•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Politseikroonika
|
|
|
20. augustil kell 7.30 helistas Falck Eesti juhtimiskeskusesse autovalveklient Harjumaalt Väänast ja teatas, et tema sõiduauto Audi A6 on ärandatud.
Vargad olid ajal, mil klient magas suvila teisel korrusel, sisenenud esimesele korrusele, võtnud auto dokumendid ja võtmed ning minema sõitnud. Kuna siseneti võtmetega, autosse paigaldatud valveseadmed häiret ei andnud.
Ärandatud auto positsioneering näitas, et Audi A6 asub Loksal Lille ja Posti tänava vahelisel alal. Falcki juhtimiskeskus informeeris juhtunust koheselt politseid ning saatis patrullekipaaži Loksale autot otsima.
Kell 8.56 leidis Falcki patrull auto Loksalt Lille ja Posti tänava vahel asuvast laudadest ehitatud eraldi seisvast garaažist. Kui saabus politsei, avati garaaž, milles oligi ärandatud Audi A6, mis omanikule tagastati.
Lisatud 21.8.02; 11:50:24 .
|
|
|
|
|
Eelmise aasta septembrist kohustuslikuks muutunud mobiilioperaatorite ühine varastatud mobiiltelefonide register ehk nn must nimekiri mobiiltelefonide varguste arvu veel vähendanud pole, kirjutab Viktoria Korpan Äripäevas.
"Mobiiltelefonid on endiselt varaste lemmikud, mingit märgatavat kasu pole operaatorite ühisest mustast nimekirjast olnud," nendib politseiameti pressibüroo juht Indrek Raudjalg.
Kui operaator kannab IMEI-koodi (mobiiltelefoni "isikukoodi" musta nimekirja, ei saa sellelt mobiililt enam välja helistada ka uue SIM-kaardiga.
Raudjala sõnul on politsei mitu korda avastanud, et muudetud IMEI-koodiga mobiiltelefonid on kasutusel. Ühe kõneeristuse tegemisel tuli välja, et sama kood on korraga kümmekonnal mobiiltelefonil. "Samuti on olnud juhuseid, kus telefon, mis pidanuks mustas nimekirjas olema, on mingi vea tõttu olnud ilma tõrgeteta võrgus kasutuses," lisab Raudjalg.
Vahel müüakse telefon edasi kiiremini, kui see musta nimekirja kanda jõutakse. Mõne päeva pärast jääb taoline telefon tummaks. "Sel puhul saab minu arvates üsna õiglase ninanipsu ka selle telefoni ostja, sest enamasti ikka teatakse, kui kahtlast kraami ostetakse," ütleb Indrek Raudjalg.
"Selliste tummaks jäänud telefonidega kliente pöördub meile aeg-ajalt," räägib Eesti suurima mobiiltelefonide müüja ASi Esmofon Magdaleena esinduse juhataja Tanel Toomik. "Inimesed peaksid aru saama, et peab ostma garantiiga telefoni."
"Varastel on oma nipid, kuidas IMEI-koodi lahti muukida, vanade telefonide puhul võib koodi spetsiaalse programmiga lahti teha 15–20 sekundiga, uuemad telefonid on paremini kaitstud," selgitab Toomik.
Ta lisab, et kuigi väga harva, tullakse siiski vahel esindusse müügiks pakkuma ilma laadijata mobiiltelefoni, selliseid mobiile vastu ei võeta.
Suuruselt teise mobiiltelefonide müüja Mäkitorppa Tartu esinduse müügikonsultandi Aldo Mölderi sõnul on laadijata mobiiltelefonide pakkujateks tavaliselt peaparanduse vaevas mehed või siis lapsed, kes soovivad telefoni rahaks teha.
"Mõlema variandi puhul tehingud pole toimunud," räägib Mölder. "Must nimekiri vähendab mobiiltelefonide varguste arvu, kuna varastatud telefonide müük on raskem. Samas ega varas ei mõtle, kui ta näeb ripakile jäetud telefoni."
EMT klient Silva jäi mobiiltelefonist ilma Tallinnas Siili trollipeatuses. "Tean, et selline register töötab alates 1. septembrist, minult varastati telefon 7. septembril," räägib Silva. "Pärast selgitasin välja selle varaste pundi, tegutseb kolm inimest – patsiga punapea, noor poiss ja üks vanamees, kelle kohta ei arvaks iial, et on varas. Ma jälgisin neid kaua aega ja tegin salaja ka pilti."
Silva sõbranna mobiiltelefon langes sama seltskonna ohvriks järgmisel päeval pärast seda, kui Silva mobiil kanti musta nimekirja.
"Samas peatuses ja sama kamp, näitasin sõbrannale pilti ja ta tundis patsiga mehe ära," sõnab ta. "Politseis, EMT infonumbrilt ega kahes esinduses, Kristiine keskuses ja Vabaduse väljakul, ei suutnud keegi anda mulle piisavalt nõu, kuidas peab toimima, et IMEI-koodi kinni panna."
Silva sõnul jõudis tema mobiiltelefon musta nimekirja alles nelja nädala pärast.
Radiolinja Eesti avalike suhete juht Helena Lõhmus hindab musta nimekirja ristkasutuse positiivseks. "Viimase poole aasta jooksul on musta nimekirja kantavate mobiilide hulk pidevalt vähenenud," ütleb ta. "Kliendid peaksid kindlasti arvestama riskiga, et kui nad soovivad osta mobiili ajalehekuulutuse kaudu, võib mobiili kahtlaselt madal hind viidata varastatud telefonile."
Tele2 avalike suhete juhi Inga Jagomäe sõnul sulgevad nad kuus keskmiselt 15 mobiiltelefoni. "Erilist vähenemist märgata veel ei ole, kuid loodame, et trend paraneb," tõdeb ta.
EMT infojuhi Kaja Pino hinnangul on siiski võimalik vähendada mobiilivarguste arvu pikas pespektiivis. "Inimesed ei osta isegi üliodava hinna ahvatlusel nurgatagust telefoni, mis väga tõenäoliselt musta nimekirja kantakse ja millega tal midagi peale hakata ei ole."
Lisatud 16.1.02; 8:56:33 .
|
|
|
|
|
Taskus olnud mobiiltelefon päästis Saare politseiniku halvimast, kui kolleegi käes ootamatult lahti läinud teenistusrelva kuul rikošetina talle põue lendas, kirjutab Siim Randla SL Õhtulehes.
"Kõik toimus ühe minuti jooksul, oli libe, suur sagimine," meenutas Saare politsei nooreminspektor Kaidi Kask laupäeva öösel õnnelikult lõppenud sündmust. Et äkitselt lahti läinud teenistusrelva kuul ka ta kolleegi puudutas, sai Kaidi teada alles järgmise päeva hommikul. See oli suur šokk.
Jälitati suurel kiirusel
Laupäeva öösel kontrollisid Saare politseinikud Kalmet Valge ja Kaidi Kask Kärla baari läheduses mööduvaid autosid, kui üks Nissan Primera tegi ootamatult järsu tagasipöörde ilmselge eesmärgiga kontrolli vältida. Kuigi politseinikud olid autol eelnevalt vilkurid sisse lülitanud, eiras Nissan peatumismärguannet ja teda hakati jälitama.
"Tagaajamine kulges kiirusega 90-120 km/h Kuressaare suunas Tõlli ristmikuni, kus Nissan pööras Mustjala poole," rääkis Saare politsei pressiesindaja Urmas Kiil SL Õhtulehele. "Politseiautot juhtis Kalmet. Kõrvalistmel olnud Kaidi tulistas tagaajamise ajal teenistusrelvast Makarov korduvalt õhku, et sundida põgenikke peatuma." Kuid Nissan ei peatunud, ehkki tolle juht hiljem politseis tunnistusi andes ütles, et kuulis hoiatuslaske.
Kiili sõnul lõppes jälitamine Mustjala vallas Vanakubja külas, kus Nissan sõitis ummikteele. Eelnevalt olid politseinikud märganud, et autos on suurem seltskond, ja nad leppisid kokku: vähemalt üks tuleb selgituse saamiseks kinni pidada.
Õnnelik õnnetus
"Saanud aru, et autol on tee ära lõigatud, püüdsid Nissanis olnud noormehed jälitajate eest joostes pageda," kõneles Kiil. "Neist ühe, Vanakubja küla elaniku Heigo (s. 1983) pidas inspektor Kalmet Valge kinni. Kaidi otsustas kolleegile appi minna. Kui ta teenistusrelva kabuuri pani, lajatas ootamatult lask. "Algul ei saanud aru, et pihta sain," rääkis Kaidi Kask. "Ei tundud valu ega lasku, alles hiljem nägin: käsi on verine."
Kiili sõnul vigastas kuul Kaidi vasakut käelaba. "Põrkus siis rikošetina maast Kalmeti suunas, purustas põues ta mobiiltelefoni Nokia 3210, vigastas töötõendit ning jäi pidama mehe parema püksisääre alumise õmbluse juures," rääkis Kiil. Tema sõnul oli tegu õnneliku õnnetusega - mobiil päästis Kalmeti halvimast, ta võinuks raskelt viga saada. Käehaavaga Kaidi sai abi Kuressaare haiglas, praegu on ta ambulatoorsel ravil. "Õnnelik õnnetus," leidis temagi, sest kuul läks kämblaluude vahelt läbi, närve vigastamata.
Politsei eest pagenud autos oli viis Mustjala valla noormeest: 14 aastane Rainer (kelle vanematele Nissan Primera kuulub), 18 aastased Heigo, Eimar, Kaido ja 17 aastane Janar. Nissani roolis olnud Janarile esitab politsei süüdistuse haldusõigusseadustiku kolme paragrahvi rikkumises - ta oli juhiloata, eiras politsei peatumismärguannet ning juhtis autot purjuspäi. Juhtumi asjaolude selgitamiseks algatas politsei kriminaalasja paragrahvi alusel, mis puudutab töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuete rikkumist.
Lisatud 15.1.02; 10:04:22 .
|
|
|
|
|
Tallinna majanduspolitsei uurib, kes pakkusid pühapäeval internetis müüa EMT klientide andmebaase, kirjutab Eesti Päevaleht.
Firma KPNQWest Forum internetiküljele ilmus pühapäeval kiri, kus EMT telefoninumbrite kliendibaasi pakuti müüa 1500 krooni eest, ütles juhtumi uurimiseks Tallinna majanduspolitseisse pöördunud siseministeeriumi andmekaitsebüroo juht Hillar Aarelaid.
Veidi hiljem ilmus samale internetiküljele pakkumine, kus sama andmebaasi pakuti müüa 300 krooni eest.
"Seejärel otsustas keegi selle andmebaasi sinna küljele Exceli tabelina tasuta üles panna," rääkis Aarelaid. "Tegemist oli valdavalt 1997.-1998. aasta andmetega. Ilmselt kurikuulsa Imre Perli andmebaasiga."
Järgnesid kuulutused, kus pakuti müüa EMT 1999., 2000. ja 2001. aasta kliendiandmebaase. "Kuna oli parajasti pühapäev, siis paistis, et koolipoistel polnud midagi paremat teha, kui üksteist üle trumbata," rääkis Aarelaid.
EMT infojuhi Kaja Pino sõnul oli ilmselt tegu EMT eraklientide avalike telefoninumbritega 1999. aasta lõpust. "Kuna tegemist on vananenud andmetega, soovitab EMT kasutada klientide telefoninumbrite otsinguks ametlikke kanaleid – EMT koduleheküljel olevat telefoniraamatut, EMT infotelefoni või avalikke infoveebe ja -telefone."
Lisatud 31.10.01; 11:13:27 .
|
|
|
|
|
Maksupolitsei saab lähitulevikus mobiiltelefoni positsioneerimise abil jälitada EMT klientidest maksupettureid, kelle suhtes on alustatud kriminaal- või jälitusmenetlus. Teiste operaatoritega hetkel vastavat lepingut pole, kirjutab Äripäev.
"See puudutab isikuid, kelle tegevuse suhtes on vastavalt kehtivale seadusele alustatud kriminaal- või jälitusmenetlust," ütles maksuameti peadirektor Aivar Sõerd eile. "Positsioneerimise näol on tegemist jälitustegevuse seaduses ettenähtud eritoiminguga."
Maksuamet ostab EMT-lt riigihanke korras maksupolitsei jaoks EMT klientide mobiiltelefonide asukoha määramise elektroonilise päringu teenuse. Sõerdi sõnul kasutavad kõik kohtueelse uurimise asutused ja jälitusametkonnad pidevalt taolist teenust oma igapäevatöös.
"Seadusega on telekommunikatsioonioperaatorile pandud kohustus jälitusametkonnale teabe edastamiseks. EMT tegutseb seadusega pandud kohustust järgides," kommenteeris koostööd maksuametiga ASi EMT infojuht Kaja Pino.
Pino ei soovinud öelda, millal leping allkirjastatakse. "Ei taha võimaliku ajaga spekuleerida," sõnas ta. Hankelepingu täitmise kuupäevaks on märgitud 19. november.
"Põhilised kulutused, 109 500 krooni, seisnevad infotehnoloogiavahendite soetamises ja püsiühenduse loomises telekommunikatsiooniteenuse pakkujaga,” rääkis Sõerd.
"Mobiiltelefoni positsioneerimise kasutamine on vajalik, kui inimene varjab ennast maksuameti eest," ütles Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi. "Kõigi maksumaksjate huvides on, et maksuamet saaks maksupetturi kätte." Kägi sõnul on mobiiltelefoni positsioneerimine vajalik, kui seda kasutatakse mõistlikult ega kuritarvitata.
Pino sõnul saab EMT iseteenindusbüroos positsioneerida enda nimel olevaid telefoninumbreid ning numbreid, mille positsioneerimisõiguse on numbri valdaja andnud. Samuti võib positsioneerida oma mobiili asukoha, saates lühinumbrile 888 sõnumi "koht".
Mobiiltelefoni asukoha määramise teenuse väljatöötaja, ASi Regio juht Teet Jägimägi ütles, et näiteks Tallinnas on võimalik mobiili positsioneerida 150–200 meetri täpsusega maal 3–10 km täpsusega. Mobiili ei saa positsioneerida, kui telefon on välja lülitatud või on väljaspool Eesti piire.
"Tuleb kindlasti rõhutada, et jälituse eri- ja erandtoimingud on Eestis lubatud üksnes siis, kui jälitusmenetluses vajalikke andmeid ei ole võimalik koguda muude jälitustoimingutega. Tegemist on meie riigi jaoks väga kalli süsteemiga," ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonna juhataja Lauri Tabur.
Aivar Sõerd ei soovinud kommenteerida, kas taolist teenust tahetakse osta ka Tele2-lt ja Radiolinjalt.
"Meie poole ei ole maksuamet sellise sooviga pöördunud," ütles Tele2 pressiesindaja Inga Jagomäe.
Radiolinja pressiesindaja Helena Lõhmus ütles, et RLE on testinud oma positsioneerimisteenust juba 7 kuud alates selle aasta apriilist ja teenused on plaanis turule tuua 2002. aasta alguses. RLE kasutab positsioneerimiseks Nokia uut asukohamääramise süsteemi mCatsh, mille eeliseks on võrreldes seniste olemasolevate ja sarnaste süsteemidega GSM telefonide asukoha täpsem määratlemine.
Lisatud 30.10.01; 9:57:51 .
|
|
|
|
|
Kümned tuhanded mobiiltelefonid võivad peagi alatiseks vaikida, sest septembris hakkab tööle kolme mobiilsideoperaatori ühine "must nimekiri" varastatud või suletud telefonide kohta.
Telefoniäri asjatundjate hinnangul võib "musta nimekirja" edukal käivitumisel oma praegusest sidevahendist ilma jääda kuni mõnikümmend tuhat mobiilikasutajat.
Telefon ähvardab tummaks jääda eelkõige neil, kes on oma sidevahendi ostnud kuulutustelehtede vahendusel või kahtlastest keldripoodidest, kust pahatihti ei saa klient kaasa garantiid, et telefon pole varastatud.
Ühise andmebaasi loomise sundis Q GSM-ile, RLE-le ja EMT-le tänavu aprillis oma otsusega peale vabariigi valitsus. Sellest lähtuvalt on kolm operaatorit kohustatud 1. septembrist vahetama infot nende klientidelt varastatud või muul põhjusel suletud mobiiltelefonide kohta.
Firmad peavad takistama, et ühes mobiilivõrgus blokeeritud seerianumbriga ehk IMEI koodiga telefoni ei saaks kasutada teises, kirjutab Postimees.
Postimehe andmetel kehtestati nõue lähtuvalt sellest, et operaatorfirmad ei suutnud iseseisvalt organiseerida koostööd. Varastatud telefonide kohta vahetasid infot üksnes EMT ja Radiolinja. Samal ajal sai aga neis võrkudes blokeeritud telefoniga probleemideta üle minna Q GSMi kliendiks, sest kolmas operaator ei nõustunud kasutama musta nimekirja.
Mobiiltelefone müüva firma Mäkitorppa tehnikajuhi Kristjan Martini arvates muutub taskutelefonide varastamine suhteliselt mõttetuks, kui mobiilioperaatorite ühtne "must nimekiri" tõesti loodetud kujul tööle hakkab. Seda tingib eelkõige tehnika areng, mis on muutnud suletud telefonide lahtimuukimise peaaegu võimatuks.
EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul ei muutu nende firma poolt vaadatuna alates 1. septembrist oluliselt midagi. "Oleme edastanud teistele operaatoritele infot musta nimekirja kantud mobiiltelefonide kohta juba kevadest ning eeldame ja loodame, et need on kantud ka nende operaatorite võrkudes musta nimekirja," lisas ta. "Ise oleme sama teinud RLE ja Q GSMi andmetega."
Varastatud ja seega musta nimekirja kantavate telefonide ostjate kohta puudub EMT-l Pino sõnul ammendav info, sest üldjuhul teadvustavad inimesed sellise ostu puhul endale väga selgelt, et tegu võib olla varastatud aparaadiga, ega esita pretensioone, kui telefon osutubki musta nimekirja kantuks. "Pigem püütakse siis ilmselt müüja üles leida ning temaga arved klaarida," ütles ta.
Lisatud 15.8.01; 9:04:09 .
|
|
|
|
|
Tehnoloogia võimaldaks politseil varastatud mobiiltelefonidele lihtsa vaevaga jälile saada, kuid tööjõu ja oskuste nappuse tõttu saavad varastatud telefonid tagasi vaid vähesed, kirjutab Eesti Päevaleht.
Igal telefonil on oma kindel tunnuskood ehk IMEI-kood, mille järgi mobiilsideoperaator näeb, kas mõni otsitav telefon on parajasti nende võrgus. Kui on, siis saab operaator vaadata telefoninumbri, mis varastatud telefonis on ning selle järgi välja otsida uue kasutaja nime.
Kui varastatud telefonis on kõnekaart, siis numbri omanikku küll teada ei saa, kuid sel juhul saab mobiilse positsioneerimise süsteemi abil vaadata, kus mobiiltelefon parajasti asub ning asukoha järgi see kätte saada.
EMT võrgus saab politsei telefone jälitada otse oma kontorist, Radiolinja ja Q GSM-i võrgu kontrollimiseks peab politsei saatma neile vastava kirja, mille järel firma teatab, kas nad on oma võrgus otsitavat telefoni tuvastanud või mitte.
Sellest hoolimata kurdavad varguse ohvriks langenud, et telefoni tagasi saada on sama hästi kui võimatu.
Üks telefonist ilma jäänu, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada, rääkis, et uurija, kes tema juhtumiga tegeles, polnud IMEI-koodist kuulnudki ega teadnud, et selle järgi saab telefoni ja tema omanikku identifitseerida. Hoolimata ohvri pealekäimisest ei saatnud ta ühelegi operaatorile järelepärimist telefoni asukoha kohta.
“Mulle isegi öeldi, et miks te nii väikese asja pärast tülitate,” lausus ohver.
Mitmed telefonist ilma jäänud inimesed on oma telefoni tagasi saanud tänu politseis töötavatele tuttavatele, kellelt abi paludes politsei tõepoolest tegi päringu operaatorile ning leidis varastatud telefoni kiiresti üles.
Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg ütles, et päevas kaob Eestis 3-4 mobiiltelefoni. Samas on kogu riigis vaid umbes 1500 kriminaalpolitseinikku, kes peavad tegelema kõigi kriminaalkuritegudega, nagu näiteks ka mõrvad ja vargused.
"Kui üks kriminaalpolitseinik jõuab kuus kohtusse saata 10 kriminaalasja, siis ta on väga tubli töötaja," lausus Raudjalg. "Salajaste valguste avastamise protsent on üsna väike, praeguse politseinike hulga juures kõigi salajaste vargustega väga põhjalikult ei tegeleta."
Peale politsei jääb varastatud telefonide avastamine toppama ka operaatorite taha. Näiteks Radiolinja võrgus politsei ise telefone jälitada ei saa, vaid peab firmale tegema päringu. Politsei teenindamiseks peab Radiolinja tööle võtma eraldi inimesed.
"Me ei saa palgata mingit plejaadi inimesi seda tööd hommikust õhtuni tegema," tõrkus Radiolinja Eesti võrguoperaatorüksuse juht Jüri Karelson teemat kommenteerides.
Lisatud 12.7.01; 8:36:35 .
|
|
|
|
|
Politseiuurimine peab tooma selguse vaidlusesse, mille käigus oma pojale taskutelefoni kinkida tahtnud perekond süüdistab Top Partsi kauplust varastatud Nokia müümises uue mobiili pähe, kirjutavad Postimees ja Eesti Päevaleht.
Uurimise algatamist taotleb ka Top Partsi kaupluse müügijuht Aivo Küling, kes raius eile kaljukindlalt, et nende Tallinnas Estonia puiesteel asuv mobiilipood müüs perekonnale uhiuue Nokia 3310 ning segaduse põhjust tuleb otsida hoopis samast perest.
Pereema Alla Bakanova keeldub aga uskumast, et valetajaks on tema 17-aastane poeg, kellele eduka koolilõpu puhul mindi möödunud neljapäeval Top Partsi telefoni ostma. «Läksime nimelt poodi, et saada täiesti uus, dokumentide ja garantiiga telefon,» rääkis naine eile Postimehele.
Viisid poodi tagasi
Muu hulgas ahvatles neid just Top Partsi kauplust valima telefoni soodne hind - 1990 krooni Radiolinjaga liitumisel pluss kooliõpilastele pakutud tasuta liitumisleping. Kui nad pakendis telefoni kätte said ja seda kodus teise firma mobiilikaardiga proovisid, selgus, et mobiil ei tööta ja on nn. mustas nimekirjas.
Telefon viidi kolme tunni möödudes tagasi poodi, kus müüja süüdistas perekonda aparaadi vahetamises, sest mobiilil olnud tehasekood erines poest kaasa saadud karbil kirjas olnust.
«Me ei osanud alguses sellele tähelepanu juhtida, aga kui kaupluse töötaja meile telefoni müüs, ei kontrollinud ta, kas karbis olnud telefon töötab või vastab vajalikele koodidele,» lausus Alla Bakanova. «Ta kirjutas ainult karbilt maha koodi ja andis telefoni meile. Me ei osanud arvatagi, et seal selline üllatus sees on.»
Nagu kaupluse töötajad peagi tuvastasid, tõid Bakanovid neile tagasi telefoni, mis oli varastatud 26. mail Tallinnast ja millega oli juba seitse tundi räägitud. Poodi kaubaga varustav müügijuht Küling väitis, et lõi koodi kohe arvutist läbi ning siis selgus, et nemad pole sellist aparaati kunagi müünud.
Veeretavad süüd
Küling kahtlustab, et telefoni võis ära vahetada perepoeg ise või mõni tema sõber. «Müüja eitab oma seletuskirjas süüd,» lausus ta. «Miks ma peaksin temas kahtlema, sest telefonid, mille ma talle ise hommikul müügiks tõin, olid kapis luku taga.»
Bakanovid omakorda on oma poja aususes kindlad. «Tal polnud samal ajal ühtegi sõpra lähedal, ainult ema, ja lõppude lõpuks ma usaldan last,» raiub pereisa, Harju politsei juhtivkonstaabel Gennadi Bakanov.
Radiolinja kauplusele Top Parts see lugu igatahes usaldust ei lisa. Arvatavasti tuleb selle jama juuri otsida poe töötajate hulgast, kuna lugu vihjab otseselt Top Partsi poes töötavale petturile.
Lisatud 19.6.01; 14:07:25 .
|
|
|
|
|
Eesti on vähemalt aasta olnud osaline rahvusvahelises põrandaaluses taskutelefonide tehases, kuhu siinsest Elcoteqi vabrikust on salaja rännanud kümnete miljonite kroonide eest mobiiltelefonide detaile, kirjutab Postimees.
Neli Elcoteqi laomajandusega seotud töötajat on vahistatud ning enam kui kümnele inimesele valmistuvad keskkriminaalpolitsei uurijad esitama süüdistusi suurejooneliselt organiseeritud varguste eest.
See möödunud nädalal avalikkuse eest salajas korraldatud politseioperatsioon on vähemalt aasta kestnud suurpettuse finaal.
Kahju 50 miljonit
Politsei keeldub igasugustest kommentaaridest. «Liiga vara, et ajakirjandusele midagi öelda,» pareeris keskkriminaalpolitsei asedirektor Andres Anvelt. «Enne peame veel mitmed otsad kokku sõlmima.»
Elcoteqiga seotud inimesed varastasid Ericssoni ja Nokia taskutelefonide ekraane, korpusi ja tarkvaraplaate, mis saadeti ühes Euroopa riigis asuvasse põrandaalusesse mobiilivabrikusse. Varastatud detailide hind ületab esialgsetel hinnangutel poolsada miljonit krooni.
Ulatusliku vargusteahela avastas Elcoteqi kontserni kontroller, edasi uuris seda turvafirma ESS sisekontrolli talitus, kes hiljem keskkriminaalpolitseile kõik otsad üle andis.
«Meil oli kahtlusi ning palusime politseil asja uurida, kuid täpsemat infot edasise kohta meil ei ole,» kommenteeris Elcoteq Networki kommunikatsioonidirektor Osmo Kammonen.
Elcoteqi tehasest pärit siseinfo kohaselt tegutsesid vargusskeemi osalised peaaegu varjamatult: nad lihtsalt kärutasid euroaluste täied mobiiltelefonide detaile autosse ja viisid tehasest välja.
Väidetavalt sai varastele saatuslikuks paar-kolm nädalat tagasi toime pandud vargus, kui nad viisid Elcoteqist välja detaile kolme miljoni krooni eest.
Postimeest konsulteerinud allikad ei pea tõenäoliseks, et mobiiltelefonide põrandaalune tehas asuks Eestis.
«Siin Ericssoni või Nokia detailide vargustega seotud inimesed on üksnes mutrikesed suures rahvusvahelises äris, millega võivad olla seotud mitme Euroopa riigi kodanikud ja mille tulemusena toodetud taskutelefonid võidakse paisata müüki ükskõik millises maailma nurgas,» rääkis tundmatuks jääda soovinud allikas.
Küll aga on kriminaalpolitsei töötajad mitmel korral märganud, et Eestis ilmuvad aeg-ajalt välja mobiiltelefonid, mille identifitseerimiskoodi pole ametlike tehaste toodangus fikseeritud.
Eesti maine ohus
Juba aasta tagasi tuli ilmsiks, et Elcoteqi tehasest varastatud detailidest pannakse «mustalt» taskutelefone kokku. «Aeg-ajalt ikka on keegi tehasest varastada üritanud ning mitmed oleme tabanud ja politseile üle andnud,» rääkis Elcoteqi Tallinna tehase tegevjuht Panu Kaila. «Kurb, et inimesed nii teevad.»
Elcoteq Tallinna juhatuse esimees Ilmar Petersen kirjutas pärast kahe töötaja varguselt tabamist mullu sügisel Elcoteqi siselehes Fookus: «Kui sedalaadi info ilmub lehtedes nii Eestis kui raja taga, puudutab see paraku kõiki meid ja kahjustab ka Eesti riigi mainet, mõjutab investeeringuid ja töökohtade arvu Eestis.»
Samas märkis Elcoteq Networki turvajuht Antero Nikkanen, et mõnele sellisele negatiivsele uudisele võivad kliendid reageerida väga jõuliselt. «Ilmselt mõistab igaüks, kuhu võib halvimal juhul viia see, kui kaotame klientide usalduse,» ütles Nikkanen Fookusele.
Elcoteqi juhtide hinnangul ebameeldiv juhtum siiski tõenäoliselt Tallinna tehaste tulevikku ei mõjuta ning töö jätkub endist viisi.
«Eks selliseid probleeme on olnud ka näiteks Nokia tehastes Soomes,» märkis Kaila. «See ei ole midagi ennekuulmatut ning see pole vaid Eesti probleem.»
Elcoteqil on Tallinnas Lasnamäe nõlval mobiiltelefonide ja nende tugisüsteemide koostetehased, kus töötab ligi 2750 palgalist. Eesti ekspordist annab ettevõte ligi neljandiku.
Lisatud 28.5.01; 9:33:51 .
|
|
|
|
|
Sellest nädalast peavad Eesti mobiilioperaatorid tagama varastatud telefonide andmete jõudmise ühisesse "musta nimekirja". Korralik andmebaas ja järjest odavamad mobiiltelefonid muudavad varastatud telefonide müügi raskeks.
Mobiiltelefonide vargused on saanud igapäevaseks politseikroonika osaks. Salajased vargused kottidest ja püksitaskust asenduvad üha enam avalike vargustega. Politseiameti pressiesindaja Aet Truu andmetel suureneb avalike varguste hulk pidevalt. Alates aprillist peavad aga kõik mobiilioperaatorid varastatud telefonide andmed kandma ühisesse "musta nimekirja", mis peaks varastatud telefonide müüki raskendama.
Nn "kotijooksuga" rebivad pätid mappe ja käekotte hoolimata ohvri vanusest või soost. Tihti on Truu sõnul ka ohvrid ise varguses süüdi - alkoholijoobes inimene on vargale kerge saaks. Samuti koolilapsed, kes tänaval mobiiliga räägivad.
Kui mobiiltelefon on varastatud, tuleb sellest esmalt politseile teatada. Aet Truu sõnul saab politsei siis koostöös mobiilioperaatoriga asuda varastatud telefoni jälitama. Kuidas täpselt jälitamine käib, ei soostunud politseiamet selgitama.
Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson soovitab varguse ohvritel siiski esmalt SIM kaart sulgeda. "Lepingulise kliendi puhul võetakse kõned krediiti ja pole mõtet riskida sellega, et teil tuleb lisaks uuele telefonile tehtavatele kulutustele kinni maksta ka varga tehtud kõned," selgitab Aduson.
Varastatud telefoni sulgemiseks on vaja teada aparaadi IMEI koodi. Reeglina on see pikk numbrikood kirjas mobiiltelefoni karbi peal ning ostuarvel. Kui neid pole, saab oma telefoni unikaalset IMEI koodi näha, kui klaviatuurilt sisestada *#06#. Ekraanile ilmuv 15 kohaline number tuleks ülesse kirjutada, et varguse korral saaks selle kiiresti operaatorile edastada.
Eesti Mobiiltelefoni infojuhi Kaja Pino sõnul tuleb enne kasutatud telefoni ostmist operaatorilt uurida, ega aparaat pole kantud "musta nimekirja". Seda saab teha kliendiinfo telefonide kaudu või ka Eesti Mobiiltelefoni koduleheküljelt. Vastuse saab kohe, kuid see ei tähenda, et telefon võib mõne päeva või nädala pärast sinna nimekirja sattuda.
Aastaid tagasi loodeti, et mobiilide vargused vähenevad, kui aparaatide hinnad muutuvad odavamaks. ASi Telefonipood turundusjuht Kaido Pähn seda arvamust ei toeta. Ühekroonised mobiiltelefonid ei kaota tema arvates veel kurjategijaid. "Mobiile varastati enne ja varastatakse ka tulevikus," on Pähn veendunud. Tänu operaatoritoele odavnevad vaid lihttarbijale mõeldud telefonid. Eksklusiivsemad telefonid jäävad aga kalliteks ja varastele ahvatlevaks. "Pole tähtis, kellele varastatakse telefon, vaid kes varastab telefoni," toob Pähn problemaatikale uue lähenemissuuna. "Narkomaani ei huvita, palju tema varastatud telefon või automakk maksab," ütleb ta. "Varastatud asja väärtust on järgmine doos meelemürki", lõpetab Pähn.
Tänapäevane elu nõuab väga mitmete salakoodide meelespidamist. Paljud inimesed kannavad oma pangakoode ja muid salasõnu kaasas mobiiltelefoni SIM kaardile salvestatuna. Varguse korral või "libahooldaja" juures võib salainfo enam mitte nii salajaseks saada.
Mäkitorppa tehnikajuht Kristjan Martin soovitab hioida kõiki salakoode SIM kaardil ainult kodeeritud kujul - PIN on maskeeritud telefoninumbriks ja nimel ei ole otsest seost koodi rakenduskohaga. Kuigi ka selline süsteem eeldab veidi oma mälu kasutamist (õige ja peitenimi tuleb kokku viia), on see siiski palju lihtsam, kui mingit suvalist numbrite jada meeles pidada.
Refereeritud ajalehest Äripäev, 03.04.2001
Lisatud 3.4.01; 9:17:27 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
