•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
SMS
|
|
|
Üleujutustega maadelnud Tšehhi võimud sirutasid rasketel hetkedel käe mitmete seni katsetamata vahendite järele. Praha vanalinnas läbis tuleristsed omalaadne kokkumonteeritav metallmüür, mis suutis pealepressivaid vetevoogusid edukalt tagasi hoida. Elanikkonna teavitamisel osutus aga hindamatuks abimeheks massidesse jõudnud kõrgtehnoloogia – ehk mobiiltelefon.
Lühisõnumid kriisikeskusest ründavad mu mobiiltelefoni siiani. Kõige kriitilisematel hetkedel andsid nad teada kriisiabikeskuse telefoninumbreid, hiljem tulid aina palved, et oma autoga Prahasse või vähemalt kesklinna ei sõidaks.
Midagi rõõmustavat ei too uputuste SMSid praegugi, enamasti on tegu teadaandega, et mõnedest piirkondadest tasub jätkuvalt eemale hoida.
Mõte kasutada inimeste informeerimiseks lühisõnumeid tuli linnavõimudele keset kõige hirmsamaid hetki, mil Vltava aina tõusis ja tõusis, ujutades üle ühe linnaosa teise järel. Ühel hetkel taipas keegi, et mobiiltelefon on Praha elanikest vähemalt 95-l protsendil – järelikult peaks sinna saadetud sõnum jõudma kohale pea igaühele.
Operaatorid tulid linnavalitsuse abipalvega varmalt kaasa, ehkki tunnistavad, et süsteem suutis edastada nii suurt hulka SMSe üksnes suurte raskustega. Ühtekokku jõudsid kriisisõnumid ligi miljoni inimeseni.
Informaatikaminister Vladimír Mlynář on saavutuse üle uhke. Ta ennustab, et lühisõnumitest saab kriisikommunikatsiooni uus vorm, millele võib toetuda ka tulevikus.
Eesti tuntuima informaatikaguru, IT-kolledži õppejõu Linnar Viigi kinnitusel tuleks kriisiolukordades samasuguse teavitamisega toime ka Eesti, kusjuures veelgi paremini. Eesti operaatorid suudavad määrata märksa täpsemalt sõnumisaaja asukohta ning edastada seetõttu hoopis spetsiifilisemaid teadaandeid. Viik hoiatab aga SMSide ületähtsustamise eest.
Viigi hinnangul on kindlaim viis kriisikommunikatsioonis siiski traditsioonilised helisignaalid – sireenid ja kirikukellad. Neid kuuldes saab inimene lülituda kanalile, mida on harjunud usaldama. Näiteks Soomes peetakse kriisiolukordades hinnatuimaks infoedastajaks tekstitelevisiooni.
Samas sõltub lühisõnumite kasutegur väga palju ka kultuurilisest taustast. Kui Tšehhi operaatori Eurotel esindajad jagasid vaimustunult oma kogemusi kolleegidega USAst, said nad vastu vaid mõistmatu kulmukergituse. Ameeriklased SMSe praktiliselt ei kasuta.
Krister Paris
Lisatud 27.8.02; 11:31:53 .
|
|
|
|
|
Enda või sõbra mobiiltelefonile tellitud logod, helinad, pilt- ja häälsõnumid ei jõua alati saajani, raha teenuse eest kasseeritakse aga sisse, kirjutab Äripäev.
Juuli lõpust alates saab Delfi portaali kaudu sõbra, tuttava või ülemuse laua- ja mobiiltelefonile tellida 25krooniseid häälsõnumeid, mille saaja kuuleb salvestatud sõnumit, nagu helistataks talle presidendi kantseleist või uudist, et tema auto põleb või kutsub tundmatu naisterahvas kohtama. Mitmed teenuse tellijad on aga kurtnud, et kallis sõnum polegi saajani jõudnud.
Tarbijakaitseameti asedirektor Maire Kokk rääkis, et tarbijakaitseameti juristid on ise tellinud 25 krooni maksva häälsõnumi, et uudset teenust proovida.
“Häälsõnum tellitud numbrile ei jõudnud,” ütles Kokk. “Mobiiltelefoni kuuarvet pole veel tulnud, seega ei tea, kas selle eest võeti raha või mitte. Aga kui kellelgi on sarnane juhtum, oleme nõus sellega tegelema. Selleks tuleb teha meile avaldus.”
Delfi kaudu häälsõnumiteenust pakkuva Norra meediakontserni Schibsted tütarettevõtte Inpoc Balti regiooni tegevjuht Mart Kikas ütleb, et sõnumi saajale proovitakse helistada kolm korda. “Kui ka kolmandal korral keegi toru ei võta, siis juba võetakse ka teenustasu sisse,” ütles Kikas.
Kikase sõnul on teenus vastu võetud oodatust paremini, päevas tellitakse umbes tuhat tüngasõnumit.
“Pakume ka logosid, helinaid, piltsõnumeid. Nende mahtu ei soovi me avalikustada, kuid võib öelda, et neid tellitakse päevas tuhandetes,” sõnas Kikas.
Jippii! kaubamärgi all samalaadset teenust pakutava ASi Saunalahti juhi Rain Sepa sõnul saadetakse ka Jippii! kaudu umbes tuhat helinat-logo päevas. “Maailmas on selline trend, et umbes 80% tellimustest on helinad,” ütles Sepp.
Eestis pakutakse tasulisi logosid ja helinaid enamjaolt Nokia telefonidele, leidub midagi ka Siemensile ja Motorolale. Ühe logo või helina hind on 10 krooni.
“Selliseid tellimusi, mis kohale ei jõua sellepärast, et helina saajal on telefon, mis ei aktsepteeri helinat või pilti, on umbes ühe protsendi ringis,” rääkis Kikas.
Everyday portaali kaudu logosid ja helinaid pakkuva Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe ütles, et möödunud kuul ei saanud oma logo või helinat mingil põhjusel kätte umbes 6 protsenti teenuse tellijatest. “Põhjusi on erinevaid – näiteks inimene on valesti sisestanud tellimissõnumi või telefoninumbri, mõnel juhul on andmebaasis aga näha, et inimene on logode-helinate tellimisnumbrilt tellinud hoopis ilmateadet,” ütles Jagomäe. “Kui inimene on kõik õigesti teinud ja ta pole tellitud logo või helinat saanud ning teatab meile sellest, siis saadame me omalt poolt selle uuesti ja tasuta. Kahjuks ei saa me midagi teha selle vastu, kui inimene tellib logo telefonile, mis seda vastu ei saa võtta. Informatsioon, millistele telefonidele saab logo tõmmata, on üleval portaalis.”
Lisatud 19.8.02; 10:37:23 .
|
|
|
|
|
Sügisest saab igaüks kerge vaevaga hakata oma interneti kodulehel mobiiltelefonide logosid või muid SMS-teenuseid pakkuma, sest firma Mobi "igamehe m-äri" ei vaja erilisi tehnilisi oskusi.
"Meie idee on teha m-maksed ja teised m-äri teenused pakkujale eriti lihtsaks," ütles Mobi üks juhte Rain Rannu Eesti Päevalehele. "Sellega võib liituda tavaline koolipoiss, kes joonistab mõned logod, paneb need oma kodulehele üles ja saab nende eest raha, kui keegi neid endale laeb."
Seni pidi lühisõnumitel põhinevate teenuste pakkumiseks sõlmima lepinguid mobiilsideoperaatoritega ning kogu süsteemi ise valmis ehitama.
Mobis tootearendusega tegelev Linnar Viik ütles, et kui SMS-teenuste pakkujateks hakkab tänu "igamehe m-ärile" korraga palju inimesi, kasvab teenuste hulk kiiresti. "Nende teenuste suhtes on piiriks vaid fantaasia," lisas ta.
Esimeses etapis saavad kasutajad lihtsa vaevaga üles seada neli eri tüüpi m-äri.
Esiteks on võimalik käivitada tasuline SMS-infoteenus, näiteks saadavad kliendid teatud numbrile märksõna 'politsei' ja saavad vastu teate infoga, kus viimasel ajal on politseipatrulle nähtud.
Teiseks on teenus, mis edastab sõnumeid e-postiaadressile. Seda saab kasutada kõikvõimalike loosimiste korraldamiseks, näiteks saadavad kasutajad teatud numbrile õige vastuse, kõik SMS-id lähevad teenusepakkuja postkasti ja ta saab võitja välja loosida.
Kolmandaks võimaluseks on teenus, mis näitab numbrile saadetud SMS-e veebisaidil, näiteks saab niimoodi internetti üles panna kuulutusi, tervitusi või muud sellist.
Viimaseks saab igaüks tänu "igamehe m-ärile" teha teatud osad oma kodulehest tasuliseks. Sellele ligi pääseda soovijad saadavad SMS-i ning saavad vastu parooli, mis kehtib teatud aja, näiteks 24 tundi.
Arvutiasjatundja Peeter Marvet nimetas Mobi ideed väga heaks. "Siiamaani on kippunud olema nii, et SMS-mängu avamise eest on tuhandeid kroone küsitud," lausus ta. "See on olnud seni mingite seltskondade poolt kinni hoitud asi. Võib-olla võiksin hoopis ise logosid pakkuda, võib-olla teen paremaid ja tahan nende eest ainult viiekat saada?"
Lisatud 12.8.02; 9:29:54 .
|
|
|
|
|
Kuigi SMS lühisõnumite saatmine on kasvanud aastaga Eesti mobiilsideoperaatorite võrkudes kuni kolmandiku võrra, ei ole lühisõnumite hinnad langenud, kirjutab Viktoria Korpan Äripäevas.
"SMSi tippaeg Eesti telekommunikatsioonimaastikul on kätte jõudnud ning väljunud tavapärasest inimeselt inimesel saadetud sõnumitest oluliselt turunduslikumatesse valdkondadesse,” ütles ASi Radiolinja Eesti suhtekorraldusjuht Helena Lõhmus, kelle sõnul kasutab SMSi 80 % Radiolinja klientidest.
“Lisaväärtusteenuste, sealhulgas SMSi osakaal Radiolinja tuludest moodustab praegu 5–10 %, tulud suurenevad tulevikus tänu uutele SMS-põhistele teenustele.”
Praegu saadab Radiolinja võrgus keskmine kasutaja umbes 10–15 sõnumit kuus, võrreldes 2001. aasta esimese nelja kuuga on see näitaja kasvanud üle 22 %. Tähtpäevadel kasvab SMSide saatmine enam kui üheksa korda. Tasulise infosõnumi kasutamine on möödunud aastaga kasvanud üle 60 %. mobiiliparkimise kasutajate arv kasvas Radiolinja klientide hulgas viie kuu jooksul selle aasta algusega võrreldes 30 % võrra.
"EMT lepingulisest klientuurist kasutab regulaarselt SMSi umbes 60 protsenti ja pooled kõnekaardi kasutajatest," ütles ASi EMT avalike suhete juht Kaja Pino. "Oluliseks muutub mitte ainult inimeselt inimesele saadetavate SMSide saatmine, vaid ka masinalt masinale ning masinalt inimesele ja inimeselt masinale SMSi saatmine, üheks näiteks on autokontroller MobiKIT – auto saadab omanikule sõnumi näiteks siis, kui autosse on sisse murtud või kui akupinge langeb. Üha popimaks muutuvad ka SMS-mängud ja SMS-hääletused.”
"EMT teenus MultiSMS võimaldab meie klientidel sõnumeid saata oma klientidele, kelle telefoninumbrite andmebaasi nad omavad," lisas Pino. "See teenus võib olla ka oluline töövahend, näiteks saadab E-Piim oma piimatootjatele piima kvaliteedi infot SMSiga."
Keskmiselt saadetavate SMSide arvu EMT ei avalikusta, nagu ka SMSide osakaalu ettevõtte tuludest.
EMT populaarseima Delta paketi SMS hind on 2,50 krooni ehk sama palju kui aasta tagasi. Samuti ei ole muutunud ka Radiolinja SMSi hind - 2,95 krooni, kuigi saadetavate SMSide maht on kasvanud viiendiku võrra. Tele2 populaarseimas Dynamo paketis maksab SMS 2,00 krooni.
ASi Tele2 Eesti avalike suhete juhi Inga Jagomäe sõnul on Tele2 mobiilsidevõrgus saadetud SMSide mahud kasvanud kolmandiku võrra, kui suur osa Tele2 tuludest laekub sellest teenusest, ei soovinud ettevõte aga kommenteerida.
"Selliseid kliente, kes saadavad sõnumeid igapäevaselt, on umbes 20 %, teised kasutavad vähem. Nagu paljude asjade puhul, kehtib ka siin Pareto printsiip, et 20 %i kasutajatest annavad 80 % käibest," ütles ASi Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo.
Jagomäe lisas, et aktiivsemad kliendid on noored, kes kasutavad SMSe meelelahutuslikul eesmärgil, ka vanem põlvkond on SMSe järjest enam saatma hakanud seoses mitmesuguste teenustega, näiteks kasutades parkimis- või infoteenust.
“Mitmed ettevõtted, eelkõige transpordiettevõtted, kasutavad SMSe oma igapäevases töös infovahetuseks. Transpordiettevõtete jaoks on pakette, kus sõnumid on tasuta, kuid on kõrgem kuumakse,” ütles ta.
Lisatud 29.5.02; 9:20:45 .
|
|
|
|
|
Alates 1. maist ei saa enam ühegi Eestis teenusepakkuja kaudu päris tasuta SMS-i saata. Küll aga on võimalik interneti kaudu saata lühiteade mobiilile kas kogutud punktide eest või tunduvalt odavama tariifiga, kirjutab Kaido Einama Äripäevas.
Eesti erinevad pakkujad – One.ee, Everyday.com ja Airport.ee on küll kõik alustanud täiesti tasuta teenusega, kuid lisavad saatmisele nüüd või peatselt mingisuguse tasu. Everyday.com tahab iga saadetud SMSi eest punkte, mida saab koguda TELE2 teenuseid internetis kasutades. Mida rohkem SMSe päevas saata, seda suurem hulk punkte kulub.
Airport, kust EMT kliendid said 10 SMSi päevas täiesti tasuta saata, muutub 1. maist tasuliseks. One.ee nõuab oma teenuste kasutamise eest ettemaksu, siis saab lühiteateid saata.
Tasuta SMSi teenuse pakkujaid tekib aga ootamatult ja kaob samamoodi iga kuu. Selle kohta, et sõnum kohale jõuab, enamasti garantiid ei anta. GSMi portaalis www.gsminfo.ee öeldakse, et kui saadad sõnumi sellist tasuta teenust kasutades, võib teade kohale jõuda alles mitme tunni pärast. Võib ka üldse mitte jõuda.
Tihti SMS-teenust kasutavad telefonikasutajad saavad aga muretseda endale vastava tarkvara. Mõnikord on see ka telefoniga kaasas oleval CD-l, sellisel puhul saab lühiteateid saata kiirelt ja mugavalt klaviatuuri abil korraga paljudele telefonidele.
Lisatud 25.4.02; 9:02:19 .
|
|
|
|
|
EMT portaalis Airport.ee läheb SMS-ide saatmine alates 1. maist tasuliseks.
EMT saatis täna kõigile Airporti registreeritud kasutajatele järgmise lühisõnumi: "1. maist on Airport tasuline. Palume Teie kinnitust www.airport.ee kasutamise jätkamiseks. NB! Kolm tasulist teadet võimaldavad ühe tasuta SMSi."
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles Äripäevale, et klient peab kinnitama Airportis, et ta on nõus uutel tingimustel Airporti kasutama. Praegu on Airportil 38 000 registreeritud kasutajat.
Tele2 avalike suhete juht Inga Jagomäe ütles, et internetimaailm on tagasi tulnud vana majanduse reeglite juurde ning otsitakse reaalseid võimalusi kasumlikkuse tõstmiseks kasutajatele kvaliteetsete teenuste pakkumise ja selle eest teatud tasu küsimise läbi." "Maailmast võib selliseid näiteid tuua nt Yahoo ja Hotmail, kes on muutnud osa oma teenustest tasuliseks. Ka Eesti järgib neid trende."
Hetkel saab veel tasuta saata SMSe Tele2-le kuuluva portaali Everyday.com kaudu, kuid lähema aasta jooksul lähevad osa Everyday teenuseid tasuliseks. Tegelikult on esimene tasuline
teenus Everydayl juba olemas - üle WAPi saab tellida endale tasulise "sent meil" folderi" märkis Jagomäe.
Inga Jagomäe lisas, et Tele2 järgib Jaapanis populaarsust saavutanud I-mode mudelit, kus mõõduka kuutasu eest pakutakse laias valikus erinevaid teenuseid.
"Lähemas tulevikus kasutaja jaoks muutusi ei toimu kuid aasta jooksul lähevad osad teenuseid tasuliseks küll. E-maili põhifunktsionaalsused jäävad tasuta teenusteks," lisas ta.
Lisatud 16.4.02; 14:49:09 .
|
|
|
|
|
EMT on välja töötanud maailmas unikaalse SMS-il põhineva arveldussüsteemi, mis võimaldab teenuseid maksustada sisu järgi. Paraku pole aga ühtegi sisuteenuste pakkujat, kirjutab Äripäev.
“Restoranid, kinod, hotellid,” loetleb EMT IT-direktor Tiit Tammiste innovatiivse süsteemi kasutamisvaldkondi. Kui fantaasia tööle panna, kujuneks nimekiri päris pikaks. “Näiteks tekib sul õhtul soov India restorani sööma minna. Siis saadad SMSiga päringu, kus on lähim India toitu pakkuv koht ja broneerid kaks kohta kella seitsmeks,” kirjeldab Tammiste. Samamoodi võib teenus kasutamist leida ka riigisektoris. Kes ei teaks, kui tüütu on käia ühe tõendi saamiseks mitmel korral asutuses seda tellimas ja kätte saamas.
Teenuse kasutusele võtmine eeldab aga, et on konkreetse sisuteenuse pakkuja, kes haldab restoranide või kinode listi ning edastab neile kas suuliselt või interneti teel soovitud sõnumi. Tammiste sõnul on näiteks restoranile rahaliselt palju kasulikum tasuda inimeste SMS-päringu eest kui riputada tänavale plakat. Kui näiteks plakatit nähes astub sisse vaid kümnendik, siis sisuteenuse puhul maksab restoran vaid iga kasuliku kliendi eest. “Päringu eest ei pruugi klient üldse maksta. Kõik on kokkuleppe küsimus,” räägib Tammiste.
EMT ülesandeks jääks muu hulgas teavitada sisuteenuse pakkujat kliendi eelistustest ja asukohast. “Katsetasime toit.ee-ga, kuid asi jäi selle taha, et näiteks Gloria ja Nehatu pandi ühte listi,” räägib Tammiste, viidates sellele, et firmas juhtpositsioonil töötav inimene söögikoha päringut tehes Nehatut ilmselt silmas ei pea.
Samas on võimalik praegu sarnase lõpptulemuseni jõuda ka infoliinile helistades, kus operaator aitab valida sobiva restorani ning ühendab reserveerimisnumbriga. Tammiste pareerib aga väitega, et möödunud suvel katsetati ühe ja sama infoni jõudmist eri sidemooduste kaudu ning paraku jäi tulemus helistamise kahjuks, mis tuleb ajakulukuse tõttu ja kallim.
Praegu pole konkureerivatel Tele2-l ja Radiolinjal midagi sarnast välja pakkuda. Tele2 avalike suhete juhi Inga Jagomäe sõnul võimaldab Tele2 tasuliste sisuteenuste pakkumist ainult WAP-keskkonnas.
Lisatud 2.4.02; 21:03:46 .
|
|
|
|
|
Lähitulevikus levitatavate lühisõnumireklaamide eest peab mobiilikasutaja end soovi korral ise kaitsma, keelates reklaamijal või mobiilioperaatoril talle reklaami saatmise, kirjutab Henrik Roonemaa Eesti Päevalehes.
Hiljuti hulgi SMS-ide saatmise võimaluse välja pakkunud mobiilsideoperaatorid EMT ja Radiolinja nõuavad uut teenust kasutavatelt firmadelt, et neil oleks lühisõnumite saatmiseks kliendi nõusolek. Samas ei ole kindlalt paigas, kas nõusolek on inimese konkreetne jah-sõna või saab nõusolekuks pidada juba oma numbri andmist kellelegi.
"Kui inimene annab kuhugi oma postiaadressi, siis ta ilmselt eeldab, et talle võidakse sinna saata mingeid reklaamprospekte. Kui ta annab oma telefoni, siis ta ilmselt ka eeldab, et talle helistatakse sealt," ütles EMT infojuht Kaja Pino. "Aga reklaami saatmiseks eraldi nõusoleku küsimine kuulub ärilise viisakuse juurde."
Kui mobiilikasutajalt pole luba küsitud, kuid reklaamid siiski saabuvad, peab kasutaja pärast esimese soovimatu sõnumi saamist võtma ühendust reklaami saatjaga ning teatama, et tema enam reklaami saada ei taha. Telefoniomaniku soovi arvestamata jätmisel saab paluda oma mobiilioperaatorit, et see takistaks igasuguste reklaamsõnumite saatmist konkreetsele telefonile.
"Siin tuleb väga hoolikalt klientide kaitstust silmas pidada, et mitte neis pahameelt tekitada," ütles Radiolinja pressiesindaja Helena Lõhmus.
Kaubamaja kasutab oma andmebaasi.
Tallinna kaubamaja turundusosakonna juhataja Enn Parel nimetas mobiiliturundust paljulubavaks võimaluseks, millega saab reklaami saata just neile kaubamaja kliendibaasis olevatele inimestele, keda vastav teade võiks huvitada.
"Meie käsitluse kohaselt peaks selleks inimestelt kindlasti eraldi luba küsima," ütles Parel, välistades võimaluse, et oma püsikliendi mobiilinumbri teadmine võiks juba olla piisav nõusolek.
Ka Ehitusmaailma turundusjuht Kristiina Kullo ütles, et juhul, kui Ehitusmaailm hakkab klientidele lühisõnumeid saatma, peab selleks kindlasti olema inimese konkreetne nõusolek.
Operaator peab kaitsma.
Tehnokratt Peeter Marvet rõhutas mobiilioperaatori tähtsust ja võimalusi soovimatute teadete saatmise takistamisel.
”Erinevalt nn telemarketingiosakondadest, mis näiteks pärast mõne ajalehe proovitellimust või seminari külastust veel mitu aastat mulle õhtuti helistavad, saavad SMS-id tulla mulle ainult ühest kohast: läbi minu GSM-operaatori, kes tõenäoliselt on kõige rohkem huvitatud minust kui rahulolevast ja maksvast kliendist ning on kindlasti nõus hoolitsema selle eest, et reklaam mind tulevikus ei häiriks,” lausus Marvet.
Lisatud 7.2.02; 5:44:42 .
|
|
|
|
|
Esmakordselt Venemaal saab mobiiltelefoni omanik teenida raha SMS-lühiteadete vastuvõtmise eest. Need on reklaamteated, mida klientidele saadab mobiilside operaator Severo-Zapadnõi GSM, kirjutab Äripäev.
Uus reklaamimehhanism näeb välja nii. Klient kirjutab alla uuele teenusele, mille järgi abonent saab iga päev 3–10 SMSi teel saadetavat reklaami. Igaühe eest maksab operaator 2,4 USA senti ehk 0,43 krooni.
Heal juhul saab klient seega umbes 7 dollarit kuus, mis katab abonentmaksu või isegi ületab selle.
Kui telefon on saatmise hetkel välja lülitatud, ei asu teeninduspiirkonnas või tema mälu on üle koormatud, siis teade kohale ei jõua ja preemiat abonent ei saa.
Esimese kolme päeva jooksul registreeris uue teenuse endale juba 3000 inimest, teadete saatmine algab aga alles siis, kui nende arv ületab 10 000, teatas reklaamiagentuuri Korporatsija Mega-treid mänedzer Vjacheslav Balabajev. Just see kompanii otsib reklaamiandjaid ja tegeleb reklaamtekstide koostamisega. Balabajev ei nimetanud kompaniisid, kellega reklaamilepingud on sõlmitud, mainides vaid, et läbirääkimisi peetakse mitmete reklaamiandjatega.
Ericssoni poolt läbiviidud uuringu järgi on suurem osa abonente nõus saama SMSi teel reklaami, kui ta saab selle eest mõne tasuta teenuse.
Mullu 100 miljardit sõnumit
Briti Mobile Data Assotsiationi teatel saadeti 2001. aasta jooksul kogu maailmas 100 miljardit SMS-sõnumit, millest veerandi moodustas spam.
2001. aasta juunis saatis Coca-Cola SMS-reklaami oma puuviljajoogi Quo reklaamiks Singapuris. Kompanii saatis 500 alaealisele abonendile teate koos animatsioonilise persooniga, kes reklaamis jooki. Üksnes suhtlemisvajadusest saatsid reklaami saajad selle edasi, nii et lõpuks sai reklaami umbes pool miljonit abonenti.
Lisatud 6.2.02; 8:30:50 .
|
|
|
|
|
Radiolinja pakub mobiilsetele teenusepakkujatele ja äriklientidele
hulgi või üksikute SMS-ide saatmiseks ainukese operaatorina Eestis paindlikku "reverse billingut" ehk erinevaid maksustamisviise vastuvõetavatele sõnumitele, teatas ettevõte.
Radiolinja võimaldab paindlikult maksustada tarbija poolt vastuvõetavaid või teenusepakkuja andmebaasist saadetavaid SMS-e ja jagada käive vastavalt kokkulepitud mudelile teenusepakkuja ja mobiilsideoperaatori vahel.
Üheks võimaluseks on vastuvõetava sõnumi maksustamine, mis sobib sõnumite paindlikuks saatmiseks veebikeskkondadest.
Klientide ja töötajate operatiivseks informeerimiseks kasutatakse sageli nn sponsoreeritud SMSi - sõnumi saaja SMSi eest tasuma ei pea, maksustatakse teenusepakkuja saadetav sõnum.
Kolmas võimalus on kasutada erinevaid SMS-hindu ühe teenusnumbri raames, mis võimaldab teenusepakkujal kulusid oluliselt vähendada. Iga erineva teenusnumbri eest tuleb tasuda riigilõiv: 12 000 krooni 5-kohaline number, 24 000 krooni 4- kohaline number, 240 000 krooni 3- kohaline number.
Radiolinja on sõlminud Eestis tegutsevate teenusepakkujatega ca 50 lepingut SMS-põhiste teenuste edastamiseks oma klientidele ja vahendamiseks teistesse mobiilivõrkudesse. Erinevaid maksustamisviise hakati rakendama 2001.aasta aprillist.
"Radiolinja on ainuke mobiiloperaator, kes maksustab tarbija poolt SMS-na tellitavad mobiilsed helinad, logod, informatsiooni alles sellel hetkel, kui vastav tellimus jõuab mobiiltelefoni," selgitab Radiolinja Eesti teenustearendusjuht River Tomera. "See kaitseb klienti võimalikest tehnilistest riketest või kliendi enese poolt tehtud vigadest tingitud põhjuseta maksmise eest, kuna kõigepealt toimetatakse "mobiilne kaup" mobiiltelefoni ja alles seejärel toimub maksustamine."
Lisatud 5.2.02; 17:00:02 .
|
|
|
|
|
Eesti juhtiv mobiilioperaator EMT hakkab pakkuma ettevõtetele võimalust edastada klientidele reklaami mobiiltelefoni tekstisõnumi kujul, teated jõuavad vaid neile, kes nõus on, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Väga paljud ettevõtted on meie poole pöördunud sooviga SMS-i teel klientidele reklaami edastada," ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino. Tema sõnul võiksid võimalust kasutada suured supermarketid ja poeketid, kellel on pakkuda allahindlusi.
Tele 2 arendusjuht Timo Mitt ütles, et sõnumitega suunavad reklaami klientidele ka Tele 2 partnerid. "Tegime näiteks koostööd kauplusega Sportland, kes suunas läbi meie võrgu reklaami klientidele."
Radiolinja aktiveeris suvel Maksimarketite piirkonnas kärjeteate "Maksi suvehind". Sõnumi saatmisel infonumbrile oli klientidel võimalus saada infot Maksimarketi pakkumistest.
Kaja Pino ennustab lähiajal lühisõnumite kaudu saadetava reklaami hüppelist suurenemist.
Mobiilside lisaväärtuste arendamise ja haldamisega tegelev ettevõtte Mobil Solutions, kavatseb tulla turule mitme uue lahendusega. "Loomisel on platvorm, kuhu iga inimene saab lisada enda valmistatud mobiiltelefonilogo. Seda saavad teised läbi interneti tellida ning seetõttu võib igaüks raha teenida," ütles peaministri endine nõunik, ettevõttega seotud Linnar Viik. Lisaks loodab Viik turule tuua SMS teenuse, mille alusel võib järgmisel päeval ilmuvaid lehti lugeda juba eelmise päeva õhtul, mil need trükkikotta lähevad.
Lisatud 14.1.02; 20:30:22 .
|
|
|
|
|
31. detsembril saadetud lühisõnumite arv ületas EMT võrgus tavapärast lühisõnumite saatmist 12 korda. Tele2 lühisőnumite hulk kümnekordistus aastavahetusel ja Radiolinja vőrgus saatsid inimesed teateid ligi üheksa korda tavalisest enam.
Radiolinja kliendid saatsid aastavahetusel őnnesoove ja tervitusi SMS-i teel ligi kolm korda rohkem kui möödunud aastavahetusel.
Jőulude ajal saadeti EMT vőrgust 11 korra rohkem sőnuneid kui tavalistel päevadel ja Radiolinja võrgus saatsid RLE kliendid jõululaupäeval lühisõnumeid üle 7 korra rohkem.
Tänu pühadeaegsele aktiivsele lühisõnumite saatmisele tõusis sms-
de saatmise arv EMT võrgus tavakuuga võrreldes 2 korda.
Arvestades iga-aastast sms-i buumi detsembri kuus, alandas EMT
lepinguliste klientide võrgusiseste sõnumite hinna 99 sendile. Ning
tundes oma klientide soove ja vajadusi tõi EMT turule uudse ja
põneva teenuse - EMT kliendid said jõulusalme ja uusaastatervitusi
edasisaatmise eesmärgil tellida ka sms-info numbrilt 1711: saates
võtmesõna SALM numbrile 1711, sai vastuseks jõulutervituse, mille
said EMT kliendid omakorda sõpradele edasi saata või jõuluvanale
ette lugeda. Vene keelt kõnelevatele EMT klientidele pakuti vana
aasta õhtul analoognset teenust võtmesõnaga TOOST. Mõlemaid
kasutati üliaktiivselt.
"EMT panustab jätkuvalt teenuste kvaliteedi tõstmisse, tänu millele
ei registreeritud jõulupühade aegu ja aastavahetusel EMT võrgus
ühtegi olulist kõneliikluse häiret ning kõik lühisõnumid jõudsid
kohale, " ütles EMT turundusdirektor Jüri Teemant.
Lisatud 3.1.02; 15:43:44 .
|
|
|
|
|
Internetiportaal DELFI ja mobiilioperaator EMT
tõid turule ühiselt väljaarendatud teenuse, mis võimaldab saata internetist kirillitsas kirjutatud SMS-sõnumeid. Teenus asub venekeelsel Delfi veebilehel rus.delfi.ee ning seda toetab mobiilportaal Airport. Sõnumite saatmine on tasuta.
EMT veebijuhi Kaido Tiigisoone sõnul on tegu uudse ja unikaalse võimalusega, mida pakuvad hetkel maailmas väga üksikud tegijad. "Seni on Eestis praktiliselt puudunud võimalus saata kirillitsas SMS-e. Varem on probleem olnud selles, et enamik uuemaid mobiiltelefone võimaldavad küll vastu võtta ja kuvada kirillitsas kirjutatud sõnumeid, kuid ei võimalda sõnumeid kirillitsas kirjutada. Nüüd saavad seda teha kõik soovijad rus.delfi.ee veebilehel," ütles Tiigisoon.
Delfi arendusdirektor Andrus Raudsalu sõnul saavad alates tänasest venekeelsed kasutajad üllatada oma sõpru ja tuttavaid venekeelse SMS-sõnumiga. "Arvame, et uus lahendus teeb venekeelsel kasutajaskonnal SMS-de saatmise ja vastuvõtmise palju mugavamaks. Loodame, et see unikaalne eelis paneb paljusid kasutajaid oma harjumusi muutma ning suurendab internetist saadetavate SMS-de hulka," ütles Raudsalu.
Lisatud 18.12.01; 10:01:47 .
|
|
|
|
|
Suuresti tänu madalatele hindadele on viimasel kuul eriti just noorte seas hüppeliselt kasvanud SMS-sõnumite saatmine.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino: "lühisõnumite saatmine on viimaste aastate jooksul näidanud pidevat tõusutendentsi ning kõik märgid näitavad, et see tõus jätkub ka edaspidi. Suurimad SMS-i kasutajad on ilmselt teismelised – vähemalt kurdavad SMS-ide suure osakaalu üle laste mobiiltelefoniarvel kõik lapsevanemad. Lisaks omavahelisele SMS-chattimisele ja SWMS-flirdile on ülipopulaarsed ka telekanalite SMS-jututoad."
Hüppeliselt suureneb SMS-i saatmine kõigi pühade puhul, mil on komme häid soove ja tervitusi edastada: jõulud ja aastavahetus, sõbrapäev, naistepäev... Möödunud aasta jõulude ajal suurenes sõnumite saatmine tavapärasega võrreldes pea kakskümmend korda!
Oslo ülikooli meediamagistrant Indrek Ibrus: SMS-sõnumite ja täna üha populaarsemaks muutuvate piltsõnumite tohutu levik viimastel aastatel ning kõik need väga mitmekesised viisid, kuidas neid kasutatakse, indikeerib seda üsna radikaalset muundumist, mis meie “vana tuttava” mobiiltelefoniga lähiaastatel aset leiab. Nii nagu esialgu vaid keeruliste arvutustehete lahendamiseks leiutatud raalid arenesid täna meie laudadel olevateks kommunikatsiooni ja multimeedia terminalideks, teevad praegused mobiiltelefonid lähiaastakümne vältel läbi veelgi radikaalsema arengu. Meie taskutes olevates väikestest riistapuudest saab kogu meie maailmaga suhestumise põhivahend.
Sellega hakkame ajama oma rahaasju, anname allkirju, vaatame lemmikfilme, selles hoiame kogu oma isiklikku fonoteeki ning loomulikult peame ka e-kirjavahetust. Seejuures jääb tänane telefonifunktsioon selle kujuneva riistapuu juures üsna teisejärguliseks. Ja kuigi kõik need uued funktsioonid muutuvad aktuaalseks koos kolmanda mobiilside põlvkonna tulekuga, kasvavad paljud neist välja just neist viisidest, kuidas me täna SMS-iga seotud teenuseid kasutame.
Mobiiltelefonide tootjad ja operaatorid panevad praegu hoolikalt kõrva taha, kuidas me tarbijatena õpime SMS-i väga erinevaid võimalusi kasutama ning sellest teadmisest tulenevalt mõtlevad nad välja uusi teenuseid. On tähelepanuväärne ja suurepärane, et paljud neist teenustest ja uutest lahendustest pakutakse välja just Eestis.
Eesti Päevaleht
Lisatud 13.12.01; 10:26:52 .
|
|
|
|
|
Internetiguru Linnar Viigi osalusega firma Mobi Solutions korraldab Eestis SMS-küsitlusi ja mänge ning pakub firmadele muid lühisõnumitel põhinevaid lahendusi, lootes läbi lüüa ka mujal Euroopas, kirjutab Äripäev.
Mobi Solutions on kuue noore mehe sel aastal loodud firma, mis tegeleb uute mobiilsete rakenduste loomisega.
"Olen Mobis, kuna minu arust on tegemist suure potentsiaaliga mõtlemisvõimeliste inimeste kambaga," räägib peaministri nõuniku kohalt IT Kolledzisse õpetama läinud Linnar Viik.
Firma üks osanikke, järgmisel aastal TÜ sotsiaalteaduskonna lõpetav Rain Rannu (21) ütleb, et praegu on m-äris mõttekas keskenduda SMSile.
"SMSide saatmine kasvab kindlasti ka veel järgmisel aastal, edaspidi võivad uued tehnoloogiad SMSe asendama hakata," põhjendab ta.
Mobi põhiteenus on SMS-värav, mis võimaldab Mobi lühinumbri vahendusel kõikide Eesti operaatorite klientidelt lühisõnumeid vastu võtta ja neile sõnumeid vastu saata.
"Näiteks karastusjoogi tootja teeb auhinnamängu, kus korgi all on number, mille peaks loosimises osalemiseks saatma SMSi teel, ja meie värav toimetab sõnumid auhinnamängu korraldajatele," selgitab ta. "Saabuvatele sõnumitele võib kehtestada erihinna viis või kümme krooni, misjuhul teenib raha ka auhinnamängu korraldaja."
Pärnu Konverentside projektijuhi Piret Salmistu sõnul on Mobi lahendust kasutatud viimati juhtimiskonverentsil, kus pärast iga esineja ettekannet korraldati SMSi-põhine küsitlus.
"Meie pakkusime sisu, Mobi – tehnilist lahendust," räägib Salmistu. "SMS-küsitlustega saime kohe tagasisidet konverentsil toimuva kohta."
Lühinumbrite lahendus on Rannu sõnul sobiv ka suuretele firmadele selleks, et kiiresti kõikidele töötajatele teade saata.
"Praegu uurib näiteks üks riigikogu fraktsioon võimalusi, kuidas saaks kõigile fraktsiooni liikmetele muretseda lühinumbri, et vajaduse korral saaks kõigile korraga kiiresti infot edastada," lausub Rannu. Sellise lahenduse hind on kuni 15 000 krooni, millele lisandub igakuine hooldustasu, ühe SMSi hind 1–1,5 krooni.
Mobiga teevad koostööd kõik Eesti mobiilsideoperaatorid.
"Erilist kasu meile see ei ole toonud, sest mahud on väiksed," räägib EMT infojuht Kaja Pino. "Aga see on ergas ja innovatiivne firma ning m-äri on kindlasti tulevikuäri."
Rannu sõnul on teenusepakkujale kõige olulisem, et operaator pakuks soodsaid tulujagamisskeeme.
"Jaapanis on mobiilteenused saavutanud suure populaarsuse sellega, et operaator võtab endale alla 20%. Eestis võtab operaator oluliselt suurema osa," sõnab ta. "Praegu oleme kasumis seetõttu, et omanikud ei võta firmast raha palgana välja."
Tegeliku kasumini plaanib Mobi jõuda järgmise aasta esimeses kvartalis.
Linnar Viigi sõnul on firma praegu õppimisfaasis. "Oleme püüdnud hoiduda ahvatlustest, mis on seotud liialt kiire kasvu ja laienemisega muudesse riikidesse," räägib ta. "Riskikapitali või strateegilise partneri kaasamine pole hetkel aktuaalne."
Rannu ütles, et praeguseks on firma sms-hääletuse teenust pakkunud Lätis, läbirääkimised käivad ühe Leedu ja ühe Hollandi firmaga.
Investeerimispanga LHV üks omanikke Tõnis Haavel ütleb, et kui tema juurde tuldaks sellise projektiga, kaaluks ta kindlasti investeeringute tegemist. "Kindlasti on m-lahendustel perspektiivi, sektor ei ole ka hirmus riskantne," sõnab ta. "Aga Eestis ei saa naljalt millegagi rikkaks, põhiline tulu peaks tulema väljastpoolt."
Prognooside kohaselt kasvab m-äri käive Euroopas 2006. aastal 18 miljadi euro ehk 281,5 miljardi kroonini.
Lisatud 16.11.01; 0:10:48 .
|
|
|
|
|
Usinamad mobiiltelefoni ekraanilogo ja helina uuendajad kulutavad mobiilsele lõbule üle saja krooni kuus, keskmine mobiilikasutaja piirdub mõnekümnekroonise uuenduskuuriga.
Täpseid andmeid, palju Eesti mobiilikasutajad päevas ekraanilogosid ja mobiilihelinaid tellivad, neid pakkuvad viis firmat ei avalda. "Võib rääkida tuhandetest helinatest ja logodest päevas," sõnab suurima mobiilse lõbu pakkuja Jippii Balti regiooni juht Mario Puhk.
Ta lisab, et tavaliselt tõmbab Nokia telefoni omanik üks-kaks logo ja helinat kuus, kuid on ka neid, kes vahetavad logo ja helinat paari-kolme päeva tagant.
Kes kasutavad?
Mobiilihelinate pakkujate hinnangul on suurem osa nende klientidest teismelised ning noored kontoritöötajad, kes kasutavad pidevalt internetti.
Inpoc keskendub internetti harvemini kasutavatele klientidele, reklaamides helinaid-logosid Postimehe ja SL Sõnumilehe paberväljaannetes ning Kanal 2 eetris olevas muusikasaates. "Neid tellivad väga erinevad grupid, kuid enamik tellijaist on 10–30-aastased," sõnab logode-helinate pakkuja Inpoc Balticsi juht Mart Kikas.
Mida tellitakse?
Populaarse helina pakkumise reegel on lihtne: kõige populaarsemad on hetkel muusika edetabeli tipus olevate hittide meloodiad. Teine nõue on see, et mobiilihelinas peab hitt olema äratuntav. Kui hitti ära ei tunne, siis mobiilihelin ei müü, lausub Tele2 avalike suhete juht Inga Jagomäe.
Kikase sõnul tellitakse helinaid sageli telereklaami ajel. Kui Kanal 2 saates "Muusika sinule" kõlab edetabelihitt ja selle juures on hiti meloodia telefonile tellimise juhendid, siis see töötab hästi. Põhjus on lihtne: helin ja logo tellitakse hetkeotsuse ajel.
Logode populaarsusega on asi keerulisem. Ükski logopakkuja ei oska välja tuua põhjendust, miks mõnda logo tõmmatakse palju, kuid teist mitte.
"Ma ei tea, mis kategooriates inimesed mõtlevad, aga seksiteemaline logo on number üks," ütleb Puhk.
Kikas nõustub: "Alasti tõde eestlaste kohta pole kõige parem, enim tellitud logod on saatan, ulguv hunt, südamed, pingviin, panda, Audi logo ja must kass. Logo populaarsus sõltub ka sellest, mida me reklaamides haibime."
Kuidas tellida?
Helina-logo tellimine on lihtne. Selleks tuleb kas ajalehest, telerist või pakkuja võrgukülgedelt sobiv logo või helin välja valida ning saata tavapärasest kallim – üldjuhul kümnekroonine – lühisõnum vastavale numbrile. Juhised selle kohta, mida lühisõnumisse kirjutada, on tavaliselt teenusepakkuja reklaamis ja internetiküljel kirjas.
Mis saab tulevikus?
Praegu saavad logosid ja helinaid tellida ainult uuemate Nokia mobiiltelefonide omanikud. Ericsson, Motorola ja Siemens kasutavad ühiselt ekraanilogode, piltsõnumite ja helinate edastamiseks teist tehnoloogiat kui Nokia. Tõenäoliselt järgmise aasta alguses hakkavad ka Eesti logode-helinate pakkujad ka mitte-Nokiate omanikele selle uue tehnoloogia abil mobiilset lõbu müüma.
"Tehnoloogiliselt oleme selle aasta lõpuks valmis [helinaid-logosid Ericssoni, Motorola ja Siemensi omanikele pakkuma], kuid lahtine on see, kas operaatorid on selleks valmis ja kas inimesed kasutavad piisavalt telefone," lausub Kikas.
Ka Puhk kinnitab, et peamiseks takistuseks on mitte-Nokiate vähene kasutamine Eestis. Ta lubab, et niipea kui Eestis on piisavalt teiste firmade telefonide omanikke, hakkab Jippii ka neile logosid-helinaid müüma.
Helinate, logode ja piltsõnumite pakkujad:
Jippii: www.jippii.ee/ee/gsm
Inpoc: www.mobiil.postimees.ee
Everyday: www.wrap.ee.everyday.com/index.phtml/lundr
Aktivist: www.aktivist.ee/mobiil/
Telejazz: www.telejazz.ee
Lisatud 7.11.01; 9:36:31 .
|
|
|
|
|
Matemaatika kontrolltöö ajal sõrmitseb Risto Mikker salaja mobiiliklahve, et mälust kätte saada sinna peidetud rodu valemeid. "Kuidas oligi Pythagorase teoreem?" trükib ta Kaisa Metusalale kiire lühisõnumi ehk SMSi. Spikri tegemine on imeväike osa mobiiltelefonide ammendamatutest kasutusvõimalustest, millest õpilased kasu lõikavad, kirjutab Värav.
"Õpsid lubavad telefoni töö ajal laual hoida. Ettekäändeks on näiteks matemaatikas, et kasutame seda kalkulaatorina," itsitab 10. klassi õpilane Risto.
Mobiil pole koolis ammu enam erand, vaid pigem reegel. Olukordi, kus õpetaja tunnis piiksuva telefoni pärast tõeliselt endast välja läheb, tuleb aina harvem ette. "Korra kevadel juhtus nii, et üks eesti keele õpetaja läks seepärast vihast näost lillaks, jättis tunni pooleli ja saatis klassi laiali," meenub abiturient Kaisale.
"Paar aastat tagasi oli meil selline ladina keele õpetaja, kes nõudis järjekindlalt, et tunnis oleks kõigil telefon välja lülitatud. Hakkas iga piiksu ja muidu telefoni näppimise peale närvitsema. Ükskord siis helises jälle midagi, õpetaja vahtis vihase näoga ringi ja avas juba suu, et karjuma hakata, ja siis äkki taipas, et helin ei tule kuskilt mujalt kui ta oma telefonist," püüavad Kaisa ja Risto veelgi naljalugusid meenutada.
SMS aitab vabandada
Tekstisõnumite saatmine ehk sõnumineerimine on populaarsust võitnud erinevatel põhjustel. Üks on soodne hind. Rahalistel kaalutlustel vahetab Risto tihti tekstisõnumeid oma õega, kes õpib Saksamaal.
"SMSi teel on lihtsam ka halba uudist edastada," arutleb Risto sõnumineerimise põhjuste üle. "Mõnikord ei julge helistada, SMSi teel on hulk maad lihtsam öelda midagi, mida muidu häbeneks, kas või andeks paluda," tunnistab ta. Massiliselt saadetakse SMSi teel õrnusi. "Ei pea kartma, et põnnama lööd, kokutama hakkad või et asi hoopis teisiti välja kukub, kui alguses plaanitsetud," räägib Risto. "«Sõnumit võib valmis mõelda kas või tund aega, aga kui sõna juba öeldud, ei saa seda enam kuidagi tagasi võtta."
Ka anonüümsus on see, mis veetleb – Risto kasutab kõnekaarti. Pisut häbenedes tunnistab ta, et on vahel saatnud ilusaid logosid ja nunnu-sõnumeid ka ühele salaarmastusele. Kõnekaardi numbrit pole ju võimalik jälitada.
Samuti on SMS ainus võimalus suhtlemiseks, olles koolis tunnis või muidu kuskil, kus kõnesid vastu võtta või ise helistada ei saa.
Kaisa tegi tekstisõnumite saatmise rekordi ükskord sõbrapäeval, kui ta saatis umbes 50 sõnumit. "No vahel tuleb ikka seda ka ette, et päevas ühtegi sõnumit ei saada," möönab ta vastumeelselt.
Aktivistis neli kasutajanime
Logod ja helinad on aga teine asi. See on stiili küsimus. See, milline on su telefoni logo või helin, määrab suurel määral selle, kes sa oled. Või õigupoolest, kes olla tahad.
Helinate ja logode saatmiseks kasutab Risto Aktivisti teenuseid. "Kuigi pakutav valik pole just kiita, on eriti lahe, et seal saab ise teha nii meloodiaid kui logosid."
Jippii pakutava valikuga on mõlemad tutvunud ja tunnistavad, et see on hea, Aktivistiga võrreldes nagu öö ja päev, sõnavad nad. Sealt midagi tellinud on nad vaid korra-paar, põhjuseks suhteliselt soolane hind. Kümme krooni ei ole logo või helina eest just vähe välja käia.
Aktivisti otsus lubada igal kasutajal saata vaid üks operaatorilogo, helin, helinalogo või tekstisõnum nädalas Ristot eriti ei heiduta. "Mul on mitu kasutajanime, noh, neli või nii…"
Txt-põlvkonna õigekiri
SMSides kasutatavad lühendid ja juba teatavat vormi omandavad "õigekirjareeglid" kattuvad interneti jututubade keelega.
Sõnu lühendatakse igast otsast, et SMSi mahtuva 160 tähemärgiga võimalikult palju ära öelda ning võimalikult vähe aega ja vaeva kulutada. Hästi levinud on kõnekeelsete väljendite kasutamine. Kirjapilt näeb välja üpriski naljakas, kirjutatakse nii, nagu hääldatakse: "teind" (teinud), "old" (olnud), "üts" (ütles), "mõts" (mõtles)... H-täht kaob sõnaalgusest aina tihemini hoopiski ära ("elista mulle", "omme tulen") ja oleviku ainsuse kolmas pööre lõpeb b asemel p-ga ("vaatap, mis saap").
Lihtsustused nagu musitama või suudlema asemel «musima» ning kallistama asemel "kallima" on samuti ülimalt in. Lühiduse nimel kasutatakse ks asemel x-i, ts asemel c-d ja s asemel tihtipeale z-d, seda viimast pigem küll stiili pärast.
Valik lühendeid SMS-keelest:
abx – abiks
ic – itsitamine
irw – irve, irvitamine
kle – kuule (pöördumine)
ntx – näiteks
omk – hommik; tere hommikust
plz – palun (ptv – pole tänu väärt
rulez – on hea, tore
sry – vabandust
tnx – tänan
tre – tere
Smileyd ehk emotikonid
:) rõõmus nägu
:( kurb nägu
:C ülikurb nägu
;) kaval naeratus
.) ühesilmne naeratus
:o "oo"
<:) mütsiga rõõmus nägu
:} kõver nägu
8-) prillidega nägu
:-x plaaster suul
:D lai naeratus
:P keel suust väljas
:* suudlus
:Q nägu suitsuga
*<:) jõuluvana nägu
(: vasakukäelise nägu
d:) nägu nokamütsiga
Lisatud 7.11.01; 9:01:11 .
|
|
|
|
|
Flirt on jõudnud traadita sidevahenditesse — ajakirja Mobile Choice küsitlus näitas, et iga kuues britt on alustanud suhet vallatu lühisõnumiga.
Küsimus hõlmas 1100 inimest, kes kuuluvad peamiselt nooremasse põlvkonda, kirjutab wap.com.
17 protsenti ehk iga kuues küsitletu ütles, et vastassugupoolele saadetud lühisõnum pani aluse suhtele, olgu pika- või lühiajalisele. 10 protsenti küsitletutest katkestas suhte lühisõnumiga ning veerand küsitletutest püüdis saata julgeid tekstisõnumeid võõrastele vastassoo esindajatele.
Lisatud 18.10.01; 13:17:47 .
|
|
|
|
|
Järgmine kord kui sinu firmat tabab viirus, võib IT osakond hoiatada kõiki töötajaid SMS-sõnumiga.
Tavaliselt kasutavad suurtes ettevõtetes IT-osakonnad suhtlemiseks ainult emaili. Kuna aga emaili loetakse tihti ajalises järjestuses, siis hoiatus mitte avada kahtlase attachmendiga kirja võib tulla liiga hilja.
Üks 300-st
Viiruste levik emaili kaudu üle maailma muutub järjest tigedamaks ja hävitavamaks iga minutiga ning viirustega emailide arv tõuseb pidevalt. Vastavalt MessageLabs uuringule on igast 300-st saadetud emailist üks nakatunud, võrreldes ühega 700-st selle aasta jaanuaris. Pessimistlike ennustuste kohaselt on aastal 2008 juba iga kümnes ning aastal 2013 iga teine email viirusega.
SMS lahendus
Firma finantskaotused, juhul kui arvutid rivist välja langevad, võivad tihti olla piinavad. Kuna enamus töötajaist omavad mobiiltelefoni, siis paistab, et SMS on siin heaks lahenduseks. Saates SMS-iga välja viirusehäire, on IT osakonnal võimalik effektiivselt hoiatada töötajaid mitte avama oma emaili enne, kui meetmed uue viiruse ohjeldamiseks on tarvitusele võetud.
Lisatud 26.9.01; 22:22:42 .
|
|
|
|
|
Mõned võtavad seda liiga tõsiselt ning selmet telefonitoru tõsta ja oma sekretäripalk välja teenida, istuvad jutukas ja klõbistavad oma tööpäevi õhtusse. Sest chat on palju lahedam kui telefoniga helistamine või - jumal hoidku selle eest - näost näkku rääkimine!
Telekanalites väga populaarseid unetuteprogramme vaadates võib oletada, et SMS on andnud häbelikule uue võimaluse. Jälle kord saab tervitada, veel kord on võimalik anda Marile teada, et Jüri teda ootab. Sest kuidas sa ikka otse ütled, et "Kuule, Mari, sa oled armas". Ei ütle, piinlik on. Aga SMSiga sama teksti saatmine lisab su trendikusetabelisse vähemalt viis plusspunkti. Ja ega see polegi täiesti vale, kirjutab Eesti Ekspress.
Lisatud 30.8.01; 8:24:08 .
|
|
|
|
|
Maailma mobiilsidesüsteemide liider Ericsson, toob selle aasta lõpus esimesena turule MMS-telefoni. Lisaks värvilisele ekraanile toetab T68 ka Bluetooth'i ja kui mobiiltelefoniga ühendada Bluetooth-digitaalkaamera, saab fotosid e-mail'ina internetis liigutada või MMS-ina teistele mobiiltelefonidele saata.
Üleminek SMS-ilt MMS-ile saab olema samasugune samm mobiiltööstuses, nagu oli arvutitööstuses üleminek DOS-ilt Windows'ile, arvavad mõned.
Sonera arendusjuht Vesa Reijonen usub, et "digitaalpostkaardid" saavad mobiiltelefonide kasutajate seas väga populaarseks. Sonera testib MMS-i koos Nokiaga.
MMS-telefonid sisaldavad endas tõenäoliselt ka library't graafika- ja videoklippidega, mis sõnumeid tublisti rikastada võimaldavad. Praegusest oluliselt kiirem 3G-mobiilside võimaldab saata mobiiltelefonide vahel ka juba lühikesi videoklippe. MMS ei ole ainuke next-generation sõnumistandard, Ericsson'il on ka enda nn. enhanced messaging, kuid analüütikud on vastakatel arvamustel, kas sellest midagi tõsisemat kujuneb.
SMS on kujunenud igatahes edukaks, tõsi küll, alles nüüd, kus on välja töötatud handwriting recognition technology ja spetsiaalsed miniatuursed klaviatuurid ning SMS-imist toetavad mitmed teenused.
Tegelik põhjus uue ja parema (loe: põnevama) sõnumiformaadi väljatöötamiseks võib peituda aga hoopis mujal. Vähemasti UK-s on SMS-imise kasv aeglustumas ja mobiilsideoperaatoreid hirmutab veelgi GPRS-side, mis tõenäoliselt kallutab tarbija eelistused e-mail'i kasuks. Kui SMS-il on kindel hind (UK-s umbes 3 krooni), siis GPRS-andmeside puhul käib maksustamine vastavalt mahule.
Mobiilsidetööstus ise prognoosib MMS-ile head tulevikku, kuidas siis muidu. UMTS Forum, 3G-kompaniisid ühendav grupp, ennustab 2004.a. mobiilsideoperaatorite tuluks MMS-ide pealt $5bn. Ning üks mitte eriti nimekas UBS Warburg'i tehnoloogiaanalüütik prognoosib, et aastal 2007 moodustab MMS-i pealt saadav tulu mobiilsideoperaatorite käibest neljandiku.
Sören Vetevool
Lisatud 28.8.01; 16:42:47 .
|
|
|
|
|
Rain Rannu ja Veiko Raime ootasid Elton Johni kontserdil hinge kinni pidades SMS-i mängu. Ei, nad ei ole Eltoni fännid. Nad tahtsid näha, kuidas süsteem töötab, kirjutab Eesti Ekspress.
Poiste firma Mobi pakkus kontserdi korraldajatele välja tehnilise lahenduse, kuidas kümned tuhanded mobiiliomanikud saaksid SMS lühisõnumeid saates mängus osaleda.
Sellega tegi Mobi ajalugu. Kuni Eltoni kontserdini oli massiauditooriumil võimalus kaasa lüüa ainult lauatelefonilt helistades, nagu Eurovisiooni ajal.
Mobi esimesel suuremal avalikul esinemisel klappis kõik. Kahele suurele ekraanil ilmusid küsimused koos vastusevariantidega. Mobiiliomanik saatis õige vastusevariandi tähe SMS-iga lühinumbrile. Ekraanil oli kohe näha sõnumisaatjate arv, milliseid vastusevariante eelistatakse, kui palju on aega vastamise lõpuni jne.
Õigesti vastanute seast valis arvuti võitjad, kellele saadeti SMS-sõnum auhinna ja selle kättesaamise kohta.
"See, mida Elton Johni puhul kasutati on vaid osa Mobi osalustoodetepaketist. Kasutamata jäid nii platsichat (publiku omavaheline vestlus), tagasiside igale loole, lugude valik publiku poolt, esineja tagasiside publiku tagasisidele jms," ütleb Linnar Viik, kes konsulteerib Mobi ettevõtmisi.
SMS buum
Mobi teenib sõnumite mahu pealt. Kui Eltoni kontserdil maksis SMS-i saatmine üheksa krooni, siis sellest lõviosa läks operaatorile, teine osa kontserdi korraldajatele ja kolmas Mobile. Kuna neljale küsimusele vastas 300 inimest, siis suurtest summadest praegu juttu ei ole. Kolm osalist pidid jagama 10 000 krooni.
Rannu ennustab, et just SMS on kujunemas uueks killer application'iks, mis haarab tormina mobiiliomanikke.
Taskutelefon on muutunud harjumuspäraseks suhtlemisvahendiks kolkakülades, kuhu tavalisi telefoniliine pole iialgi veetud. SMS on teinud mugavaks auto parkimise eest tasumise, takso tellimise suurlinnas või pangalt info saamise arvele laekunud raha kohta. Rannu usub, et SMS-põhiseid teenuseid tuleb lähiajal rohkesti ja sellest tordist tahab Mobi suurt tükki saada.
Tartu poisid
Mobi koondab viit Tartu noormeest, kellest neli tegelevad tehniliste lahenduste väljatöötamisega, üks müügiga. See on noorte meeste esimene katse äris läbi lüüa. Idee lühisõnumite kasutamisvõimalusi laiendada tuli poistel möödunud aasta detsembris. RRannu ja Raime läksid Eesti Mobiiltelefoni ja näitasid võimalusi, kuidas uurida klientide suhtumist mobiilireklaami. Arvuti helistas klientidele ja lasi neile kuulamiseks reklaame. Pärast esitati nende kohta küsimusi, millele sai lihtsalt klahvile vajutades vastata.
Seejärel leidsid noored tegijad tee konverentsiärisse. "Uue meedia" konverentsil said kuulajad SMS-idega avaldada arvamust esineja ning teema kohta. "Meie eelis on see, et teeme koostööd kõikide operaatoritega," ütleb Rannu. Nii on EMT, Radiolinja ning Tele 2 klientidel võrdsed võimalused ja tingimused. Võimalik arengutee on ka väikesed maksed, näiteks bussipiletite eest tasumine SMSiga.
Siht välismaale
Linnar Viik võrdleb Mobit 80date aastate "poistega garaazhis" - Microsofti või Apple asutajatega. "Ühekordsed projektid raha tagasi ei too. Pidevalt renditavate riiulitoodetega on võimalikka Eestis oma jooksvaid kulusid katta, kuid mitte arenduskulusid," ütleb Viik.
Garaazhis veedetud fun periood on Mobil möödas. Sellele peab järgnema karm organisatsiooni ja tootearenduse ülesehitamise periood.
Mobi eesmärk on jõuda välisturule. Nad annavad aru, et konkurents on juba ülitihe naabrite soomlaste juures, samuti Norras ja Rootsis. Nende pilk on praegu Saksamaa ja Inglismaa peal, kus mobiiltelefone on palju, aga SMS-teenused vähe populaarsed. "Siseturg katsetamiseks ja välisturg müügiks," on nende loosung.
Lisatud 26.7.01; 10:02:53 .
|
|
|
|
|
EMT pakutavaist teenustest on kõige kiiremini kasvav haru SMS lühisõnumid.
EMT-is kasvab kõige kiiremini SMS, kuid kogukäibes annab ta täna veel väikese osa," teatas ASi EMT juhatuse esimees Peep Aaviskoo täna online-pressikonverentsil.
"Teise poolaasta EMT prioriteediks on GPRS-i käivitamine. Esimesed tagasisided on väga positiivsed, hakkame sellel baasil ka uusi teenuseid turule tooma," ütles Aaviksoo. "EMT jätkab investeeringuid uute teenuste arendamisse ja nende turundamisse ka rahvusvaheliselt. "
Lisatud 19.7.01; 12:38:58 .
|
|
|
|
|
Hawaii Express ja EMT korraldavad juulis lühisõnumimängu, kus loositakse välja:
- SCOTT jalgratas koos lisavarustusega
- TECNICA rulluiskude täisvarustus kahele
- 8000 krooni eest spordivarustust võitja valikul
Loosimisel osalemiseks tuleb saata soovitud toote nimetus SMSina lühinumbrile 9955. Kui soovid võita jalgratast, saada lühinumbrile sõnum jalgratas, kui rulluiske, siis sõnum rulluisud ning kui soovid võita riidekaupu, jalatseid või muud spordivarustust siis spordivarustus.
Auhinnad lähevad loosimisele 6. augustil.
Lisatud 9.7.01; 10:48:22 .
|
|
|
|
|
Nokia, Motorola ja Siemens on teatanud kavatsusest töötada üheskoos välja uuelaadne sõnumiteenus mobiiltelefonidele. Uus sõnumiformaat MMS (Multimedia Messaging Services) lubab lisada tekstisõnumitele muusikat, videolõike ja fotosid.
Mobiilitootjad loodavad, et uus teenus ergutab inimesi uue põlvkonna mobiilivõrkudele üle minema. MMS-teenust saavad kasutada vaid tulevaste GPRS telefonide omanikud ja hiljem ka kolmanda põlvkonna (3G) telefonide kasutajad.
Lisatud 21.6.01; 13:32:17 .
|
|
|
|
|
Briti politsei hakkab varastatud mobiiltelefonide pommitama ööd ja päevad läbi lühisõnumitega, et teha telefonid niimoodi kasutuskõlbmatuks.
Inglased said idee hollandlastelt, kui briti politseiülem Hollandis visiidil käis. Hollandi politsei hakkas samasugust taktika katsetama kuus kuud tagasi ning selle tulemusel on mobiiltelefonide vargused langenud 60%
Brittidel pole konkreetne SMS veel välja mõeldud, kuid hollandlastel on see selline: “See seade on varastatud. Selle ostmine või müümine on kuritegu. Politsei.”
Selline sõnum laekub varastatud telefonile iga kolme minuti tagant, ilmselt nii kaua, kuni varas on piisavalt häiritud või läheb hulluks.
SMS-tehnoloogia, mida politsei kasutama hakkab, lubab korravalvuritel telefonile sõnum saata isegi siis, kui SIM-kaart ära vahetatakse. 'Kui telefon ja kaart omavahel lahutatakse, saame saata sõnumeid nii varastatud telefonile, kui SIM-kaardile, ükskõik mis telefonis ta ka poleks," ütes Chris Miles Scotland Yardist.
Lisatud 24.5.01; 9:50:55 .
|
|
|
|
|
Mobiilsides räägitakse praegu müstilisest 3Gst - mobiilside kolmandast põlvkonnast -, loeme uutest suurte värviliste ekraanidega väikestest mobiiltelefonidest, mis pigem küll kujutavad arvuti, teleri ja telefoni hübriidi. Kas vana hea lühisõnum (SMS) on jäänud teenimatult tagaplaanile?
SMS (Short Message Service) ehk lühisõnumiteenus on üks levinumaid mobiilside lisateenuseid.
Lühisõnumite saatmine suureneb kogu maailmas jätkuvalt. 2000. aastal vahetati maailma mobiilsideoperaatorite võrkudes ligi seitse miljardit lühisõnumit kuus. Q GSM võrgus on SMS-lühisõnumite maht viimase poole aastaga viiekordistunud.
Kuigi iga päev jõuavad meieni uudised üha uutest ja uutest võimalustest, mida tänane kommunikatsioonitehnoloogia pakub ja uued kõrgtehnoloogilised lahendused tekitavad elevust, leiavad tarbijate hulgas kõige rohkem kasutust just erinevad lühisõnumil põhinevad teenused.
Q GSM-il on näiteks hiljutised positiivsed kogemused kaupade ostu võimaldamisega SMS-i vahendusel ja mobiilsete jututubade süsteemi Mobiilchat'i käivitamisega.
Miks on SMS nii populaarne ja aktiivselt reklaamitud WAPi kasutuselevõtuga pole SMS-teenuste kasutamine vähenenud?
Ühest küljest on enamik inimesi mobiiltelefoni hankinud suhtlemiseks. SMS on seni teeninud just seda eesmärki, olles mobiilne e-post. Kuigi SMS ei tähenda juba mõnda aega ainult inimestevahelist suhtlemist, on teenusele jäänud inimlik imago, vastandina WAPile, mida tarbija käsitleb tehnitsistlikuna.
Teisalt piinas tugeva reklaamikampaaniaga turule tulnud WAP-I kohe alguses reaalsete teenuste ja aplikatsioonide puudus ja lisaks varjutasid WAPi saabumist probleemid seda toetavate telefonidega, andmeside kiirus jms. SMS toimib aga kõikide kaasaegsete mobiilidega.
Vähetähtis pole ka teenuse maksustamine - SMS on üldjuhul kõikjal üsna soodsa hinnaga teenus, andmeside puhul maksab klient praegu aga ka selle aja eest, kui ta reaalselt midagi edastada ei saa, sest teenus alles käivitub - luuakse ühendus serveriga, logitakse klient programmi sisse ja pärast soovitud andmete (näiteks tekst) sisestamist ja edastamist veel ühenduse katkestamine. Alles GPRS andmeside tulekuga muutub teenuse minutipõhine maksustamine andmemahu põhiseks maksustamiseks.
Kas eeltoodust võib järeldada, et uued tehnoloogilised lahendused mobiilsides on SMS-iga võrreldes mõttetud?
Oleks ennatlik väita, et WAP on surnult sündinud ja hääbumisele määratud. Üliagara turundustegevuse poolt enneaegselt ilmale toodud WAP ootab veel liiga aeglase andmeside, telefontootjate ja sisuteenuste pakkujate taga.
Kui luuakse uusi ja tarbijat huvitavaid WAP-põhiseid aplikatsioone (mängud, erinevad teenused), avardub tunduvalt ka WAP-i kasutajaskond. Kui lisandub WAP-I toetavate telefonide hinna langus ja kasvab ühenduse kiirus ning pareneb selle kvaliteet, alles siis saab WAP täis elujõu.
Kas ja kuidas on seotud SMS ja internet?
SMSi populaarsusest ja selles peituvatest uutest võimalustest annavad märku ka järjest avanevad m-portaalid ehk mobiiltelefoni kasutamise võimalusi avardavad võrgulahendused, kus on kombineeritud internet ja mobiilside. Erialakirjanduses prognoositakse, et kahe aasta pärast kasutab 30% mobiilsideklientidest aktiivselt ka m-portaalide teenuseid. Eestis hakkavad need teenused seoses esimeste m-portaalide käivitamisega alles populaarsust võitma. Enamik toimivatest m-portaalidest on loodud samale loogilisele struktuurile: infoteenused, m-kommerts, meelelahutus ja kommunikatsiooniteenused. Konkureerimaks teiste m-portaalidega tuleb leida nende teenuste atraktiivse esitamise viis ning luua klienti köitvaid originaalseid isikustatud lahendusi.
Märtsis algas mobiiliportaalide ajastu ka Eestis. Kuu alguses käivitus Everyday Mobiil nime kandev Eesti esimene m-portaal, mõnevõrra hiljem avati m-portaal Airport.
Everyday Mobiil võimaldab saata lühisõnumeid eri mobiilsidevõrkudesse. Portaali aadressiraamatust saab SMSi teel ka edastada visiitkaarte ja koostada sõnumisaajate gruppe, kellele sama sõnum saata. Kalendris märgitud ettevõtmisi tuletatakse kasutajale meelde SMSi või e-posti teel. E-postiga võib kalender mobiilikasutaja olulistest sündmustest anda märku ka teistele. Samuti saab lasta portaalil end SMSi teel teavitada saabunud e-posti sõnumitest ja saata automaatselt tagasi soovimatutelt adressaatidelt tulevad sõnumeid. Lisaks võimaldab Everyday Mobiil oma serverisse salvestada mahukaid andmefaile ja dokumente, millele ligipääs on tagatud kõikjal, kus on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit. WAP-teenuseid toetava telefoni omanik saab mobiiltelefoni vahendusel lugeda talle saadetud e-posti sõnumeid, vaadata aadressiraamatut ning lisaks lugeda päevauudiseid, vaadata telekava ja valuutakursse.
M-portaaliteenuste arendamisel ja ärimudelite kujundamisel on oluline avatus - asjalike partnerite kaasamist peetakse siin edu võtmeks. Lisaks peab m-portaalile peab olema avatud ligipääs kõikjal, kus see on tehniliselt võimalik ning loomulikult pole mõistlik piirata potentsiaalsete kasutajate hulka. Samuti on oluline pakutavate teenuste kasutamise maksimaalne lihtsus ja arusaadavus. Avatus tähendab ka arenemist koos kasutajate ja sisuteenuste pakkujate ideede, soovide ja vajadustega
Uute m-portaalide avamine ja neis pakutavate teenuste hulga suurenemine on seotud ka mobiilset internetti võimaldava WAPi ja mobiilivõrgus kiiret andmesidet pakkuva GPRSi tulevikuga. Tänasel päeval on läbivaks teenuseks m-portaalides siiski lühisõnum (SMS).
Mida toob tulevik Eesti mobiilsidekasutajale?
Täna ei ole veel kuigi paljud teenusepakkujad maailmas näinud WAPi, GPRSi ja SMSi sidumisel tekkivaid uusi võimalusi. Kõik sõltub sellest, kuidas teenusepakkujate ja operaatorite koostöö tarbijate huve, soove ja vajadusi arvestada suudab.
Mida rohkem uusi ideid ja ettepanekuid laekub sisuteenuste osas, seda enam uusi teenuseid, nii põnevaid ja meelelahutuslikke kui praktilisi, saab tulevikus pakkuma asuda. Seetõttu julgustaks ka tootearendusest huvitatuid selles suunas mõtlema.
Jaana Aduson
Suhtekorralduse juht
Q GSM
Lisatud 24.5.01; 9:31:40 .
|
|
|
|
|
Esmaspäeval käivitasid EMT ja SL Õhtuleht SMS-tarbijamängu, kus loositakse välja 20 eksklusiivset piletit 02.06.2001 Tallinnas Lilleküla staadionil toimuvale Eesti - Hollandi jalgpallimatshile. Loosimised toimuvad 21., 22., 28. ja 29. mail ning kampaanias võivad osaleda kõik EMT kliendid (ka Simpel-kõnekaardi kliendid).
Osalemiseks tuleb osta vastava kuupäeva SL Õhtuleht, leida leheküljenumber, mida küsitakse ning edastada see koos oma nimega SMS-lühisõnumina EMT lühinumbrile 9922 nii, et sõnumi sisu koosneks ainult ühest numbrist ning saatja ees- ja perekonnanimest. Saadetud SMS-lühisõnumi vastuses ei tohi numbrite vahel olla tühikuid. Tühikud tuleb jätta leheküljenumbri, eesnime ja perekonnanime vahele. Saates SMS-i, registreerub selle saatja loosimises osalejate andmebaasi. EMT saadab igale SMS-lühisõnumile vastuse, kas SMS-i saatmine õnnestus. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja igal ülalmainitud kuupäeval 5 piletit!
Lisatud 22.5.01; 14:22:13 .
|
|
|
|
|
Pärast Eurovisiooni võitja selgumist suurenes lühisõnumite SMS liiklus EMTi võrgus tavapärasega võrreldes kolm korda, rääkis täna EMT infojuht Kaja Pino ÄP Onlinile.
"Kõik kukkusid saatma SMS-e, teavitasid tuttavaid Eesti võidust ja saatsid õnnitlusi," ütles Pino.
Kohe pärast Tanel Padari ja Dave Bentoni võitu ilmus EMT võrgus töötavate telefonide ekraanidele kärjeteade "Eurovõit!"
Lühisõnumite saatmise järsu suurenemise põhjuseks oli ilmselt mitte ainult Eurovisiooni võit, aga ka Emadepäev.
Lisatud 14.5.01; 10:22:17 .
|
|
|
|
|
Nüüdsest saavad SMS-lühisõnumeid saata ka kõik Q GSM-i kõnekaardi kasutajad.
"Käivitasime SMS-teenuse oma kõnekaardiklientidele, arvestades klientide huvi selle teenuse vastu ja samuti SMS-põhiste lisateenuste üha kasvavat populaarsust", ütles Q GSMi turundusdirektor Toomas Tiivel.
Ühe SMS-lühisõnumi saatmine maksab 2,50 krooni.
Ultra kõnekaart ei võimalda roamingut ega kõnepostiteenst.
Erinevalt EMT Simpel kõnekaardist toimub Q GSMi kõnekaartidel kõneaja arvestus 10 sekundilise täpsusega.
EMT kõnekaardi Simpel kasutajad saavad SMS-e saata alates eelmise aasta algusest.
Lisatud 17.4.01; 16:38:06 .
|
|
|
|
|
Lühisõnumite (SMS) kasutamise poolest jääb keskmine eestlasest mobiilikasutaja Soome teismelisele 20 korda alla, kuid 160 tähemärgi ühelt mobiililt teisele saatmine näib Eestis moodi minevat.
“Mina saadan päevas umbes viis SMSi, aga on ka selliseid päevi olnud, kui saatsin 40 sõnumit,” räägin sidefirma Tele2 internetitoodete juht Toomas Talts. “Suhtlen sõpradega niiviisi, see on mugavam, sest vastad siis, kui tahad, ei pea häält kuulama ja on odavam.”
Eesti Langevarjuklubis, mille liige Talts on, kasutatakse SMSi klubiliikmete teavitamiseks üritustest.
“Meil on tehtud SMSi-list. Kui saadad SMSiga teatud e-aadressile sõnumi, jõuab see kõigi klubi langevarjurite mobiilidesse ja see maksab ainult 3 krooni. Selleks et sada inimest läbi helistada ja infot edastada, kuluks muidu palju aega,” toob Talts lühisõnumi kasutamise ühe eelise.
Firma Mobile Lifestream andmeil saadab Soome keskmine mobiilsideklient kuni 40 SMSi kuus, teismelised mobiilikasutajad saadavad kogunisti 100 lühisõnumit kuus.
“Soome on ekstreemne näide. Aga ka meil, kui on oluline sündmus, näiteks jõulud või sõbrapäev, suureneb SMSide saatmine järsult ja paari päevaga saadetakse samapalju sõnumeid kui ühe kuu jooksul tavaliselt,” ütleb Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson. SMS-lühisõnumite saatmine on Adusoni sõnul viimase kuue kuu jooksul viiekordistunud.
“Lühisõnumite saatmine kasvab kogu maailmas, mullu vahetati maailma mobiilsideoperaatorite võrkudes ligi seitse miljardit lühisõnumit kuus,” nendib ta. Viimase 18 kuu jooksul suurenes lühisõnumite saatmine Norras 1000 protsendi võrra, Itaalias oli SMSide arvu kasv viimase seitsme kuuga 700 protsenti.
EMT võrgus on SMSide saatmine aasta jooksul kolm korda kasvanud. “Mõneti üllatuslik kasv on tingitud mitmest SMSi saatmist edendavast kampaaniast, näiteks lühisõnumimäng, mille auhinnaks oli reis Londonisse,” selgitab EMT infojuht Kaja Pino. “EMT SMSi kasutamise suurenemises on oluline osa ka sellel, et kõnekaart Simpel hakkas võimaldama lühisõnumite saatmist. Kõnekaart on eelkõige noortetoode ning ka lühisõnumite saatmine on populaarne just noorte seas.”
Kaja Pino ja Radiolinja Eesti suhtekorraldaja Helena Lõhmuse sõnul aitab SMSi edendada ka lühisõnumipõhine infoteenus, kus sõltuvalt märksõnast saab vastusena infot horoskoobist aktsiahindadeni.
“Väga palju tellitakse naljade ja horoskoopidega SMSe,” ütleb Lõhmus. “Meie klientidest on umbes viiendik selliseid, kes ise lühisõnumeid ei saada.” Kuus saadab üks RLE klient keskmiselt viis lühisõnumit.
EMT klientidest kasutab SMSi-teenust 72 protsenti.
Mobile Lifestreami andmeil moodustab tekstisõnumite saatmine kuni 20 protsenti mõne mobiilsideoperaatori käibest. Eesti mobiilioperaatorid ei soovi aga avalikustada, kui suurt tulu nad lühisõnumitest saavad. Pealegi on võimalik Eesti internetiportaalide kaudu tasuta SMSe saata.
Tele2-le kuuluvas portaalis everyday.com saab saata kuni kümme tasuta SMSi päevas. “Ei saa öelda, et me sööme operaatorite turuosa välja, SMSi saamine tekitab vajadust saata sõnum vastu, seega pigem kasvatame turgu koos operaatoritega,” ütleb Tele2 e-kommertsi juht Andres Jõesaar.
Kuni 15 tasuta SMSi saab päevas saata ka EMT mobiilportaalist airport.ee.
Viktoria Korpan, Äripäev
Lisatud 9.4.01; 10:32:19 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
