•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Sideamet
|
|
|
Radiolinja esitas Sideametile esialgu valed andmed eelmise aasta käibe kohta. Esialgu valeandmed esitanud Radiolinja Eesti AS-i turuosa jäi teistkordsel analüüsil alla 25 protsendi, mistõttu Sideamet ei kavatse Radiolinja Eesti AS-i tunnistada mobiiltelefoniteenuse turul olulise turujõuga ettevõtjaks.
"Radiolinja esitas meile alguses vale käibe, mis oli arvutatud ettenähtust rohkemate komponentide põhjal," ütles Sideameti tururegulatsiooni osakonna juhataja Tarmo Osman.
"Radiolinja poolt esitatud õigete andmete analüüsi tulemusena selgus, et nende turuosa jäi alla seaduses kehtestatud 25-protsendilise miinimumpiiri. Seega ei saa Radiolinjast olulise turujõuga ettevõtjat mobiiltelefoniteenuse turul," teatas Osman ja lisas, et Sideamet uurib võimalusi Radiolinja Eesti AS-i karistamiseks valeandmete esitamise eest.
Lisatud 7.9.02; 15:47:29 .
|
|
|
|
|
Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen ütles teisipäeval enesekindlalt, et üllatusena sideameti kavatsus kuulutada Radiolinja OTE-ks firmale ei tulnud.
"Oleme kogu aeg teadnud, et meie turuosa on üle 25 protsendi, sideameti analüüsi järgi paistab, et see on 26,65 %," rääkis Seppänen.
Seppäneni sõnul ei saa ta praegu veel kindlalt siiski öelda, kas Radiolinjal on OTE-ks tunnistamise osas mingeid vastuväiteid. Radiolinja tahab turuosade kohta teha ise analüüsi, kõhkles ta.
Sideamet teavitas teisipäeval Eesti Telefoni, EMT-d ja Radiolinja Eestit kavatsusest tunnistada need telekommunikatsioonifirmad järgmiseks aastaks OTE-deks.
Teate saanud ettevõtjatel on aega kaks kuud, et esitada sideametile kirjalik arvamus enda olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsuse kohta.
Lisatud 3.9.02; 23:07:10 .
|
|
|
|
|
Sideamet teavitas teisipäeval Eesti Telefoni, EMT-d ja Radiolinja Eestit kavatsusest tunnistada need telekommunikatsioonifirmad olulise turujõuga ettevõtjateks (OTE).
Teate saanud ettevõtjatel on aega kaks kuud, et esitada sideametile kirjalik arvamus enda olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsuse kohta, teatas sideamet.
Eelmisel aastal protestis enda OTE-ks tunnistamise vastu EMT.
Sideamet teavitas Eesti Telefoni 2003. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsusest telefoni-, sidumis- ja püsiliiniteenuse turul.
Radiolinja Eesti ja EMT said teate kavatsusest tunnistada nad 2003. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks mobiiltelefoniteenuse turul.
"Täna väljastatud olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kavatsuse kirjadega ei tunnistata eelpoolnimetatud ettevõtjaid olulise turujõuga ettevõtjateks," rõhutas sideameti peadirektor Jüri Jõema. "Me üksnes teavitame neid võimalusest tunnistada nad järgmiseks aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks ning jääme ootama nendepoolset tõendust, et nende poolt sellise turuosa omamine ei ohusta vaba konkurentsi."
Ettevõtjail on oma arvamuse esitamiseks aega kaks kuud. Pärast arvamuse esitamist või mitteesitamist teostab sideamet täiendava analüüsi konkurentsitingimuste kohta, kus võtab arvesse ka nimetatud ettevõtjate poolt esitatud põhjendusi.
Olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise aluseks on 62 telekommunikatsiooniturul tegutseva ettevõtja poolt 2001. aasta kohta esitatud andmed. Selleks, et leida iga ettevõtja osalusprotsent vastava turu kogumahust, on sideamet iga telekommunikatsiooniteenuse turgu eraldi analüüsinud.
Telekommunikatsiooniturul tunnistatakse olulise turujõuga ettevõtjateks üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajad ja üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorid, kelle turuosa koos tütar- ja emaettevõtjaga on vähemalt 25 protsenti kas mobiiltelefoni-, telefoni- või püsiliiniteenuse turu käibest või 25 protsenti sidumisliikluse mahust, netokäive konkreetsel turul ületab 10 miljoni piiri ja ettevõtja ei suuda tõendada, et sellise turuosa omamine ei ohusta vaba konkurentsi.
Telekommunikatsioonituru olulise turujõuga ettevõtjad selguvad hiljemalt 1. detsembriks 2002. Seni olid OTE-ks tunnistatud Eesti Telefon ja EMT.
Lisatud 3.9.02; 11:45:05 .
|
|
|
|
|
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas Sideameti poolt 04. veebruari 2002. a. esitatud erikaebuse, millega Sideamet palus tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a. määruse, millega peatati AS-i EMT tunnistamine olulise turujõuga ettevõtjaks.
26. novembril 2001.a. tunnistas Sideamet AS-i EMT olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutataval mobiiltelefoniteenuse turul. AS EMT vaidlustas Sideameti otsuse Halduskohtus 12. detsembril 2001. Halduskohus peatas 18. jaanuarist 2002.a. kohtumäärusega Sideameti peadirektori käskkirja, millega AS EMT tunnistati olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatava mobiiltelefoniteenuse turul.
Sideamet oli seisukohal, et AS-i EMT kuulutamine olulise turujõuga ettevõtjaks 2002. aastaks vastab “Telekommunikatsiooniseadusele” ja seetõttu esitas Sideamet 04. veebruaril 2002.a. Halduskohtu otsuse peale erikaebuse, mille Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas oma määrusega 07. märtsil 2002.
Määruse kokkuvõtvas osas märgitakse muuhulgas järgmist:
“Halduskolleegium leidis, et erikaebus on põhjendatud ning määrus tuleb tühistada. Haldusakt on suunatud vaba konkurentsi tekkimisele mobiiltelefoniteenuseturul aastal 2002. Seega on akti kohene täitmine oluline avalikes huvides. Kaebuse esitajale ei tekita akti täitmine mingeid tagajärgi peale rahaliste kulutuste, mis on hüvitatavad. Nagu erikaebuse esitaja õigesti viitas, ei tekita Telekommunikatsiooniseaduses sätestatud kohustuste täitmine arvestades AS EMT häid majandusnäitajaid kaebuse esitaja majandustegevusele pöördumatuid tagajärgi.
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Lisatud 11.3.02; 20:23:37 .
|
|
|
|
|
EMT vaidlustas Tallinna halduskohtus enda tunnistamise olulise turujõuga ettevõtteks (OTE) sideameti poolt, kohus peatas sideameti otsuse täitmise, kirjutab EPL Online BNS-i vahendusel.
EMT on esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse sideameti möödunud aasta novembriskuise käskkirja kohta, millega sideamet tunnistas EMT OTE-ks mobiiltelefoniteenuse turul.
Halduskabusega koos esitas EMT ka taotluse käskkirja täitmise peatamiseks, mille halduskohus oma määrusega eelmise nädala reedel rahuldas, kuna luges EMT taotluse põhjendatuks, teatas EMT avalike suhete juht Kaja Pino.
EMT otsustas käskkirja kohtus vaidlustada kuna leidis, et see ei olnud seadusega kooskõlas.
"EMT tõendas, et meie tegevus ei kahjusta vaba konkurentsi - seega puudus seaduslik alus tunnistada EMT olulise turujõuga ettevõtjaks," märkis Pino.
Sideamet ei ole EMT-i OTE staatuse peatamisega rahul ja plaanib otsuse edasi kaevata.
"Meie vaatevinklist pole OTE staatuse peatamine õigustatud," teatas sideameti infoosakonna juhataja Marge Ensling ÄP Online vahendusel. "Päris nii me seda ei jäta."
Lisatud 24.1.02; 11:52:41 .
|
|
|
|
|
Dresseeritud, arukas ja peremehele kuulekas lambakoer, keda on pärjatud rahvusvaheliste auhindadega, peab kandma suukorvi ja kõndima rihma otsas, kuna ta on oma suuruse tõttu ohtlik – võib hammustada. Labiilse närvisüsteemiga krantsid tohivad vabalt möödakäijate jalgade ümber klähvida, sääremarjast näksata ja laste liivakasti hunnikuid teha – nad on väikesed ja ohutud.
Umbes samasugune analoogia valitseb praegu Eesti mobiiltelefoniteenuse turul, kus EMT tunnistati suurusest tingitud ohtlikkuse tõttu olulise turujõuga ettevõtteks (OTE).
EMT tõestas sideametile kahekümnel leheküljel, et hoolimata oma 72-protsendilisest turuosast 2000. a käibe alusel ei ole EMT ohustanud vaba konkurentsi Eesti mobiiltelefoniteenuse turul. Kõigil kolmel operaatoril on võrdsed tingimused ja võimalused nii oma ettevõtte kui ka mobiilsete teenuste arendamiseks ja klientide paremaks teenindamiseks. Kõigil meil on võimalus vastavalt oma äranägemisele ja turusituatsioonile ka teenuse kvaliteedile vastavat hinda küsida.
Eestis on võimalik valida kolme operaatori vahel. See, et üle poole klientidest on valinud meid, teeb meile loomulikult head meelt. Nende paremaks teenindamiseks jätkame jõulisi investeeringuid. Audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers leidis samuti, et mobiilsideturg toimib normaalselt ja regulaatori sekkumine võib loodetava kasu asemel hoopis kahju tuua. Sideamet leidis selle õige olevat, kuid ei pidanud piisavalt tõendatuks seda, et EMT ei ohusta vaba konkurentsi tulevikus – on tal ju ohustamiseks ja konkurentide ahistamiseks vahendid olemas. Põhimõtteliselt on see ju õige, kuid paraku on tulevase võimalusega spekuleerimine kohati üsna äraspidine asi. Selle loogika alusel tuleks näiteks kõik mehed kohtuliku järelevalve alla panna – viimne kui üks on ju võimalik vägistaja, kuna selleks on vajalikud vahendid olemas, ning fakt, et nad pole seda siiani teinud, ei anna mingit garantiid tulevikuks.
EMT kui olulise turujõuga ettevõte peab kõiki konkurente võrdselt kohtlema. Jällegi õige põhimõte, kuid selleks pole EMT puhul OTE-staatust vaja: kõik konkurendid on võrdselt koheldud juba praegu. Küll aga tuleks järele mõelda, miks küsib Tele2 oma sidumisteenuse eest EMT-lt oluliselt kõrgemat hinda kui EMT temalt: on nende võrk EMT omast kvaliteetsem, teenus parem või sidumine enneolematult kulukas? Aga kuidas viimasel juhul mõista seda, et Radiolinjaga on neil omavahel oluliselt teised sidumishinnad kui EMT-ga? Kummaline on järjepidevalt lugeda Tele2 juhi Ivar Luki demagoogilisi ja vassivaid väiteid. Ei taha ülekohtune olla, kuid vägisi tuleb silme ette pilt käratsevatest krantsidest, kellele oh-ei-need-hammusta suhtumise tõttu on kõik lubatud...
Sideamet kinnitas, et EMT OTE-staatus ei tähenda tingimisi karistust, vaid annab regulaatorile kindlustunde, et EMT-poolse vaba konkurentsi rikkumise korral on neil alus sekkumiseks ja EMT korralekutsumiseks. Ma ei nurise sideameti otsuse üle, kes tõdes et siiani oleme käitunud igati ontlikult. Julgen loota, et demokraatlikus riigis peaks kehtima süütuse presumptsioon. Relvaloa saanud inimest ei tohiks käsitleda potentsiaalse mõrvarina, meest võimaliku vägistajana ning EMT-d vaba konkurentsi võib-olla ahistavana.
Peep Aaviksoo
EMT juhatuse esimees
Refereeritud ajalehest Äripäev
Lisatud 28.11.01; 9:37:39 .
|
|
|
|
|
Sideamet tunnistas eile ametlikult telekommunikatsioonituru liidrid ASi Eesti Telefon ja EMT olulise turujõuga ettevõtjateks (OTE-ks), teiste turuosaliste hinnangul ei muuda see otsus aga sisuliselt midagi, kirjutab Tele2-meelne Viktoria Korpan Äripäevas.
Eelmisel aasta andmete põhjal nimetas sideamet ASi EMT 2002. aastal OTE-ks mobiilsideturul, kus EMT osa käibe järgi ulatus 72,03 protsendini. AS Eesti Telefon on järgmisel aastal, nagu tänavugi, OTE telefoni-, põhiliini- ja sidumisteenuse turul.
OTE tiitlit sidumisteenuste turul EMT ei saanud.
"Sideameti otsusel kuulutada EMT OTE-ks mobiilsideturul erilist mõju ei ole," ütles Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen eile. "Kui sideamet nimetanuks EMT OTE-ks sidumisteenuste turul, see oleks tarbijat mõjutanud. See otsus oleks alla toonud nii mobiilside hinna kui teinuks odavamaks helistamise mobiili- ja fiksvõrgu vahel."
Eesti Telefoni ja EMTga konkureeriva ASi Tele2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk ütles, et Eesti Telefoni nimetamine OTE-ks sidumisturul eelmisel aastal oli selle põhjuseks, mis tõi fikstelefoni kõnehinna alla.
“Mobiilsideturul ei ole nüüd kiiret hinnalangust oodata, sest EMT ei tunnistatud OTE-ks sidumisturul," sõnas Lukk. “Oluline on see, et sideametil on nüüd võimalik järelevalvet teostada ja võimalikke kuritarvitamisi takistada. Ei usu, et see meie tulusid oluliselt mõjutab, aga EMT ei saa nüüd teistele teha alla omahinna pakkumisi.”
Samas saab
“Positiivne on see, et EMT peab kõiki võrdselt kohtlema, nimelt küsisime hiljuti võrgule juurdepääsu ja saime eitava vastuse. Nüüd ei peaks enam sellist asja juhtuma,” lisas Lukk.
Eesti Telekom teatas septembris, et olulise turujõu staatuse rakendamise järel võib Eesti Telekomi 2002. aasta konsolideeritud puhaskasum väheneda 100–250 miljoni krooni võrra.
“Ma ei näe, kust nende tulud peaksid vähenema,” ütles sideameti peadirektor Jüri Jõema. “See staatus ei tähenda tingimusi karistust.”
Sideameti tururegulatsiooni osakonna juhataja Tarmo Osman lisas, et olulise turujõuga ettevõtja staatus tähendab tihedamat EMT ja sideameti vahelist infovahetust.
"See käib juba maist, kui rakendasime EMT-le olulise turujõu ettevõtja nõude, sisuliselt ei muutu nüüd midagi," sõnas ta. "Maikuust ei ole EMT tulud sugugi vähenenud, selle aasta üheksa kuu tulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 21 % võrra," mis on ka loogiline arvestades klientide arvu iga-aastast kasvu.
"Kuna EMT ei tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks sidumisturul, väheneb kasum vähem, kui prognoositud 100–250," sõnas ASi Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik, kes ei osanud aga praegu öelda, kas ja kui palju Eesti Telekomi kasum võib nüüd väheneda. "Tegeleme selle küsimusega," ütles ta. Männik lisas, et juhtkond ja nõukogu arutavad, kuidas reageerida sideameti otsusele.
Sideamet põhjendas EMT olulise turujõuga ettevõtjaks nimetamist sellega, et EMT ei tõestanud, et firma tegevus ei mõjuta vaba konkurentsi.
"EMT tõestas, et ei ole ohustanud vaba konkurentsi. Küll aga otsustas sideamet, et EMT ei tõestanud seda," ütles ASi EMT peadirektor Peep Aaviksoo. "Seda oleks ka väga raske, et mitte öelda võimatu, faktidega tõestada – võime ainult kinnitada, et nii nagu me ei ole ohustanud konkurentsi mobiiltelefoniteenuse turul seni, ei ohusta me seda ka edaspidi."
EMT infojuht Kaja Pino ütles, et konkurendid nõuavad võrdset kohtlemist EMT poolt, kuid ei tee seda ise EMT suhtes.
"Tele2 võtab meilt sidumise eest rohkem tasu, kui me võtame Tele2-lt," sõnas Pino. "Meie andmeil on ka Radiolinjal ja Tele2-l soodsamad lepingud."
"Kuidas saab väike suurt ahistada," kommenteeris Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk. "Meie ebavõrdne hinnapoliitika mõjutab EMTd vähe. Tegelikult on meil vanast ajast üks sidumileping, mis varsti muudetakse,” tunnistas siiski Ivar Lukk.
Lisatud 27.11.01; 16:32:20 .
|
|
|
|
|
Sideamet tunnistas tänasel pressikonverentsil EMT olulise turujõuga ettevõtteks (OTE-ks) järgmisel aastal mobiilteenuste turul.
Algselt kavandas sideamet EMT kuulutamist OTE-ks ka sidumisteenuse turul, kuid korduva analüüsi käigus selgus, et EMT turuosa sidumisteenuste turul jääb alla piiriks seatud 25 protsendi.
OTE-ks tunnistamine piirab mitmeti ettevőtete tegevust, sundides neid pakkuma teenuseid kulupőhiste hindadega. Eesti Telekom on teatanud, et EMT saamine OTE-ks vőib grupi kasumit järgmisel aastal vähendada 100-250 miljoni krooni vőrra.
Lisatud 26.11.01; 11:28:50 .
|
|
|
|
|
Viimaste päevade enamkäsitletud uudiseid on olnud EMT mittetunnistamine olulise turujõuga ettevõtjaks (OTE) sidumisteenuse turul, kirjutab Äripäev.
Mõnevõrra on arusaamatust tekitanud sideameti põhjendus, et ära on langenud telekommunikatsiooniseaduses (TKS) sätestatud olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise tingimus ehk turuosa suurus üle 25%. Paljud meediakanalid märkisid, et EMT turuosa on eelnevalt hinnatud 55% suuruseks ning sideametitki on süüdistatud EMT kui monopoli soosimises.
Arusaamatuse põhjus on see, et meedias aetakse segamini sidumisteenuse turg ja mobiiltelefoniteenuse turg. Sidumisteenuste turul on EMT turuosa tõepoolest alla 25%, suuremat turuosa kui 25% omab EMT mobiiltelefoniteenuste turul. OTE-ks tunnistamise aluseks on kaks kriteeriumi: turuosa üle 25% ja vaba konkurentsi ohustamine. EMT ei vasta sidumisteenuse turul kummalegi kriteeriumile (ka vaba konkurentsi mitteohustamise osas esitasime selgitused sideametile).
Alusetud on ka süüdistused EMT monopoolses seisundis ning EMT võrdlemine Eesti Energia, Tallinna Vee jt tõepoolest monopoolses seisus olevate ettevõtetega. Eesti turul tegutseb kolm mobiilsideoperaatorit täiesti võrdsetel tingimustel: kõigil on ühesugused raadiosagedusalad, kõik on ehitanud oma võrgu (s.t infrastruktuur ei ole EMT ainuvalduses) ning kõigil on olnud võrdsed võimalused investeeringute tegemiseks ja klientide võitmiseks. Seda ei saa nimetada monopoliks, see on konkurents.
Jah, EMT alustas tegevust teistest operaatoritest varem. 1995, mil turule tuli teine mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti AS, oli EMT-l vaid 13 800 klienti – eduseis, mille operaatorid nüüd paari kuuga tasa teevad.
EMT konkurendid väidavad ka, et EMT tuleb kuulutada OTE-ks seetõttu, et sundida EMT-d pakkuma neile madalamat sidumishinda, mis aitavat neil alandada hinda lõpptarbijale. Tõde on aga, et konkurendid kohtlevad operaatoreid ebavõrdselt ja nende sidumishinnad on EMT omadest pigem kõrgemad. EMT ei saa ka ühepoolselt hindu langetada – see suurendaks veelgi põhjendamatut ebavõrdsust sidumishindade osas. EMT ettepanekule sidumishindu ühiselt langetada pole konkurendid sisuliselt vastanud. Selle asemel jätkati meedia vahendusel süüdistamist, et EMT-d on vaja sundida sidumistariife alandama.
Võistlejate soov oli lihtne – kui EMT kuulutatakse OTE-ks, siis ükskõik millist kulupõhist sidumistariifi peab EMT edaspidi pakkuma, küsivad nemad kõrgemat hinda. Kõrgema sidumishinna kehtestanud operaator võib teenida kuus miljoneid, millest ei võida lõpptarbijad, see raha läheb omanike tasku.
Leho Tamm
EMT juhatuse liige
Lisatud 15.11.01; 9:03:20 .
|
|
|
|
|
Nädalaga 12 % tugevnenud Eesti Telekomi aktsia ennetas eilset sideameti otsust, mille kohaselt ei kuulutata EMT olulise turujõuga ettevõtteks sidumisteenuste turul, kirjutab Aivar Reinap Postimehes.
Sideameti teatel pääses EMT olulise turujõuga ettevõtte (OTE) staatusest tänu Eesti Telefoni (ET) esitatud ebatäpsele infole. "Nad jätsid ühe osa kõneliiklusest oma aruandest välja," selgitas sideameti pressiesindaja Marge Ensling. "Täpsustatud andmete esitamise järel jäi EMT osa sidumisteenuste turul alla 25 protsendi ehk päästis firma."
Valeandmete esitamise eest koostab sideamet ET-le haldusõiguserikkumise protokolli. Kui suur trahv ET-d ohustab, seda Ensling veel öelda ei osanud.
"Imeliku maigu jätab selline andmete äkiline muutumine. Ainult sideamet saab vastavaid arve kontrollida, loodame, et kõik on õige," kommenteeris Tele2 Eesti tegevdirektor Üllar Jaaksoo. "Meie äri selline otsus siiski oluliselt ei mõjuta."
Rõõmustamiseks pole põhjust
Ühispanga analüütiku Aivo Kanguse sõnul vähendab eilne otsus Eesti Telekomi varem prognoositud OTE-ks kuulutamise võimalikku negatiivset 100-250 miljoni kroonist mõju aastakasumile poole võrra. "Seega suureks rõõmustamiseks põhjust veel pole," märkis Kangus.
EMT pressiesindaja Kaja Pino loodab, et EMT pääseb ka OTE-ks kuulutamisest mobiilsideteenuste turul, sest EMT ei takista vaba konkurentsi. "Kõigil operaatoritel on võrdsed sagedused, meil ei ole olulist infrastruktuuri, kõigil on võrdne võimalus investeerimiseks ja klientide võitmiseks ning me pole kunagi alustanud hinnasõda," selgitas Pino.
Juhul kui EMT mobiilsideteenuste turul OTE-ks kuulutatakse, peab ta hakkama müüma kõiki mobiilsideteenuseid kulupõhise hinnaga. Kanguse hinnangul võiks seetõttu enim langeda EMT võrgusiseste teenuste hinnad.
Sideameti eile pärast börsi sulgemist avaldatud uudise eel oli Eesti Telekomi aktsia tugevnenud suurenenud käibe tõttu nädalaga ilma oluliste uudisteta 12 %, sulgudes eile juba 64,25 krooni juures. Teised aktsiad Tallinna börsil samal ajal nii palju tõusnud pole.
Uudis võis läbi imbuda
"Muu maailma tõusu pidurdumise taustal on viimase nädala telekomi tõus olnud mõneti imekspandav," kommenteeris Kangus.
Marge Enslingi sõnul on täiesti välistatud, et uudis sai sideametist välja imbuda. Samas tunnistas ta, et ET ja EMT inimesed võisid uudist juba varasematest läbirääkimistest ette aimata.
Jaan Männiku sõnul ei saanud uudis kuidagi nende poolt lekkida. "Mina sain seda alles kolmapäeval ja ma usun, et ka sideamet on piisavalt professionaalne," rääkis Männik.
Hansabank Marketsi maakleri Lauri Linnu sõnul on enamik telekomi aktsiate ostjaid olnud läänest ning kohalikud investorid on pigem müünud.
Lisatud 14.11.01; 15:24:13 .
|
|
|
|
|
EMT on arvamusel, et sideamet tegi õige ja õiglase otsuseotsue ja ei tunnistanud EMTi olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutataval sidumisteenuse turul.
1. detsembriks peab sideamet otsustama, kas EMT on olulise turujõuga ettevõtja ka mobiilsideturul.
Olulise turujõuga ettevõtjaks võidakse tunnistatakse firma, kelle turuosa on suurem kui 25 protsenti ja kes oma tegevusega ohustab vaba konkurentsi. "Oleme veendunud, et meie tegevus ei ohusta vaba konkurentsi, oleme selle kohta sideametile selgitusi esitanud,” teatas EMT infojuht Kaja Pino.
Piltlikult öeldes on sidumisteenus puhul tegu sõlmpunktiga, kus kõne liigub ühest võrgust (näiteks EMT) teise võrku (näiteks Tele2) ja kus toimub operaatoritevaheline arveldamine selle kõne sõlmimise eest.
"EMT on teinud teistele operaatoritele juba ammu ettepaneku ühiseks sidumistasude alandamiseks, kuid sisulist vastust pole sellele paraku saadud. See näitab selgelt, et EMT konkurendid pole huvitatud sidusmistasude allatoomisest ning lootsid ainult EMTi olulise turujõuga ettevõtjaiks kuulutamist, sest OTE peab pakkuma sidumisteenust kulupõhise hinnaga, teised saavad jätkata sidumist tulupõhiselt."
“Sidumistasude alandamiseks pole vaja kedagi olulise turujõuga ettevõtjaks kuulutada,” lisas ta.
EMT-ile kuulub klientide arvu järgi hinnanguliselt 56 % mobiilsideturust.
ÄP Online
Lisatud 13.11.01; 16:12:58 .
|
|
|
|
|
Sideamet ei saa AS-i EMT tunnista olulise turujõuga ettevõtjaks
üldkasutataval sidumisteenuse turul.
Sideamet viis läbi üldkasutatava sidumisteenuse turul 2002. aastaks olulise
turujõuga ettevõtja tunnistamise kohta korduva analüüsi, mille tulemusel
osutus AS-i EMT osalusprotsent väiksemaks olulise turujõuga ettevõtjaks
tunnistamise alampiirist. Seetõttu ei saa Sideamet tunnistada olulise
turujõuga ettevõtjaks üldkasutataval sidumisteenuse turul.
Olulise turujõuga ettevõtjate määramiseks üldkasutataval sidumisteenuse
turul 2002. aastaks esitas AS Eesti Telefon Sideametile üldkasutatava
sidumisteenuse turu liikluse mahu kohta ebaõiged andmed. Uute andmete
esitamisega seoses viis Sideamet üldkasutataval sidumisteenuse turul olulise
turujõuga ettevõtja määramiseks läbi korduva analüüsi, mille käigus selgus,
et üldkasutataval sidumisteenuse turul ületas 25% piiri ainult AS Eesti
Telefon.
Valeandmete esitamise eest koostab Sideamet AS-ile ET haldusõigusrikkumise
protokolli.
Täiendavat teavet telekommunikatsiooniettevõtjate määramise kohta olulise
turujõuga ettevõtjateks 2002.aastaks erinevate teenuste lõikes annab
Sideamet peale otsuse langetamist hiljemalt 1. detsembril k.a.
Lisatud 13.11.01; 14:15:29 .
|
|
|
|
|
Eestis on alanud nõiajaht firmale, kes on teistega võrdsetes tingimustes oma äri hästi ajanud ning läbi suurte investeeringute, innovatiivsuse ja efektiivsuse suutnud veenda 55% klientidest enda teenuseid tarbima. Jutt on Eesti Mobiiltelefonist (EMT).
Mobiilsides on Eestis valitsenud võrdsed konkurentsitingimused. Konkurentsiameti kinnitusel pole EMT tegevus kahjustanud teiste turulolijate tegevust konkurentsiseaduse mõistes. Rikkumise selgeks ilminguks oleks dumping ehk ülimadalad hinnad, mis suruksid teised tegijad turult välja. Vaadakem aga reaalsust – EMT hinnatase on võistlejate omast pigem kõrgem kui madalam. Mobiilside vajajatel on vaba võimalus sobiva hinna-kvaliteedi suhtega teenusepakkuja valikuks, seega mingist rikkumisest rääkida ei saa.
Alusetu on väide, et EMT kasutuses on oluline vahend või infrastruktuur, mille paralleelne rajamine pole majanduslikult põhjendatud või mis on antud ainuomandisse. Ka ei kasuta teised operaatorid EMT võrku, vaid on ise ehitanud kogu maad katvad mobiilsidevõrgud. Et need on hõredama levialaga kui EMT võrk, siis seda mitte EMT-poolsete takistuste tõttu, vaid soovimatusest kvaliteeti investeerida.
EMT konkurendid väidavad, et EMT on vaja kuulutada olulise turujõuga ettevõtteks seetõttu, et sundida EMT-d pakkuma neile madalamat sidumishinda. See omakorda aitavat neil alandada hinda lõpptarbijale. Tõde on aga see, et Tele2 sidumisteenus on juba praegu oluliselt kallim hinnast, mida sidumise eest küsib EMT. EMT olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamine võimaldab neil oma kõrget hinda hoida. Ja sidumishindade vaheline osa jääks ka edaspidi Tele2 omanike taskusse.
Meid süüdistatakse, et osade EMT pakettide võrgusisesed tariifid on madalamad kui sidumishinnad, mida küsitakse teistelt operaatoritelt. Vaikitakse faktist, et sarnane skeem, ja palju suurema hinnaerinevusega, on kasutusel nende endi poolt. Tele2 juht Ivar Lukk süüdistab EMT-d, et võtame teistelt operaatoritelt üle kolme korra kõrgemat sidumistasu kui on EMT hind jaeklientidele. Samas on Tele2 sidumistasud EMT-le üle kuue korra kõrgemad kui nende pakkumised jaeklientidele.
EMT tegi äsja võistlejatele ettepaneku ühiseks sidumishindade alandamiseks. See lükati tagasi ning jätkati süüdistamist, et EMT-d on vaja sundida sidumistariife alandama. Võistlejate soov on lihtne – kui EMT kuulutatakse olulise turujõuga ettevõtteks, siis ükskõik millist kulupõhist sidumistariifi EMT peab edaspidi pakkuma, küsivad nemad palju kõrgemat hinda ning läbi selle skeemi hakkab toimuma sotsialistlik varade ümberjaotamine. Kes tööga teenida on suutnud, peab teenistuse nüüd laisematele jagama.
Vaatleme Eesti pangandust. Hansapank on teistest pankadest turuosalt suurem rohkem kui EMT teistest mobiilsideoperaatoritest. Ka pangad sõltuvad üksteisest sarnaselt mobiilsidevõrkudega, kuna rahaülekandeid (kõnesid) peab saama teha kõikide pankade (mobiilsidevõrkude) vahel. Ent pangandussektor on mõistlikult reguleeritud, ning kõigile pankadele on kehtestatud võrdsed reegilid rahaülekannete teostamiseks. Ei ole nii, et Hansapank kuulutatakse olulise turujõuga ettevõtteks ning sunnitakse rahaülekandeid teostama “kulupõhiselt” 1 krooni eest, teistel pankadel lubatakse sarnase tehingu eest küsida, mis pähe tuleb, näiteks 100 krooni.
Kui pariteesus ja võrdsed äritingimused on normiks panganduses, siis miks peaksid teised elualad erinema? Ettevõtja Eurofoorumil pidas ka Euroopa Komisjoni tippspetsialist Kristian Hedberg oluliseks, et riik sekkuks võimalikult vähe eraettevõtlusse – riigi sekkumise tagajärjel kaovad lõpuks tavapärased majanduse mõjutusvahendid. Ärme siis tapa edukaid, kes on kogu ühiskonna arengu mootoriteks.
Tõnu Grünberg,
EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor
Lisatud 10.11.01; 10:22:39 .
|
|
|
|
|
EMT konkurendid loodavad, et sideamet kuulutab 55% turuosa omava mobiilsideoperaatori olulise turujõuga ettevõtjaks, koos kõigi sellest tulenevate nõuete, kohustuste ja kitsendustega, kirjutab Äripäev oma juhtkirjas. Sideametil on seadusega selline võimalus antud. Teatud võimalusi suurtele ettevõtetele kitsendusi seada annab ka konkurentsiseadus jm seadused, iseasi, kas ja millal riik neid kasutab ja kas see alati otstarbekas on.
Äripäeva arvates kasutab riik oma reguleerimis- ja järelevalveõigusi valikuliselt. Ametnikel on palju otsustus- ja tõlgendamisruumi kas, kuis ja kuidas oma regulaatoriõigusi kasutada.
Nt on riigil energiaturu inspektsiooni näol korralik järelevalve ja hinnatõusu ohjamise mehhanism Eesti Energia jaoks. Nagu viimase aja sündmused on näidanud, ei viitsi või ei pea riik siin aga vajalikuks mingit ohjamist või reguleerimist ette võtta. Teine küsimus on ka see, et Eesti Energia on riigile kuuluv monopol, kel pole konkurente, kes ühes või teises ametkonnas aktiivset lobitööd teeksid, et seaduste võimalusi ära kasutada ja võimsamale konkurendile riigi abiga kaikaid kodarasse loopida. Usutavasti poleks analoogselt mobiilsidevaldkonnaga ka Hansapanga või Saku Õlletehase konkurentidel midagi selle vastu, kui ka need ettevõtted kuulutataks turgu valitsevaiks ettevõtteiks koos sellest tulenevate kohustuste ja kitsendustega. Vähemalt 40% turuosaga ettevõtteid leiaks veelgi, keda konkurentsiseadus võimaldab turgu valitseva ettevõtjana käsitleda. Iseasi, kui kaugele seaduse tõlgendamisega minna.
Kliendi seisukohalt võiks isegi rõõmu tunda EMT kuulutamisest olulise turujõuga ettevõtjaks. Kui EMT peab oma teenustele kehtestama kulupõhised hinnad ega saa enam teenida ülikasumeid, nagu konkurendid väidavad, võiks mobiilside hindades oodata langust. Paraku ei pruugi EMT olulise turujõuga ettevõtjaks kuulutamine hinnalangust kaasa tuua.
Sündida võib hoopis see, et teiste operaatorite kasuminumbrid muutuvad tunduvalt positiivsemaks kui seni. Toimetus ei väida, et EMT ei tuleks kuulutada olulise turujõuga ettevõtjaks. EMT käes on sidumistasude kinnitamise ohjad ja ta on konkurentsiseaduse mõistes olulist vahendit omav ettevõtja. Selles mõttes on ta kuulutamine olulise turujõuga ettevõtjaks ehk õigustatud ja konkurentide soov EMT tiibu kärpida arusaadav. Samas aga annavad nii telekommunikatsiooniseadus kui konkurentsiseadus riigi ametkondadele tublisti tõlgendamisvõimalusi. Telekommunikatsiooniseadus lubab tunnistada olulise turujõuga ettevõtjaks ka kuni 25% või isegi väiksema turuosaga ettevõtte, sõltuvalt konkreetsetest konkurentsitingimustest sellel turul. (Nii pole olulise turujõuga ettevõtte alampiirist kaugel ka Tele2 ja Radiolinja). Samas saab seda teha vaid ettevõtte puhul, kes ei tõenda, et nii suure turuosa omamine ei ohusta vaba konkurentsi.
Nii et võimalusi ja vabadusi ametkondadel asja tõlgendada ning oma suva järgi käituda jätkub. Vaid ühes ei leia riik reguleerimis- ja ohjamisvõimalusi – Eesti Energia hinnatõus.
Lisatud 23.10.01; 9:51:37 .
|
|
|
|
|
EMT konkurendid loodavad, et sideamet kuulutab 55% turuosa omava EMT olulise turujõuga ettevõtteks, siis võivad järgmisel aastal Tele2, Radiolinja ja Unineti kõneminuti hinnad langeda, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Viktoria Korpan.
"Sel juhul on EMT sunnitud oma teenustele kehtestama kulupõhised hinnad, ta ei tohi võtta ülikasumeid oma klientidelt ja teistelt operaatoritelt, mida ta paraku seni teeb," kommenteerib oma arvamust ASi Tele2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk.
Lukk tõi näiteks, et EMT võtab teistelt operaatoritelt üle kolme korra kõrgemat sidumise minutitasu, kui on hind jaeklientidele. "Teine näide – EMT on kehtestanud Delta paketis, mida reklaamitakse kui soodsat paketti eraisikutele, hinna fiksvõrku helistamiseks 7,50 krooni ja mobiilivõrku 2,75 krooni, samal ajal on kulud fiksvõrku helistades pigem väiksemad kui mobiilivõrku helistades. Võib arvata, et tegemist on rohkem kui 400 protsendise kattega."
Luki sõnul maksab tema firma kõnedelt Tele2 fiksvõrgust EMT-sse kõvasti peale.
Lukk ütles, et olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamine ei tähenda veel hindade muutust, küll aga annab sideametile õiguse nõuda EMT-lt kulupõhisust, seepärast on raske ennustada, kui palju hinnad võiksid muutuda.
"Oluline on näidata välisinvestoritele, et Eesti, nagu teisedki arenenud lääneriigid, on suuteline reguleerima turgu, kus tegutseb valdava turujõuga ettevõte ning mille üks osanik on riik ise," ütles Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen. "Umbes pool Radiolinja ning meie arvamusel ka Tele2 mobiilivõrgust väljuvast kõneliiklusest läheb EMTsse ning EMT saab oma sidumishindadega oluliselt mõjutada teiste mobiilioperaatorite hindu."
Unineti juht Markus Nisula ütles, et Uninet on praegu äraootaval seisukohal. "Tahaks küll, et kõigil operaatoritel oleks võrdsed tingimused," sõnas ta.
EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo ütles, EMT tegevus ei ohusta vaba konkurentsi ja EMT on olulise turujõuga ettevõtte staatuse vastu. "EMT pole oma turuosa suurusest hoolimata dikteerinud olukorda turul, pole hoidnud hinda kunstlikult kõrgel ega teinud dumpingut konkurentide turult väljasöömiseks – ühesõnaga, me pole kuidagi kuritarvitanud oma turuosa suurusest tingitud kaubaturgu valitseva ettevõtte positsiooni," sõnas Aaviksoo.
"Kui ühe mobiiltelefonivõrgu tasusid reguleeritakse, saavad teiste võrkude operaatorid oma suva kohase sidumistasu kehtestamise teel haarata endale osa olulise turujõuga ettevõtja kasumist, mis meie arvates on põhjendamatu," sõnas ta.
Aaviksoo väitel on EMT teinud teistele operaatoritele hinnapakkumise sidumishindade alandamiseks, millele ei ole veel vastust saadud.
"Ühe latiga mobiil- ja fikssideoperaatoreid lüüa ei saa. Fikssidega on kaks varianti, kas oled Eesti Telefoni klient või ei ole, mobiilis on valikuvõimalused, konkurents,” sõnas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse nõunik Peep Põldsamm. Samas märkis ta, et kui kellegi turuosa kasvab üle 50%, ei saa välistada, et seda positsiooni kuritarvitatakse.
Sideameti infoosakonna juhataja asetäitja Marge Ensling ütles, et praegu analüüsitakse andmeid ja enne analüüsi lõppu sideamet kommentaare ei anna. EMT-l on aega esitada sideametile oma seisukohad 19. novembrini, sideamet peab otsuse langetama 1. detsembriks.
Peep Aaviksoo ütles, et kui sideamet langetab otsuse, mis ei ole õiglane, on EMT valmis oma seisukohti kohtus kaitsma.
Lisatud 22.10.01; 11:36:58 .
|
|
|
|
|
Sideamet tahab kuulutada EMT olulise turujõuga ettevõtteks (OTE), mille eesmärk peaks olema konkurentsitingimuste normaliseerimine mobiilsideturul, kirjutab Peep Aaviksoo Postimehes. Loomulikult ei ole kellelgi midagi konkurentsi vastu, kuna see on edasiviiv jõud. Kas aga reguleeritud konkurents on parem kui vaba konkurents või vastupidi? Regulatsioonikirvega konkurentsikure püüdmine on kogu maailmas läbi kukkunud.
Reguleerivad otsused peavad lähtuma turusituatsioonist, mitte ühe äriühingu huvidest, nii nagu juhtus kaabellevi seaduse ja sideameti otsusega vabastada üks turuosaline kolmeks aastaks universaalteenuse osutamise kohustusest. On loogiline, et kõik 15 universaalteenuse kohuslast ei pea täitma kogu maad taksofonidega, kuid ei saa aktsepteerida seda, et ühele grupile tehakse pidevalt soodustusi.
Mobiilsideturul valitseb täiesti normaalne konkurents juba turu tekkimisest peale. Vastupidiselt fikseeritud telefonside turule, kus kehtis kontsessioonileping ja teistel tegijatel ei olnud võimalik turule siseneda, on mobiilside turg olnud alati avatud. Kõigil kolmel mobiilsideoperaatoril on olnud võrdsed võimalused klientide ja turuosa võitmiseks.
Teed eesmärgi saavutamiseks on olnud muidugi erinevad: kes on püüdnud teha seda kvaliteetse teenuse, kes hinna, kes ilusate müügiargumentidega. Otsustamine on aga alati olnud kliendi kätes ning igaüks on saanud valida just endale sobivaima teenusepakkuja.
Turuosaliste püüdlused on kandnud vilja. Nagu TELE2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk märgib (PM 15.08), võib ka nende firmast varsti ehk 25-protsendilise turuosa ületamisel saada OTE. Ka Radiolinja teatas veebruaris, et talle kuulub 32 protsenti Eesti lepinguliste mobiilside-klientide turust.
Eestis ei ole ühte väga suurt ja kahte tibatillukest mobiilsideoperaatorit - kõigil kolmel on arvestatav turuosa ja roll turu arengus.
Kui OTE-ks kuulutamise põhikriteeriumiks oleks ainult 25-protsendiline turuosa, siis on tõepoolest väga lähedal aeg, kus kõik kolm operaatorit tuleks kuulutada OTE-ks. Olulise turujõuga ettevõtte staatuse juurde käib aga ka klausel, et selle ettevõtte tegevus takistab vaba konkurentsi antud turul. Võib kindlalt väita, et ükski Eesti kolmest mobiilsideoperaatorist pole ei oma tegevuse ega turuosa suurusega konkurentsi takistavaks asjaoluks - konkurents on toiminud vabalt siiamaani ja toimib ka edaspidi.
Kui kõik turul tegutsejad OTE-ks kuulutatakse, kehtivad kõigile võrdsed piirangud ning oleme algseisus ehk võrdses konkurentsis tagasi. Pilt muutub aga sootuks teiseks, kui piiratakse - väidetavalt kliendi huvide kaitseks - ainult ühe turuosalise tegevust. Kas ja mida oleks aga sellest võita kliendil?
Kes meist ei mäleta loosungit kooliajast "Homme hakkan õppima!". Kui saabus homme, siis tervitas meid sama silt. Täiendava regulatsiooniga mobiilsideturul luuakse mõnele turuosalisele võimalus koolitükid tegemata jätta ja nii teiste operaatorite kui klientide arvel edaspidi liugu lasta.
Ühe turuosalise OTE-ks kuulutamisega kliendid midagi ei võida, pigem võivad kaotada, sest selle tulemusena kõneminuti hind ei lange, vaid tõenäoliselt tõuseb.
Kulupõhise hinna kehtestamisega sidumisteenusele (ühest võrgust teise helistamisel) on EMT igati nõus. Konkurentsi tihenedes jõuavad hinnad kulupõhiseni üsna varsti. Kuid siis peaks kulupõhiste hindadega sidumisteenust pakkuma kõik turuosalised.
Kui üks turuosaline peab müüma teenust kulupõhise ja teine saab müüa tulupõhise hinnaga, moonutab see konkurentsi. Juhul kui kulupõhise hinnaga operaator peab ostma sidumisteenust tulupõhise hinnaga operaatori käest ja see tulupõhine hind on ahne, peab kulupõhise teenuse pakkuja tõstma hinda kliendi jaoks.
Probleem on selles, et osa operaatoreid on oma tegevusega kahjumis. Hindu saab ju tõsta, aga siis ei saa turgu hõivata. Igast turundus-õpikust võime lugeda, et on väga raske korraga võita turuosa ja teenida head kasumit. Turuosa võitmine maksab raha.
Kuna mobiilsideturul ühtegi mittetulundusühingut ei tegutse, püüavad mõned firmad turuosa hõivamiseks vajamineva raha saada seadusandja abiga, et kasum omanikele kukrusse jääks. Ja kuningas ei ole enam klient (mis on regulatsiooni mõte), vaid omanik, kes Eesti (klientide) meeles ei mõtle ja eesti keeles ei räägi.
Peep Aaviksoo
EMT juhatuse esimees
Lisatud 21.9.01; 8:23:50 .
|
|
|
|
|
Tele2 universaalteenuse osutamise kohustusest vabastanud ning EMT-lt olulise turujõuga ettevõtteks tunnistamiseks andmeid koguv sideamet soosib Eesti Telefoni juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul parasiteerimist selle asemel, et soodustada uute teenuste arendamist, kirjutab Postimees.
Kalmu sõnul näitas Tele2 universaalteenuse kohustustest vabastamine selgelt soovimatust panustada telekommunikatsiooni arengusse.
Universaalteenuste osutamise kohustus tähendab, et selle osutaja on kohustatud pakkuma tavalist telefoniteenust ja internetiühendust, mis peavad olema ühesuguse hinnaga kättesaadavad kõigile tarbijaile sõltumata nende asukohast.
Sideamet soovib ka EMT-lt vastust, kas firma ohustab vaba konkurentsi või mitte, määrates vastuse ja ettevõtte turuosa alusel, kas kuulutada EMT olulise turujõuga ettevõtteks või mitte. Olulise turujõuga ettevõtteks (OTE-ks) kuulutamine tähendab, et sideamet fikseerib niisuguste ettevõtete osutatavate teenuste hinnad.
EMT konkurentide Radiolinja ja Tele2 juhtide kinnitusel võivad EMT olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamisega alaneda kõnetariifid.
EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul on konkurentide arvamus hindade kukkumise kohta arusaamatu.
"Hindu on voli langetada igal mobiilsideoperaatoril juba praegu, keegi pole aga seda teinud," tõdes Pino, lisades, et kui üks seda teeb, tulevad ka teised sellega kaasa. "Tõenäoliseks kaotajaks on siis väiksemad operaatorid."
Pino sõnul pole olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamisel mõju kõneminuti hindadele, küll võivad langeda operaatoitevahelised sidumishinnad.
Lisatud 18.9.01; 8:56:39 .
|
|
|
|
|
Sideamet kavatseb tunnistada AS-i EMT olulise turujõuga ettevõtteks, EMT lubab selle vaidlustada.
EMT leiab, et tema tegevus ei ohusta vaba konkurentsi ja mobiilside kiiret arengut Eestis.
Juhul, kui EMT-st saab siiski olulise turujõuga ettevõtja, avaldab see Eesti Telekomi hinnangul negatiivset mõju kogu grupi finantstulemustele.
Hinnanguliselt võib 2002. aasta oodatav konsolideeritud puhaskasum väheneda 100-250 miljoni krooni võrra.
Puhaskasum väheneks sel juhul operaatorite vaheliste hindade ümbervaatamisest ehk piltlikult öeldes rikastelt operaatoritelt vaestele operaatoritele ümberjagamisest. Klientide hinnad seetõttu ei muutu.
Lisatud 14.9.01; 14:34:45 .
|
|
|
|
|
Eesti eristub saatusekaaslastest Ida-Euroopas kõrge internetistumise ja mobiilistumise poolest. Ainult Sloveenia, kus fikstelefonivõrgu tase on erinevalt Eestist kehvake, on mobiilside kasutajate suhtarv meist kõrgem.
Mis siis on taganud meie kiire arengu ja hea taseme? Vastus on selge: vaba turumajandusega kaasnev konkurents. Kolme täna Eestis tegutseva mobiilsideoperaatori kasutusse on eraldatud võrdsed sagedusalad, kõigi võrgud katavad enamuse territooriumist ja rahvastikust - seega on tarbija vaba oma otsuste tegemisel, valimaks operaatorit tema jaoks parima hinna ja kvaliteedi suhte või mis iganes emotsiooni najal.
Vaba turumajandus või käsumajandus
Loodan ja ilmselt koos tarbijatega, et osade turuosaliste soov jagada mobiilsideturg ümber nõukogulike jõuvõtete kaudu - st. võtame rikastelt ja jagame vaestele, teoks ei saa. Tunduks ju imelik meile kõigile, kui meie enda jaoks ehitatud majja tahaks seadusandja dekreedi toel keegi sisse kolida ja seal ilma või sümboolse tasu eest elada. Kui aga oleme ehitanud maja väljarentimiseks, on kõik maksujõulised rentnikud teretulnud.
Ei maksa telekommunikatsiooniäri müstifitseerida: ka siin peaksid maksma turumajanduse reeglid. Tavatelefoniturg on seadusandja otsusega avatud ja Eesti Telefoni poolt rajatud võrguressurssi saavad kasutada ka teised turuosalised. Loodan, et ka siin saavad hindade määramisel aluseks turusuhted mitte lobby tulemusena välja antud dekreedid.
Kui tahame Eestile jätkuvalt innovatsioonilise ja kõrgtehnoloogilise ühiskonna mainet, tuleb luua kõigile avatud ja investeeringuid soosiv keskkond, kus kiire edasiliikumine on edu alus. Mobiilside on üks väheseid valdkondi, kus uute innovatiivsete teenuste rakendumine ja kvaliteedi paranemine toimub koos hindade alanemisega - kurioosne, aga seda tingib terve konkurents. Summad, mis tuleb investeerida kolmanda põlvkonna käivitamiseks tuleb kuskilt leida ja iga investori siiras soov on ka mõistliku aja jooksul kasumisse jõuda. Tänased kalkulatsioonid ei näita ilmselt kellelegi kiireid kasumilootusi, küll aga ei taha keegi rongist maha jääda.
Küsimusele, kas Eesti turul on ruumi neljale operaatorile, saab vastata teades, mis on uue tulija eesmärgiks. Tänaseks ei ole kaks operaatorit kolmest positiivseid majandustulemusi avalikustanud. Samas ütleb Rootsi kogemus, et positiivse tulemuse saamiseks peaks olema vähemalt 100 000 klienti.
Tuletan meelde, et meid on 1,4 miljonit, kellest kahjuks osa veel ei räägi ja osad enam ei räägi - vähemalt mitte moodsaima tehnoloogiaga. Meie oludes on väga oluline ka inimeste ostujõud, mis kahjuks meil on veel oluliselt väiksem kui mujal Euroopas.
Juhul kui operaatorid koos terminalide valmistajatega jõuvad oma arengus sinnamaale ,et tavatarbija näeb ja tunneb uute tehnoloogiate poolt pakutavat lisaväärtust siis loodetavasti ollakse nõus ka selle eest täiendavalt maksma.
Täna soovitan ma kiirustada aeglaselt. Telekommunikatsioonisektor ja eriti investorid on peale tormilist pidutsemist jõudnud kainenemise faasi ja see on üks ebameeldiv tõdemus.Uue peo jaoks tuleb tahet ja ressursse koguda,et kõik peol osalejad uuest peost mõnu tunneks ja kui peol on mõni üllatusesineja siis miks mitte.Kõik osalejad peaksid aga meeles pidama,et arved maksab igaüks ikka ise.
Eestis kulutatakse umbes 5% SKPst telekommunikatsiooniteenustele ja see on poole suurem kui euroopa keskmine. See näitab eelkõige meie tagasihoidlikku koguprodukti, aga ka seda, et me vajame ja oskame lugu pidada kaasaegsest tehnoloogiast.
Loodan, et jääme edaspidigi innovatiivseks riigiks Ka riigi ja kodanike suhteid saab märksa operatiivsemalt korralda. Selleks, et riigiga asju ajada ei pea taaskäivitama rongiiliklust ega talvel teid ehitama piisab era ja avaliku sektori viljakast koostööst ja tahtest. Erasektor on "Vaata maailma" projektiga oma tahet ühiskonda edasi viia selgelt väljendanud. E-valitsus on tähelepanu ja kadedustki tekitanud paljudes riikides.
Olen optimistlik ja loodan, et seaduslooja arukus ja vaba turg tagab meile jätkuvalt koha kõige innovatiivsemate riikide seas. Turuosalistele ja uutele tulijatele tuleb soovida arukust investeerimisotsuste tegemisel, et nii GPRSi kui ka UMTSi rakendumisel oleks rahul nii kasutajad kui ka tegijad.
Peep Aaviksoo
EMT juhatuse esimees
Lisatud 19.6.01; 8:30:35 .
|
|
|
|
|
Sideamet käsitleb ASi EMT olulise turujõuga ettevõtjana, mis sunnib EMT-d alandama sidefirmadelt võetavaid sidumistasusid ning odavdab helistamist lauatelefonilt mobiilile ja eri mobiilivõrkude vahel, kirjutab Äripäev.
Eesti suurim mobiilsideoperaator EMT, kelle käes on klientide arvu järgi umbes 61% mobiilsideturust, ei soovi endale olulise turujõuga ettevõtja tiitlit. Sellega kaasnevad kohustused kohelda kõiki teisi operaatoreid võrdselt ning pakkuda neile kulupõhist hinda.
"Meile on saabunud kiri, kus sideamet tsiteerib konkurentsiametit, kes on meid nimetanud mobiiltelefoniteenuse kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks. Me ei ole olulise turujõuga ettevõtja, see on teine mõiste," ütles EMT turundusjuht Jüri Teemant eile. "Konkurentsiseadusest lähtuvalt kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks tunnistamine ei tähenda telekommunikatsiooniseadusest (TKS) tuleneva olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamist." EMT väitel ei ole sideamet firmat TKSi sätestatud korras olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistanud.
Sideameti infoosakonna juhataja asetäitja Marge Ensling ütles, et EMT on olulise turujõuga ettevõtja ja vastav kiri oli firmale 30. mail saadetud.
Ensling lisas, et EMT kuulutamine olulise turujõuga ettevõtjaks tarbijatele kohe muutusi kaasa ei too. Muutused puudutavad ainult sidefirmade vahelisi sidumishindade tasusid.
"See on üks oluline, suur ja valus uudis EMT jaoks," ütles telekommunikatsioonifirma Uninet juhatuse esimees Markus Nisula. "EMT arusaam seadusest on teistsugune kui sideametil." Nisula spekuleeris, et praegu pakub EMT ET-le hinnanguliselt 1,5 korda soodsamat hinda lauatelefonilt helistades kui teistele operaatoritele.
"See on üks mäng, ootame huviga, mis edasi saab," kommenteeris Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen.
Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk sõnas, et olulise turujõuga ettevõtjana peaks EMT muutuma kiiremaks ja korrektsemaks oma suhetes teiste operaatoritega. "EMT ei tohi ta oma olulist turujõudu teiste vastu ära kasutada," märkis Lukk.
"Kuna EMT on kohustatud võimaldama teistele operaatoritele ligipääsu oma võrgule põhjendatud hindadega, siis suureneb konkurents, mis mõjub ka hindadele."
Tele2 pakub helistamist EMT võrku odavama hinnaga kui EMT sõsarfirma Eesti Telefon juba praegu. "Mingit soodsat lepingut EMT poolt selle taga ei ole, pigem vastupidi," ütles Lukk.
Q GSMi tegevjuht Üllar Jaaksoo ütles, et EMT pakutavad sidumishinnad on liiga kõrged. "Olulise turujõuga ettevõtjana peaks EMT pakkuma soodsamaid hindu, teiste operaatorite kulud väheneksid ja saaks rohkem investeerida toodete arendamisse ning tugijaamadesse," sõnas Jaaksoo.
Eesti Telefoni juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul oleks alati avatud olnud mobiilsideturu reguleerimise näol tegu tõsise pretsedendiga. "EMT-l pole kunagi eriõigusi olnud, nad on oma võrgu üles ehitanud avatud turu tingimustes. Juhul kui EMT kuulutataksegi olulise turujõuga ettevõtteks, on see taas näide Eesti telekommunikatsioonituru ülereguleerimisest, mida on tehtud juba näiteks Eesti Telefoni puhul."
Lisatud 5.6.01; 0:22:35 .
|
|
|
|
|
Sideamet kohaldab AS-ile EMT olulise turujõuga ettevõtjale sätestatud nõudeid.
AS-i EMT hakatakse käsitlema telekommunikatsiooniseaduse alusel olulise turujõuga ettevõtjana ning Sideamet kohaldab talle täiendavaid nõudeid.
Olulise turujõuga ettevõtja on kohustatud osutama teistele ettevõtjatele püsiliiniteenust, sidumisteenust ja juurdepääsuteenust ning rakendama nendele teenustele tasusid, mis on arvestatud põhjendatud kulude alusel. Seega langeb AS EMT tegevus kõrgendatud tähelepanu ja nõudmiste alla oma turusuhetes teiste võrguoperaatorite või teenuse osutajatega
Konkurentsiamet tunnistas oma otsusega AS-i EMT mobiiltelefoniteenuse kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks, sest talle kuulub üle 40% käibest nimetatud kaubaturul.
Lisatud 30.5.01; 16:07:15 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
