peale telefoni restartimist sobib küll) ning et võrk pole kättesaadav (kuigi peale uuesti proovimist on küll). Kui aga ühendus töötab, lööb Siemensi WAP-brauser teisi pikalt. ME45 ekraan on suur ja selge, brausimine imelihtne ja kiire. Järgmise ekraanitäie info ette kerimine käib välgukiirusel ning lehekülgede vahel liikumine väga mugavalt. Juba mainitud WAP-saitide kiirvalimisklahvide alla salvestamine teeb Siemensist väga hea WAP-tööriista.
Nokia ei jää palju maha, kuid siiski – ekraan on väiksem ning mõnede lehtede puhul kaob võimalus sammu võrra tagasi minna. Numbriklahvi „0“ all hoides saab kohe oma kodulehele ning info kerimine ekraanil käib kiiresti.
Ka Ericssonil on väike ekraan, kuid kõige suuremaid probleeme valmistab jällegi aeglus, sest ridade allapoole kerimine käib aeglaselt ja see on tüütu.
Viies ala: lisavõimalused. Nokia erineb teistest FM-raadio poolest. Samas on raadio helikvaliteet kehva ning kuulata saab ainult kõige tugevama signaaliga raadiojaamu. Siemens on põrutustele, veele ja tolmule kõige vastupidavam. Ericssonil on ainsana bluetooth tasuta juhtmeta andmeside võimalus ja POP3 email. Kõigil telefonidel on diktofon, häälkäsklused, kalendermärkmik, värinalarm, mängud, äratus ning palju muid kellasid ja vilesid.
Kuues ala: hind. Nokia maksab ligi 9000, Ericsson ligi 7000 ning Siemens ligi 6000 krooni. Ehk teisisõnu: Nokia on liiga kallis, Ericsson natuke liiga kallis ja Siemens täitsa mõistliku hinnaga. 9000 krooni sellise telefoni eest nagu 8310 on lihtsalt liiga palju. Ka 7000 krooni Ericssoni eest on liiga palju, sest Simens maksab vaid. 6000 krooni. Selle hinna eest on ME45 väga hea telefon, sest oma konkurentidele jääb ta alla ainult disaini ja kaalu poolest, võimaluste poolest oluliselt mitte. Kui aga rahas pole küsimus, valige väljanägemise järgi.
Lisatud 25.10.01; 12:17:36 .
|
|
|
|
|
Kui vaadata eelmise kvartali mobiiltelefonide müügi edetabelit, siis esimese huvitava tõigana torkab silma, et telefonide müügiarvudes on toimunud tagasiminek. Näiteks on eelmise kvartali liider, Nokia 3310 kaotanud ligi 6000 ostjat, kirjutab Tarmo Riisenberg Äripäevas.
Sellest hoolimata hoiab 3310 rohkem kui 8700 ostjaga telefonide müügitabelis raudselt esikohta, olles Motorola TA 180-st läbimüügilt parem pea 5000 telefoniga.
Kolmanda kohe loorberid toob Nokiale juba tootmisest maha läinud Nokia 5110, alates 1998.aasta suvest Eesti turul olev siinsete telefonikasutajate lemmik, kes kaotas oma pea et kõigutamatu esikoha 3310-le alles selle aasta teises kvartalis. Lõppenud tootmine ja vähenevad laoseisud tähendavad seda, et kunagine Nokia läbimüügi lipulaev Eestis lahkub vaikselt ajaloo lehekülgede hämarusse, kuid tõenäoliselt saab infot üksikute seda marki telefonide müügi koht veel ka lähima paari kvartali jooksul.
Radiolinja suhtekorraldusjuhi Helena Lõhmuse sõnul on Nokiate funktsionaalsus ja hea hinna-kvaliteedi suhe see, mis ratsionaalselt mõtleva Eesti inimese ostukäitumist mõjutavad. "Nokia 3310, 5110 ja 6210 edu annab tõendust klientide hoiakust valida endale telefon eelkõige vastavalt enda vajadustele, mitte aga niivõrd tänu turgu kujundavatele trendidele,” kinnitab Lõhmus.
Nokia suurt edu Eesti tarbijate seas näitab ka see, et kümne enimmüüdud telefoni hulgas on kokku viis Nokia erinevat mudelit ehk rohkem kui ühelgi teisel tootjal, oma järjest kasvavat populaarsust näitavad esikümnes ka Alcatel, Siemens ja Motorola.
Hallo turundusjuhi Kaido Pähni sõnul ongi lähimate kvartalite jooksul põhjust oodata, et läbimüükide teiste-kolmandate-neljandate kohtade eest võitlevad koos Ericssoniga üha enam just need, varem vähetähtsateks tegijateks peetud firmad. “Siiski pole tõenäoline, et keegi neist suudaks esialgu pretendeerida suurima läbimüügiga Nokia troonile”, arvab Pähn.
Käesoleva tabeli ehk suurim kaotaja on Ericsson, seda nii reaalsetes numbrites kui ka Äripäevast sõltumatutel põhjustel saamata jäänud arvandmete tõttu. Seega pole päris täpselt võimalik hinnata ka kogu Eesti telefonide läbimüüki. Praeguste andmete kohaselt kolmandas kvartalis müüdud 25000 uut telefoni näib siiski viitavat sellele, et mobiiltelefonide müügi suurajad on Eestis vähemalt mõneks ajaks taas läbi. Lähenevad jõulud ja sellega kaasnevad sooduspakkumised, samuti neljandas kvartalis müüki jõudvad uued telefonid tõstavad järgmise kvartali müüginumbreid siiski ehk mõningal määral. Kuid kuni kolmanda kvartalini pidevalt kasvanud mobiiltelefonide müügiarvud (näiteks 2000. aasta aprillist juunini müüsid ametlikud edasimüüjad Eestis 32 899 uut taskutelefoni, tänavu teises kvartalis müüdi aga üle 45 000 telefoni saavad siiski ajalooks.
Ericsson R520 koht esikümne piirimail näitab seda, et ka GPRS telefonide turg on Eestis olemas ja koos uute telefonide müügile jõudmisega nii Nokialt, Ericssonilt kui ka teistelt tootjatelt suureneb nende osakaal veelgi. GPRS telefonide peamiseks ostjaskonnaks võib pidada neid inimesi, kes kasutavad koos süle- või pihuarvutit ning mobiiltelefoni ja soovivad kiiremat andmesideühendust.
Siiani takistab GPRS telefonide laiemat levikut tõsiasi, et praegu saavad GPRSi kasutada vaid EMT kliendid. Suurem turg GPRSile tekib alles siis, kui turule tulevad ka teised operaatoorid ning pakkuma hakatakse odavama hinnaklassi GPRS telefone.
Lisatud 18.10.01; 9:36:19 .
|
|
|
|
|
Pea pooltel Eesti elanikel on mobiiltelefon olemas ning operaatorid jätkavad võitlust ülejäänud poole pärast, ent telefonimüüjad tunnistavad, et taskuaparaatide äri kuldajad on mööda saamas, kirjutab Nils Niitra Postimehes.
Riigi suurima mobiiltelefonimüüja Esmofoni finantsjuhi Heiko Sõro hinnangul müüdi Eestis mullu umbes 140 000 uut mobiiltelefoni ning umbes sama suureks jääb telefoniturg ka tänavu. Ülemöödunud aastal osteti Sõro andmetel riigis 100 000 - 120 000 uut mobiiltelefoni.
Tänavu ei kasva esmakordselt mobiiltelefonide müük Eesti turul ning asjatundjate kinnitusel toob mobiilsideoperaatorite kliendihulga kasvu paratamatu pidurdumine endaga varem-hiljem ka mobiiltelefonituru kokkutõmbumise.
Vähe uuendusi
Üheks erandiks mobiiltelefoniturul on siiski Tele2 Eesti, mis on müünud avalike suhete juhi Inga Jagomäe sõnul tänavu rekordilised 38 000 mobiiltelefoni ehk 1,7 korda rohkem kui mullu. Lõviosa nendest telefonidest on aga müüdud dumpinghinnaga uutele ja olemasolevatele klientidele tingimusel, et nad jäävad vähemalt 1,5 aastaks Tele2 mobiilsidekliendiks.
Mobiiltelefonist on saanud tarbeese, mida lihtsalt prestiizhi pärast enam iga poole aasta tagant uuema ja kallima vastu ei vahetata. Eesti kõige populaarsem mobiiltelefon on praegugi eelmisel aastal müüki tulnud Nokia 3310.
Telecity kaupluseketi juhatuse liikme Meelis Krämanni kinnitusel on mobiiltelefonide turu kasv pidurdunud.
Krämanni kinnitusel ei ole tootjatelt tulnud GSM tavatelefonide osas viimasel ajal revolutsioonilisi uuendusi, mis sunniks tavakliente telefonivahetusele. "Midagi erilist pole turule toodud. Küll aga on oodata GSM-ist neli korda kiirema andmesidekiirusega GPRS-telefonide turu kasvu."
Praegu maksab GPRS-telefon 3000-9000 krooni ning selle populaarsuse kasvu eelduseks on väiksem hind. Just taskukohane maksumus tegi GSMst Eestis rahvatelefoni.
Krämanni sõnul ostavad uusi mobiiltelefone peamiselt ettevõtted, kes vahetavad välja 1,5-2 aastat kasutuses olnud mobiile.
Mobiiltelefonimüüjad ei saa enam teenida Krämanni hinnangul kasumit rammusate vahekasudega, vaid suurte käivetega - konkurents on langetanud tublisti uute telefonide hinda. See omakorda võib tuua kaasa mobiiltelefonituru lõpliku ketistumise ning paljude laineharjal liuelnud üksiküritajate kadumise turult.
Uusi kliente palju ei tule
Ka Heiko Sõro kinnitusel on möödas ajad, mil mobiiltelefoniturg kasvas kümneid protsente aastas. "Tulevikus toimub loomulik vanemate aparaatide uute vastu vahetamise protsess. Uute klientide aeg on möödas ning keskendutakse olemasolevatele klientidele," rääkis Sõro. See omakorda võib tuua endaga operaatorite siduslepingutega seotud, võileivahinnaga soodustelefonide kadumise müügilettidelt.
Sõro hinnangul vahetavad kliendid mobiiltelefone uute vastu 3-4 aasta tagant ning aparaatide töökindlus aina kasvab. Mobiiltelefonide tootjate uued ja kallimad tehnilised lahendused GPRSist WAPideni haaravad endaga tema sõnul kaasa vaid 5-10 protsenti mobiilsideklientidest.
"Turgu kujundab aga see 90-95 protsenti klientidest, kes vajavad kõneteenust ning kellele me müüme peamiselt Nokiaid," ütles Sõro.
Lisatud 15.10.01; 8:46:14 .
|
|
|
|
|
Nokia on lahe. Ericsson on lahe. Sony on lahe. Siemens on sama mis eelnevad. Motorola ja Alcatel on lahedad. Ja igaüks oma kandi pealt. Ning maitsed on erinevad: kellele meeldib ema ja kellele naabrimehe tütar, kirjutab Heiti Kender Eesti Ekspressis.
Kui me läheme piknikule, siis me paneme selga valge ülikonna, valge särgi, võtame garaazhist valge auto ja paneme telefonile valge kesta. Et siis piknikule jõudes kogu seltskonna ees oma diamond-white kestaga 8210 taskust võtta ja see elegantselt välja lülitada. Ericssoniga sama trikki teha ei saa.
Ericssoniga läheme metsa, jahile. Leiame karu ja laseme ta pihta. Aga karu ei sure. Võtame taskust R520 ja virutame sellega karule vastu pead. Ja teisest taskust (see võib olla lausa zippo tasku) võtame T39, milles on rohkem elektroonikat kui uues Euroopa autos, ja helistame abiväe kohale. Bluetooth "käed vabad" süsteemiga. Pärast kõnet vaatame GPRSiga e-mailid üle - kolm uut sõnumit. Infrapunase ehk soojuskiirguse ühendusega soojendame külmunud käsi. See lõbu kaalub 3 grammi vähem kui Nokia 8210.
Siemensi telefoniga SL45 mees istub oma autos (olgu see Volvo) ja mõtleb muudele asjadele. Sisseehitatud mp3-mängija lihtsalt viib mõtted mujale. Sest tema tüdruk on sinna lugenud 30 minutit hellitusi. Juba mitmendat korda on fooris roheline tuli, aga see on nii tühine, nii tühine. Mõtleks vaid, kui palju head mahub 88 grammi sisse.
Motorola v2288 omanik ei kuula kallima mesijuttu. Kuulab hoopis raadiot. FM-sagedustelt. Paar korda vahetas telefonil korpust ka, aga kui on valida kärtssinise ja kärtskollase vahel, siis eriti ei kipu vahetama. Auto on kallim kui teistel, sest telefon on nii odav, et raha jäi üle. Ja hea raske on ka teine. Telefon muidugi.
Alcatel... Kahjuks ei tunne ühtegi Alcateli omanikku, muidu räägiks, mida nemad teevad.
Lisatud 4.10.01; 11:15:22 .
|
|
|
|
|
Kui arvutisse uue tarkvara ostmine on muutunud juba pea harjumuspäraseks tegevuseks, siis mobiiltelefoni uue tarkvara laadimine on hetkel vaid üksikute teadlike pärusmaa.
Loe edasi http://mobiil.kolhoos.ee/mobiilitarkvara
Lisatud 27.9.01; 9:18:48 .
|
|
|
|
|
Kiiret ühendust pakkuv GPRS-internetitehnoloogia sunnib mobiilitootjaid uute mudelitega pingutama. On selge, et sel sügisel teevad mobiilpüsiühenduse ihalejate hulgas puhta töö Motorola ja Ericsson, kirjutab Timo Teder SLÕhtulehes.
Mitte ilmaasjata ei kutsuta GPRS-telefone 2,5. põlvkonna telefonideks. Kuigi tänapäeval keedavad ja küpsetavad juba ka tavatelefonid, peitub GPRSis ka uus sisu. Mitu korda kasvanud ühenduskiirus lubab telefoni monteerida pisikese kaamera ja pidada videosidet. Võtame alljärgnevalt kaks suurt uudistelefoni lähema vaatluse alla.
Ericsson näeb välja kui lennukikandja mõõtu neljarattaline, mis sest et meeldivalt õhuke. Harjumatult pontsakat Motorolat esmapilgul telefoniks ei peakski. Kui M-märgiga puudritops lahti teha, tuleb nähtavale suur puutetundlik ekraan, millel saab klõpsida telefonist väljatõmmatava eripliiatsiga. Aga ka sõrmega, kui käed pestud.
Motorola hõlbus navigeerimine saabki alguse nn. töölauast, kuhu pääseb peaaegu alati lihtsa klahvi abil. Tundub, et Motorola on oma kauaaegse miinuse, menüüde keerukuse, suutnud trumbiks keerata.
Menüü jaguneb laias laastus neljaks: helistamise ja andmesidega seotud teenused, kalender koos kirjutamis-joonistamistarkvaraga, kalkulaatorid ja mängud ning viimaks telefoni seaded. Alati saab akna ülaäärest avada helistamisakna, et seal numbrit nagu tavatelefonil nuppe kõpsides valida.
Ericssoni seitse peamenüüd - telefoniraamat, sõnumid, kõneinfo, seaded, lisad, WAP-teenused ja oma menüüd - on paigutatud oluliselt pisemale ekraanile. Oma menüüde alla saab omanik paigutada need funktsioonid, millele soovib kiirelt ligi pääseda. Menüü valik toimub traditsiooniliselt nooleklahvide abil navigeerides.
Tekst, pilt ja heli
Motorolal on kirjutamiseks spetsiaalne tekstitöötlusprogramm, Ericssonil tuleb tekst lihtsalt SMS-sõnumimustandite juurde talletada. Motorolal kirjutamine käib kas pliiatsiga ekraanile tähemärke maalides või ekraanile ilmuvat klaviatuuri toksides.
Ekraanile maalitud tähemärkidest saab Motorola päris hästi aru. Ent algajale võib selline ilukiri tekitada mõningast kimbatust. Näiteks tuleb kõik kirjavahemärgid (peale punkti ja tühiku) valida eraldi menüüst. Ka nõuab nii mõnegi tähe käppasaamine harjutamist: eelkõige tekib segadusi i, l ja j tähe ümber. Probleeme võib algul olla ka täpitähtedega, ent need on hõlpsasti ületatavad: piisab, kui panna telefon toetama portugali ja soome keelt.
Ericssoniga käib kirjutamine vanas stiilis, numbriklahvide abil, ent ka siin on uuendusi. Kui sõna algus kirjas, soovitab telefon inglise keele sõnastiku põhjal sõna lõpu ise.
Mõlema telefoniga saab ka joonistada ja pisikesi helilõike salvestada. Motorolal saab skeemi pliiatsiga üsna kähku üles tähendada, Ericsson aga ei näita erilist innovatiivsust: nooleklahvide abil midagi mõistlikku visandada pole kuigi mugav.
Meeldiv uudis on aga see, et uutele Ericssoni telefonidele saab lisada ekraanilogosid. Enamgi veel, keegi kavalpea on kõik Nokia logod Ericssonidele sobitanud ja need võrku tasuta üles riputanud.
Telefonid toimivad ka diktofonidena. Mõlema telefoni paremal küljel on nupp, millega saab lindistamist alustada-lõpetada. Ericssonil on aga see ebameeldiv omadus, et enda ja kaasvestleja häält ei saa korraga lindistada. Sõltuvalt heli kvaliteedist kestab salvestus Ericssonil pool või poolteist minutit. Motorola maksimaalne salvestusaeg sõltub sellest, kui palju on telefoni laetud kõikvõimalikke muid vidinaid, näiteks mänge. Heli on mõlemal pillil korralik, Ericssoni salvestustel lisandub kohati kaja.
GPRS avardab sidevõimalusi
Mõlema telefoniga saab kasutada WAP-internetti ja lugeda e-posti. Motorola mugavust suurendab oluliselt suur ekraan (korraga mahub sinna üle saja tähemärgi). Telefonide põhitrump peaks olema kiire GPRS-andmeside, mobiilne püsiühendus internetiga. Paraku pakub seda Eesti operaatoritest esialgu vaid EMT, ja lõbu pole kuigi odav: liitumistasule (118 krooni) lisaks esitatakse arve võrgus liigutatud andmemahu pealt. Ehkki mobiili-internetiga võrreldes tuleb meilivaatamine GPRS-telefoniga odavam, jääb (vähemalt esialgu) 40-50 krooni megabaidi eest paljudele surfajatele kalliks.
Hetkel on EMT-l küll käimas sooduskampaaniga, kus MB hind on soodusajal 10 korda odavam.
Ericssoni aparaat toetab Bluetooth-tehnoloogiat, mille abil saab telefoni külge ilma juhtmeta ühendada mõne teise lähedal asuva seadme, näiteks handsfree või läppari. Kes teab, ehk suhtleb telefon tulevikus samamoodi ka kohvimasina või mikrolaineahjuga. Ent praegu on bluetooth-seadmed veel suhteliselt kallid: näiteks maksab juhtmevaba handsfree mitu tuhat krooni.
Telefone saab üksteisega või arvutiga suhtlema panna ka infrapunaliidese vahendusel. Motorola tunnistab Ericssoni elektroonilisi visiitkaarte ja kalendrimärkmeid väga hästi, vastupidi andmevahetus aga ei toimi. Arvutiühenduseks on ka spetsiaalne kaabel, Ericssonile tuleb see eraldi soetada. Infokaabli või infrapunaliidese abil saab telefonis olevat kalendrit, e-kirju ja aadressiraamatuid arvutis olevaga sünkroniseerida.
Lisasid rohkem
Lisaks kalendrile ja äratuskellale on mõlemas telefonis kalkulaator. Motorola versioon lubab tavatehete kõrval ka logaritmarvutust, mis teeb ta täiesti kasutuskõlblikuks keskkooli matemaatikaülesannete lahendamisel, samuti võimaldab konverteerida mõõtühikuid, näiteks pindala (aakrid ruutmeetriteks) ja raha (dollarid rubladeks).
Mängudest pakub Motorola Wu Zi Qi´d (tuleb saada viis palli ritta), Sokobani (peab lükkama kastid õigetesse kohtadesse) ja Blackjacki. Internetist saab mänge juurde tõmmata ja telefoni laadida. Ericssonil on vastu panna Erix (legaarse Xonixi kloon) ja tennis.
Lisatud 24.9.01; 12:28:31 .
|
|
|
|
|
Enamik remonti toodud mobiiltelefone on kukkunud vette või saanud niiskust, ülejäänud on jäänud autoratta alla, visatud vastu seina või lihtsalt maha kukkunud.
"Kaks telefoni kolmest saabuvad remonti niiskuse- või veekahjustusega," lausus mobiiltelefonide müügiketi Mäkitorppa tehnikajuht Kristjan Martin.
Telefoni ei kahjusta ainult see, kui see kukub mingisse vedelikku. Esmofoni tehnikajuhi Sven Pringi sõnul võib telefon viga saada ka siis, kui see on pikemat aega vannitoas või vihma käes.
"Esimesel hetkel ei pruugi (vigastus) näha olla, kuid ühel hetkel hakkab niiskus komponentides jukerdama," selgitas ta. "Kui inimesed toovad sellise telefoni remonti, siis paljud neist on suht-koht nördinud ja ütlevad, et telefon pole vees ega vannitoas olnud ega saa aru, kuidas telefon niiskust sai."
Aku tagant ära
Juhul kui telefon kukub vette, on soovitav sellelt aku tagant ära võtta ning aparaadi töökotta ülevaatamisele tuua. Teeninduses tehakse aparaadi sisemusele keemiline pesu, mis kõrvaldab niiskuse jäljed aparaadi seest.
Taskutelefoni sisse imbunud vesi või muu vedelik tekitab kontaktide ja muude vooluahelate osade kiire oksüdeerumise ning need saavad tõsiselt kahjustada. Kui elekter ja andmeside liiguvad telefoni sees vigaselt, siis ei lülitu telefon sisse või töötab häiretega.
"Eriti tundlikud on vee suhtes displeid, sest neil on voolurajad displei klaasi peal," ütles Martin. "Piisab veepiisa sattumisest displeile ja mõne aja pärast on see juba ära oksüdeerunud."
Martin meenutab Nokia 9110 Communicatorit, mis toodi kevadel remonti. "Ütlesid, et sai veidi vett, vaatan sisse, täielik tolm ainult järel," lausus ta. Pärast selgus, et telefon oli talvel kala püüdes jääauku kukkunud, ning pärast jääminekut oli aparaadi omanik selle veest välja õngitsenud ja remonti toonud.
Ise parandada ei tasu
Martin ja Pringi ei soovita niiskust saanud telefone ise radiaatoril kuivatama asuda või muul moel proovida telefoni remontida, sest see ei pruugi niiskuskahjustusi kõrvaldada.
"Pole mõtet ise telefoni või endal hambaid parandada," ütles Pringi. "Meil oli juhtum, kus inimene võttis pärast telefoni uputamist sellelt kuulekalt aku tagant ära ja pani mikrolaineahju. Kui ta tõi telefoni meile, siis olid peaaegu kõik osad ära sulanud."
Peaaegu iga kolmas parandusse toodud telefon on saanud viga kas maha kukkumisel, maha viskamisel või muljumisel. "Autoratta alla jäämised kipuvad igapäevased olema," sõnas Pringi.
Martin meenutab juhtumit, mil tööde vastuvõtja pani kliendi räägitud vigastuse kirjelduse sõna-sõnalt kirja: "Perekonnatüli käigus arendas telefon ülisuurt kiirust, mille käigus üritas läbida betoonseina, kuid ei õnnestunud."
Üldjuhul puruneb kukkumisel telefoni displei kui aparaadi kõige nõrgem osa.
"Üks vend tõi meile jaanipäeva paiku telefoni, mille avastas hommikul lõkkest küpsekartulite kõrvalt: ärkas hommikul lõkke kõrval üles ja sealt paistsid ainult telefoni ots, see oli küpsenud koos muude asjadega ära," rääkis Pringi. Kuigi see aparaat sai kõvasti kuuma, suutsid Esmofoni remondimehed selle korda teha.
Lisatud 21.8.01; 12:28:24 .
|
|
|
|
|
Kahe Eestis müügil oleva kiiret andmesidet võimaldava GPRS-telefoni võrdluses osutub paremaks Ericssoni mudel R520m, kirjutab Äripäev.
EMT avab esimese operaatorina oma GPRS-teenuse esmaspäeval. Praegu pakuvad mobiilipoed kahte GPRS-telefoni. Tehniliste näitajate poolest Motorola T260 Ericssoniga eriti ei konkureeri.
Ericsson ja Motorola maksavad mõlemad 5990 krooni, aga Ericsson pakub konkurendist enam lisavõimalusi ja mugavamat menüüd.
Olulised näidud telefoni juures on kõneaeg ja ooteaeg. Uudset liitium-polümeerakut kasutav Ericsson võimaldab järjest kõnelda ligi kolm korda kauem kui liitium-ioonakuga Motorola. Ooteaegades on vahe Ericssoni kasuks kahekordne.
Mõlema aparaadi GPRSi seadistamise juhendid asuvad EMT kodulehel. Seadistus võttis mõlema mudeli puhul enam-vähem sama aja. GPRSi kasutamist Ericssonil hõlbustab telefoni suurem ekraan, lisaks võimaldab Ericsson muuta ekraanikirja suurust, et veelgi rohkem teksti korraga ekraanile mahutada.
GPRS-telefonide infoedastus on ebasümmeetriline - andmete allalaadimine (nt e-kirja lugemine) toimub kiiremini kui üleslaadimine (e-kirja saatmine). Nii Motorola kui Ericsson saadavad infot välja vaid ühe kanali ulatuses, kuid R520m saab andmeid vastu võtta neljal kanalil, Motorola aga kahe kanaliga. Seega on Ericssoni allalaadimiskiirus suurem. Sissetulevale kõnele vastamiseks tuleb mõlemal telefonil andmesideseanss katkestada.
Motorola suureks puuduseks on ajast ja arust menüü. Nii nagu aastaid tagasi toodetud Nokia 3110-l ei saa ka uusimal Motorolal teatud alammenüüdest ühe sammu võrra tagasi minna, vaid tuleb väljuda kogu menüüst ja uuesti siseneda. R520m saab plusspunkte kalendri eest, mis samuti Motorolale silmad ette annab. Telefoniraamat ja kalender on sünkroniseeritavad arvuti kontakti- ja ajahaldusprogrammidega.
Motorola meenutab varasemaid mudeleid ka helinate osas - valida võib kümne tirina ja kõigest ühe meloodia vahel. Tõsi, lisandunud on ühe helina komponeerimise võimalus. Ericssoni telefoni saab kasutaja lisaks juba aparaadis olevatele ise juurde lisada neli erinevat meloodiat.
Ericssoni mudel toetab ka uudset Bluetooth-tehnoloogiat, mis võimaldab raadioseadmetel omavahel kümne meetri raadiuses juhtmeta suhelda. Nii saab telefoni R520m ühendada Bluetooth'I abil teise samasuguse telefoniga, et näiteks koos mingit telefonimängu mängida, aga ka sama tehnoloogiaga arvuti või printeriga.
Mõlemal kolmesageduslikul telefonil on häälvalimine, vibroalarm, infrapunamodem ja eestikeelne menüü.
Lisatud 29.6.01; 8:38:59 .
|
|
|
|
|
Tartu Teaduspark kuulutas kevadel koos Ericssoni ja Regioga välja äriideede ja plaanide võistluse mobiilside uute võimaluste kasutamiseks.
Uus Meedia tutvustab nüüd nelja sellele konkursile laekunud äriplaani, mille välja mõtlejad näevad praegu vaeva selle kallal, et need uudsed lahendused mõne kuu pärast ka juba töötaksid.
MSHIP EHK MOBILE FRIENDSHIP.
MShip on mobiilne tutvumisteenus, mille abil saab ühe SMSiga endale sõbra või kaaslase leida. Ei mingit raadiosse helistamist ega Internetti kuulutuse panemist, vaid kaaslase saab endale leida vaid natuke telefoni klahve klõbistades.
Selleks tuleb saata ühel numbril SMS oma nime, vanuse, soo, otsitava kaaslase soo, vanuse ja asukohaga ning hetke pärast saadetakse teile tagasi näiteks viie samasuguse SMSi saatnud inimese andmed ning telefoninumbrid, kui sobivad kandidaadid leitakse.
Üks MShipi arendajatest, Tartu Ülikooli tudeng Teet Piiskoppel rääkis, et praegu on neil alla kirjutamisel MShipi käivitamise leping Q GSM-iga ning jaanipäeva paiku peaks teenus kõigile Q GSM-i klientidele juba kättesaadav olema.
MShipi SMS-i hind on Piiskoppeli sõnul suurem kui tavalise SMS-i hind, kuid selle täpset maksumust ei osanud ta veel öelda. “Igatahes, kui inimestele see teenus meeldib, siis jätame ta käima ja arendame edasi,” ütles ta.
Mobiilsideoperaatorilt ootavad MShipi tegijad vaid SMS-ide vahendamist nende serverisse, sest tarkvara ja serverid panevad viis Tartu Ülikooli tudengit ise välja.
E-POSTI KUULAMINE MOBIILTELEFONIST.
Aeg-ajalt ju ikka juhtub, et arvuti tagant ära olles tuleb tähtis meil, mida oleks vaja kiiresti lugeda. Isegi, kui PDA või sülearvuti olemas oleks (mida enamusel siiski pole), ei ole mõnikord mahti ühendust püsti panna ja posti lugeda, sest näiteks autoroolis olles on see mõeldamatu.
“Meie idee on meili kuulamine telefoni teel, ehk et kui tuleb meil, siis saab oma postkasti kasutada samamoodi, nagu kõneposti ja lasta vajalik teade arvitil läbi telefoni lihtsalt ette lugeda,” tutvustas nelja Tartu Ülikooli tudengi projekti Hando Tint.
Klient helistab mingil kindlal numbril, sisestab oma parooli ja siis ütleb kena naishääl talle, et on nii ja nii mitu uut teadet ning pakub välja võimaluse neid lugeda. Kui meili subjecti lugedes tundub, et seda teadet kuulata ei taha, siis võib vajutada näiteks klahvile “2” ja hääl hakkab ette lugema järgmist uut kirja.
“Seda saab isegi handsfree’ga edukalt kasutada,” rääkis Tint.
Alguses oli süsteemi välja mõtlejatel kavas luua selleks eraldi meilisüsteem, aga hiljem tulid nad selle peale, et seda saab siduda suvalise meilisüsteemiga, näiteks võib iga firma endale sellise teenuse juurde osta.
Juuli lõpuks peaks demoversioon valmis saama ning siis hakkavad tudengid otsima investorit, kes aitaks neil kõnesüntesaatori programmi osta, et teenust ka raha eets pakkuma hakata.
BLUETOOTHIL PÕHINEVAD KIIPKAARDID.
Viie Tartu Ülikooli tudengi idee: kasutada Bluetooth’i isikute identifitseerimiseks ehk et kui näiteks inimene siseneb kaubamajja, tunneb kaubamaja infosüsteem ta taskus oleva Bluetooth- kaardi järgi ära ja otsustab näiteks, kas ta on nii vana, et talle tohib õlut müüa või mitte. Ostetavale kaubale rakendatakse soodustused, ilma et klient peaks otsima rahakoti vahelt kliendikaardi, sest seegi võib väga tüütuks osutuda. Samamoodi on igasuguste lukus ustega, millest läbi pääsemiseks tuleb praegu iga kord magnetkaart vastavast pilust läbi tõmmata.
“Muidugi on praegu olemas ka raadiolainetel põhinevaid selliseid lahendusi, aga need kaardid pole krüpteeritud, neid saab pealt kuulata,” rääkis Bluetooth’i projektiga tegelev Risto Tamme.
Tamme rääkis, et Bluetooth- tehnoloogia hinnad langevad praegu nii kiirest, et kui tavaline uksekaardisüsteem maksab umbes 10 000 krooni, siis ilmselt on võimalik tunduvalt mugavam ja turvalisem Bluetooth-süsteem isegi odavamalt teha.
“Meie algne idee oli Bluetooth Eesti ID-kaardile panna, aga siis hakkasime mõtlema, et see on vist ikka liiga suur idee, proovime alguses väiksemalt sellega maha saada ja pärast saab teda ju igale poole külge panna,” ütles Tamme.
RÄÄKIV VEEB.
Ärkad hommikul üles, võtad tassi kohvi ja samal ajal loeb arvuti sulle ilmekal häälel Eesti Päevalehe uudiseid ette. Ehk süsteem, mis võtab WWW-lehekülje ja loeb ette. Kusjuures ilmekalt, sest näiteks rasvases kirjas kohad kõlavad rõhutatult ja kui tekstis on tabel, siis ütleb arvuti kõigepealt, et nüüd on tabel viie veeru ja kolme reaga ning hakkab siis tabelit ette kandma.
Inglise keelel põhinev süsteem on Tartu Ülikooli magistrant Kaarel Kaljuranna ning tema kaaslaste juures juba töös, kuu aja pärast peaks valmima ka eesti keelt kõnelev veeb.
“Eesti keele kõnesüntesaator pole nii hea kui inglise keele oma,” rääkis Kaljurand. “Aga siin pole midagi imesteda, sest eesti keele omaga töötab maksimaalselt 10 inimest, inligse keele omaga aga 10 000.”
Eesti keele kõnesüntesaatorit võib igaüks proovida aadressidelt http://phon.ioc.ee ja http://kiisu.eki.ee
Äriideede konkurss: http://park.tartu.ee/iktk
Lisatud 17.5.01; 12:29:41 .
|
|
|
|
|
Oled sa kunagi soovinud saata personaalset käsitsi kirjutatud teadet elektrooniliselt oma sõpradele või koostööpartneritele? Nüüd võid sa seda teha!
Selleks on sul vaja PDI-d (Personal Digital Ink) ehk isiklikku digitaaltinti ja internetiühendusega mobiiltelefoni või arvutit.
Saadetav sõnum tuleb kirjutada PDI märkmepaberile. Seejärel märkida saaja emaili aadress või mobiiltelefoni või faksi number.
PDI pliiats võtab automaatselt ühendust sinu mobiiliga või arvutiga mis omakorda loob ühenduse PDI internetiserveriga.
Sinu käsitsi kirjutatud teade saadetakse peale andmevahetust kohe saaja epostkasti, mobiilile või faksiaparaati.
Saaja näeb sinu käsitsi kirjutatud teadet originaalkujul oma faksis või e-postis ja mobiili ekraanil lühisõnumina ASCII formaadis.
Lisatud 4.5.01; 0:00:11 .
|
|
|
|
|
Uusimad GSM-telefonid on tõelised maiuspalad. Neis on WAP, veeb, kalendrid, raadiod ja MP3. E-posti saab lugeda otse telefonist ja õhtul võib eriti lähedaste persoonidega chat'ida (maakeeli jututoas viibida). Kõigist eksootilistest omadustest olulisem on siiski see, kuidas aparaat tavalise taskutelefonina toimib.
Veel hiljaaegu oli mobiiltelefonidest rääkides kuumimaks kõneaineks WAP. Viimasel ajal kuuleb aga uutest WAP-teenustest vähe. Suurest meediakärast hoolimata ei ole Wireless Application Protocol saanud õiget tuult tiibade alla. Teenused on kallid, lootusetult aeglased ja ebamugavad kasutada. Paari korra proovimise järel on huvi reeglina kadunud.
Konarlik algus on ka müüjad ettevaatlikuks teinud. Telefonide WAP-omadustest ei räägita reklaamides peaaegu midagi. Kas keegi mäletab, millal näiteks Nokia uusi telefone tutvustades oleks seda poolt esile toonud?
Usk WAP-teenuste tulevikku ei ole aga kadunud. Sellega arvatakse juhtuvat sama kui SMS-lühisõnumitega veidi aega tagasi. Alguses tähtsusetust GSM-kõrvalteenusest on saanud operaatorfirmadele tõeliselt suur äri.
Ilmselt oodati WAPilt liiga palju ja liiga kiiresti. Mobiilvõrkude operaatorfirmad tahtsid alguses kõike ise teha ja nii sündis palju pseudoteenuseid, mida keegi eriti ei vajanud. Tulemus on olnud umbes selline, kui Hollywoodi filmi lavastaks valgustusinsener.
WAPile ennustatakse kiiret levikut alles senisest palju kiirema dataühenduse GPRS (General Packet Radio System) kasutuselevõtuga. Selle süsteemi puhul on sarnaselt arvutite interneti püsiühendusega võrk pidevalt avatud ja nii on kõik teenused kogu aeg saadaval. Arveid ei saadeta siis mitte ühenduse aja, vaid edastatud andmete hulga järgi.
Alguses leiab GPRS ilmselt tee kallimatesse telefonidesse. Praegused GSM-aparaadid ei muutu aga uute võrkude tulekuga kasutuks. Tavalise telefonina toimivad need sama hästi, ainult WAP-toiming on neis aeglasem, kirjutab Tehnikamaailm.
Lisatud 3.5.01; 23:52:25 .
|
|
|
|
|
Alcatel
Alcateli uudismudel üllatab hea kontrastsusega. Kahesageduslik telefon kaalub vaid 75 grammi. WAPi võimalusi pakkuv seade peab ootereziiis vastu kuni 12 päeva. Sinna saab salvestada nii meloodiaid kui ka ekraanipilte, samuti saata lühisõnumit koos pildiga. Uues Alcatelis saab moodustada kolm helistajagruppi ja märkida iga inimese kohta kolm telefoninumbrit.
Telefoni lisavarustuse hulka kuuluvad eraldi ühendatav klaviatuur ja eraldi ostetava tagakaane sisse integreeritaud FM-raadio.
Muuseas ka mänge ja neljaminutilise mäluga diktofoni sisaldavat telefoni on müügile oodata sügisel. Hinnaklass peaks jääma 4500 krooni ligi.
<url>http://mobiil.kolhoos.ee/pictures/viewer$74<;/url>
Lisatud 18.4.01; 23:39:20 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
