•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Majandustulemused
|
|
|
2003. a. kolmanda kvartali jooksul kasvas EMT klientide koguarv 24,3 tuhande võrra (s.h. lepinguliste klientide arv 3,8 tuhande võrra ja ettemaksekaardi kasutajate arv 20,5 tuhande võrra). Kliendibaasi kasv tulenes osaliselt muudatustest EMT Simpel-kõnekaardi kasutamise tingimustes alates 1. maist. Kuni 1.maini 2003. aastal said ettemaksega kõnekaardi kasutajad kasutada oma kõneaega väljahelistamiseks maksimaalselt kahe kuu jooksul arvestades viimasest laadimisest, millele lisandus 1 kuuline kõnede vastuvõtmise võimalus. Uute tingimuste kohaselt, saab ettemaksukaarti väljahelsiatmiseks kasutada aga kuni viie kuu jooksul, millele lisandub nagu varemgi 1 kuuline kõnede vastuvõtmise võimalus. Tingimuste muudatusest tulenevalt ei suleta EMT poolt 2. augustist kuni oktoobrikuu lõpuni ühtegi Simpel kõnekaarti kasutusaja lõppemise tõttu. Septembri lõpus oli operaatoril 463,8 tuhat klienti, neist 295,1 tuhat olid lepingulised kliendid ja 168,7 tuhat kasutasid ettemaksega kõnekaarti.
EMT hindas oma turuosa klientide arvu põhjal ligi 47%-liseks.
2003. aasta kolmandas kvartalis kiirenes taas EMT Grupi tulude kasv. Kui 2003. aasta teise kvartali tulud ületasid 2002. aasta vastavat näitajat 9%, siis kolmanda kvartali tulude kasv ulatus 11%-ni. Kõige kiirema kasvuga on jätkuvalt tulud SMS-idest ja andmesidest (kasv 28%). Kasvasid ka tulud kohalikest kõnedest, ettemaksega kõnekaartidest ja sidumistasudest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenesid tulud kuutasudest. Keskmine ühelt kliendilt teenitav tulu oli AS-is EMT 2003. aasta septembris 423 krooni (2002. a. septembris 433 krooni, 2002. a. detsembris 423 krooni). Kliendi kohta keskmiselt teenitava tulu langus on suures osas tingitud ettemaksega kaartide laaditud kõneaja kasutusperioodi pikenemisest.
Tulude kasvuga on paraku kaasnenud ka tegevuskulude kasv. 2003. aasta kolmanda kvartali tegevuskulud moodustasid 349 mln krooni, kasvades 2002. aasta sama perioodiga võrreldes 17%. Kasv on tulenenud EMT poolt makstavate sidumistasude kasvust, mis on seotud võrgust väljuvate kõneminutite kasvuga ja grupi tütarettevõtja AS Mobile Wholesale suurenenud tegevusmahtudest.
EMT grupi kolmanda kvartali tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 353 mln krooni, kasvades 5%. Tegevuskasumi marginaal oli 50%. Grupp teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 269 mln krooni, 8% enam kui 2002. aasta samal perioodil.
EMT grupi üheksa kuu äritulud ulatusid 1995 mln kroonini, kasvades võrreldes 2002. aasta üheksa kuuga 11%. Kõige kiirema kasvuga on jätkuvalt tulud SMS-idest ja andmesidest (kasv 28%). Kasvasid ka tulud kohalikest kõnedest, ettemaksega kõnekaartidest ja sidumistasudest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenesid tulud kuutasudest. Keskmine ühelt kliendilt teenitav tulu oli AS-is EMT 2003. aasta septembris 423 krooni (2002. a. septembris 433 krooni, 2002. a. detsembris 423 krooni). Kliendi kohta keskmiselt teenitava tulu langus on suures osas tingitud ettemaksega kaartide laaditud kõneaja kasutusperioodi pikenemisest.
Tegevuskulud kasvasid samuti 11% moodustades 989 mln krooni. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 1006 mln krooni ja tegevuskasumi marginaal 50%. Tulenevalt 2003. aastast jõustunud muudatusest dividendide tulumaksu arvestuses on grupi tänavuse üheksa kuu kasumiaruandes kajastatud tulumaksukulu 211 mln krooni. EMT grupp teenis kuue kuuga puhaskasumit 544 mln krooni.
2003. aasta üheksa kuuga on EMT grupp investeerinud põhivarasse 181 mln krooni (2002. aasta 9 kuuga 148 mln krooni).
8. mail 2003. aastal kuulutas Sideamet välja mobiilside kolmanda põlvkonna lubade otsepakkumise. Pakkumine tehti AS-ile EMT, Radiolinja Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile. Kõik kolm Eestis tegutsevat mobiilioperaatorit teatasid oma soovist kolmanda põlvkonna luba omandada ning juulikuu jooksul, pärast 70,7 mln kroonise loatasu ja riigilõivu tasumist Sideamet neile load ka väljastas. Loa omandamisega võttis iga operaator enesele kohustuse rajada maksimaalselt 7 aasta jooksul vähemalt 30% Eesti elanikkonnast kattev Euroopa standarditele vastav UMTS-võrk, kus andmeedastuskiirus linnades oleks vähemalt 144 Kb/sek ja mujal 64 Kb/sek.
17. septembril 2003. aastal pidasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ja AS-i EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo EMT UMTS-testvõrgus esimese kõne. Kolmanda põlvkonna kommertsvõrgu toimimahakkamist Eestis on oodata 2005. aastal.
Septembri lõpu seisuga töötas EMT grupis 417 inimest (detsembris 2002: 406).
Lisatud 16.10.03; 9:11:23 .
|
|
|
|
|
EMT grupi üheksa kuu konsolideeritud äritulud moodustasid 1
799 mln krooni, kasvades mullusega võrreldes 11%. Grupi
tegevuskulud ulatusid 889 mln kroonini, kasvades aastaga
10%. Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 910 mln krooni.
Tegevuskasumi marginaal on taas tõusnud üle 50% ulatudes
üheksa kuu kokkuvõttes 51%-ni ja kolmandas kvartalis isegi
53%-ni. Grupi puhaskasum oli 654 mln krooni, kasvades
2001.aasta üheksa kuuga võrreldes 10%.
2001.aasta sama perioodiga võrreldes on kasvanud EMT tulud
kõigist erinevatest tulukategooriatest. Kõige kiirem on kasv
olnud SMS-i ja andmeside osas, kus tänavune kuue kuu tulu
ületas mulluse 28% võrra. Tulude kasv on tulenenud nii
klientide lisandumisest kui ka uute võimaluste pakkumisest
EMT poolt SMS-i kasutamiseks. Siinkohal võiks nimetada
ettevõtetele välja pakutud Multi SMS-teenust, mis võimaldab
neil oma klientidele interneti vahendusel mobiilsõnumeid
saata, või eraisikutele mõeldud mobiilkaubanduse rakendust,
mille abil populaarsel õllefestivalil sai õlle eest
mobiiltelefoni kaudu maksta. Augustikuus algasid nii
Tallinnas kui Tartus m-bussipiletite katsetused.
AS-i EMT klientide arv septembri lõpuks oli 414 tuhat, sh.
144 tuhat ettemaksega kaardi kasutajat ja 270 tuhat
lepingulist klienti. Aasta algusest on klientide arv
kasvanud 31 tuhande võrra. Uute klientide lisandumine on
traditsiooniliselt olnud kiirem kevad-suvel, kolmandas
kvartalis on kasv tavapäraselt aeglustunud. EMT hindab oma
turuosa klientide arvu põhjal ligikaudu 50%-le. Keskmine
kliendi kohta teenitav tulu oli septembrikuus 433 krooni
(september 2001: 436 krooni, detsember 2001: 439 krooni).
EMT grupi poolt investeeriti 2002.aasta 9 kuu jooksul 153
mln krooni (2001.a. 9 kuuga 308 mln krooni). Enamus
investeeringutest läks tugijaamade ja -võrgu arendamisse.
AS EMT investeeris täiendavalt 5 mln krooni AS-i
Sertifitseerimiskeskus. Augustikuust hakati klientidele
pakkuma GPRS roamingut. Esialgu on teenuse kasutamine
võimalik Soomes, Lätis ja Leedus.
Suvekuudel jõudsid Eesti turule esimesed m-piletid. Augustis
esitles AS EMT koostöös AS Connexiga uudset ühistranspordi
piletilahendust, mis põhineb GSM mobiiltelefonil ja
elektronkaardil. Esialgu hakatakse uut lahendust kasutama
ühistranspordi piletite müügil, edaspidi võib sellega siduda
praktiliselt piiramatul hulgal lisafunktsioone.
AS EMT-s töötas septembri lõpu seisuga 292 inimest, mis on aasta algusega võrreldes ühe töötaja võrra väiksem. EMT tütarettevõttes Esmofon töötas 100 inimest, mis on aasta alusega 17 töötaja võrra suurenenud ning AS Mobile Wholesale-is töötas 11 inimest, mis on aasta algusega suurenenud 3 töötaja võrra.
Muudatused mobiiliturul
Juba viis aastat on Eesti mobiilside turgu omavahel jaganud
kolm operaatorit - AS EMT, Radiolinja ja Tele2. Augustikuus
teavitasid oma kavatsusest turule siseneda kaks uut
üritajat. Kui senised operaatorid on igaüks oma füüsilise
võrgu rajanud, siis uued tulijad jäävad virtuaalseteks
operaatoriteks. Üks uutest tulijatest, OÜ Vertelson Haldus,
kavatseb veel tänavu teistelt operaatoritelt hulgi kõneaega
ostes hakata pakkuma teenuseid, mida Eestis seni veel ei
pakuta. Teine uutest sisenejatest, Citygsm, toob Radiolinja
võrgule tuginedes 2003.aasta alguses turule kõnekaardi, mis
võimaldaks samu teenuseid, mida teiste operaatorite
lepingulised paketidki. Firma kavatseb aastaga hankida kuni
20 000 klienti.
21.mail 2002.aastal edastas Teede- ja Sideministeerium
Riigikogule telekommunikatsiooniseaduse muudatuse, mis
sätestab kolmanda põlvkonna lubade väljastamise tingimused.
Vastavalt ministeeriumi ettepanekule väljastataks load
avaliku konkursi korraldamise teel. Konkursi osalemistasu
oleks 50 mln krooni. Kavas on väljastada Eestis neli
kolmanda põlvkonna litsentsi. Lubade väljastamist on oodata
2003.aastal ning sellest saadav tulu on juba kirjutatud ka
riigieelarvesse. Siiski, AS EMT juhtkonna seisukoht antud
küsimuses on, et Eesti väiksust arvestades oleks neli
litsentsi liiga palju. Nelja litsentsi väljastamine piiraks
igale operaatorile planeeritava sagedusriba mahtu, millega
kaasneks investeeringute efektiivsuse langus ja hinnatõus
lõpptarbijatele. Ka teiste operaatorite esindajad on
avaldanud arvamust, et otstarbekam oleks otsida teid hoopis
ühise kolmanda põlvkonna võrgu rajamiseks.
Suhted regulaatoriga
3.septembril 2002.aastal avalikustas Sideamet ettevõtete
nimed, keda kavatsetakse 2003.aastal olulise turujõuga
ettevõtjateks (OTE) kuulutada.
AS EMT kavatsetakse kuulutada OTE-ks üldkasutatava
mobiilsideteenuse turul üleriigilises piirkonnas. AS EMT
oli nimetatud turul OTE ka 2002.aastal. 2002.aastal
vaidlustas AS EMT Sideameti otsuse OTE-ks tunnistamise kohta
väites, et ettevõtte tegevus ei ohusta vaba konkurentsi
mobiiltelefoniteenuste turul. 2002.aasta septembris
kohtuvaidlus lõpetati poolte kokkuleppel, kuna vaidluse
tulemus ei olnud kummagi poole jaoks enam määrav.
Oodatav muudatus omanike struktuuris
26.märtsil 2002.aastal teatasid Eesti Telekomi
strateegilised partnerid Soome Sonera ja Rootsi Telia
ühinemisest. Telia teeb Sonera aktsionäridele ostupakkumise,
pakkudes ühe Sonera aktsia vastu 1.51440 Telia aktsiat.
10.juulil andis Euroopa Liit ühinemiseks nõusoleku.
Aktsiavahetuse tulemused peaksid selguma 14.novembriks
2002.a. Kahe ettevõtte ühinemisel tekkib Põhja- ja
Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp nimetusega
TeliaSonera. Ühinemisprospektis on TeliaSonera käsitlenud
Eestit osana oma koduturust, kus kavatsetakse klientidele
pakkuda täielikku telekommunikatsiooniteenuste skaalat.
Seejuures asetatakse rõhk just
telekommunikatsiooniteenustele, mitte niivõrd
tehnoloogiatele või ühenduste võimaldamisele. TeliaSonera
tahab olla innovaatiline nii era- kui äriklientidele
kergesti kasutatavate teenuste ja toodete pakettide
väljatöötamises. Aktsiavahetuse õnnestumise korral saab
TeliaSoneral olema 49% osalus Eesti Telekomis.
Lisatud 17.10.02; 9:46:51 .
|
|
|
|
|
Mobiilsideoperaatoril Radiolinja oli juuni lõpu seisuga Eestis 148500 lepingulist klienti, viimase kvartaliga on klientide arv kasvanud 1000 võrra.
Radiolinja Eesti kontserni käive oli käesoleva aasta teises kvartalis 230 miljonit krooni. Käibe kasv eelmise aasta vastava ajaperioodi võrdlusandmeid kasutades on 29%.
Radiolinja Eesti tegevdirektori Sami Seppäneni rõhutas, et jätkuvalt suureneb ettevõtte efektiivsus ressursside kasutamisel ehk kulude kokkuhoiul.
"Teise kvartali majandustulemused tõendavad jaemüügi ühtse Radiolinja kaubamärgi alla koondamise otsuse õigsust," kommenteeris Sami Seppänen. "Radiolinja Eesti 2002. aasta prioriteetideks on olemasoleva kliendibaasi teeninduskvaliteedi tõstmine ning neile lisateenuste pakkumine."
Eesti suurimal mobiilsideoperaatoril EMT oli teise kvartali lõpus 406000 klienti, kvartali jooksul kasvas klientide arv 15000 võrra.
Seega on Radiolinja kliendiarv poole aastaga kasvanud üle ühe protsenti ja EMT kliendiarv kuue protsendi võrra.
Eesti kolmas mobiilsideoperaator Tele2 oma kliendiarvu ei avalda. Kui eeldata et EMT turuosa ei ole aasta algusega võrrldes muutunud, siis on Tele2-l arvestuslikult 229000 klienti ja Eestis kokku 783000 mobiilikasutajat ehk 58 % rahvastikust.
Lisatud 2.8.02; 10:45:38 .
|
|
|
|
|
Leedu suuruselt teise mobiilsidefirma Bite GSM avaldas oma majandustulemused, mille järgi ulatus firma käive tänavu esimesel poolaastal 155 miljoni liti ehk 702 miljoni kroonini, kasvades aastaga kavandatud 40 protsendi asemel 60 protsenti.
Juuni lõpuks ulatus Bite GSMi eraklientide arv 370 000ni, mida on 81 % võrra rohkem kui aasta varem.
Bite GSMi ettekandes öeldakse, et praegu ulatub mobiiltelefonidega varustatus Leedus 35 %-ni, kusjuures neist iga kolmas on Bite'i klient.
Bite GSMi tegevdirektor Darius Masionis arvas, et aasta lõpuks jõuab mobiilside Leedus juba 40 protsendini elanikest.
Eestis on mobiiltelefonide levik elanike hulgas praegu ligi 58 % ja aasta lõpuks on prognoositud 60-62 %.
Lisatud 19.7.02; 13:22:14 .
|
|
|
|
|
EMT grupi kuue kuu konsolideeritud äritulud moodustasid
1,164 mln krooni, kasvades mullusega võrreldes 10%. Grupi
tegevuskulud ulatusid 590 mln kroonini, kasvades aastaga
samuti 10%. Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 574 mln
krooni ja tegevuskasumi marginaal 49%. Grupi puhaskasum oli
405 mln krooni, kasvades 2001.aasta esimese poolaastaga
võrreldes 6%.
AS-i EMT klientide arv jõudis juunikuu lõpuks 406 tuhandeni.
Lepingulisi kliente oli antud kuupäeva seisuga 267 tuhat ja
ettemaksega kaardi kasutajaid 139 tuhat. Kuus kliendi kohta
teenitav tulu on suvekuudel traditsiooniliselt tõusnud.
Juunikuus ulatus vastav näitaja 451 kroonini (2001.aasta
juunis 469 krooni ja detsembris 439 krooni).
Võrreldes 2001.aasta esimese poolaastaga on kasvanud EMT
tulud kõigist erinevatest tulukategooriatest. Kõige kiirem
on kasv olnud SMS-i osas, kus tänavune kuue kuu tulu ületas
mulluse 28% võrra. Tulude kasv on tulenenud nii klientide
lisandumisest kui ka uute võimaluste pakkumisest EMT poolt
SMS-i kasutamiseks. Siinkohal võiks nimetada ettevõtetele
välja pakutud Multi SMS-teenust, mis võimaldab neil oma
klientidele interneti vahendusel mobiilsõnumeid saata, või
eraisikutele mõeldud mobiilkaubanduse rakendust, mille abil
populaarsel õllefestivalil sai õlle eest mobiiltelefoni
kaudu maksta. Tänavu veebruaris demonstreerisid EMT ja Soome
mobiilsideoperaator Sonera esmakordselt edukalt
multimeediasõnumite (MMS) roamingut ning sidumist
üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel. Teenuse
edukas käivitamine näitas, et mobiiliomanikud võivad ka
teistes võrkudes edukalt MMS-e saata ja vastu võtta. Lisaks
sellele näitasid EMT ja Sonera, et multimeediasõnumeid on
võimalik saata erinevate operaatorite telefonikasutajate
vahel. Juunikuus jätkus MMS-teenuse testimine koostöös
Ericssoniga Eestis. Siiski, vaatamata kiirele kasvule
moodustasid SMS-i tulud EMT kogutuludest 2002.aasta esimesel
poolaastal vaid 3%, mis näitab, et kasvuruumi veel jagub.
EMT grupi poolt investeeriti esimesel poolaastal 97 mln
krooni (138 mln krooni 2001.aasta esimesel poolaastal).
Enamus investeeringutest läks tugijaamade ja -võrgu
arendamisse. EMT investeeris täiendavalt 5 mln krooni
sidusettevõttesse AS Sertifitseerimiskeskus.
21.mail 2002.aastal edastas Teede- ja Sideministeerium
Riigikogule telekommunikatsiooniseaduse muudatuse, mis
sätestab kolmanda põlvkonna lubade väljastamise tingimused.
Vastavalt ministeeriumi ettepanekule väljastataks load
avaliku konkursi korraldamise teel. Konkursi osalemistasu
oleks 50 mln krooni. Kavas on väljastada Eestis neli
kolmanda põlvkonna litsentsi. Lubade väljastamist on oodata
2003.aasta algul. AS EMT juhtkonna seisukoht antud küsimuses
on, et Eesti väiksust arvestades oleks neli litsentsi liiga
palju. Nelja litsentsi väljastamine piiraks igale
operaatorile planeeritava sagedusriba mahtu, millega
kaasneks investeeringute efektiivsuse langus ja hinnatõus
lõpptarbijatele.
AS EMT-s oli 2002 a juuni lõpu seisuga 309 töötajat.
Lisatud 18.7.02; 9:12:21 .
|
|
|
|
|
Telekommunikatsioonifirma Tele2 Eesti sai eelmisel aastal 75 miljonit krooni kasumit, aasta varem oli ettevõte 50 miljoniga kahjumis.
Ettevõtte käive kasvas möödunud aastal kaks korda 540 miljoni kroonini. Tele2 teatel oli eelmine aasta ettevõtte kuueaastase ajaloo edukaim.
Tele2 Eesti saavutades mobiiloperaatoritest suurima klientide juurdekasvu ning tõusis Eesti mobiiltelefoniturul suuruselt teiseks operaatoriks, teatas Tele2.
Tele2 juhatuse esimehe Üllar Jaaksoo sõnul võib Tele2 Eesti AS oma majandustulemustega olla enam kui rahul. "Aastal 2000 alustatud uuendused on olnud igati edukad. Tele2 mobiilvaldkond on läbi teinud kasvu, millele on raske võrdlust leida," märkis ta.
Jaaksoo sõnul on positiivne, et ka Tele2 gruppi kuuluvad Levicom Broadband OÜ ja tarkvaraarendusfirma Trigger OÜ on olnud kiired kasvajad.
2002. aastal on Tele2 Eesti kasvutempo jätkanud 2001. aasta häid trende, ütles Jaaksoo. "Oleme saanud kinnitust, et 2001. aasta juunis läbi viidud Levicom Broadband OÜ ja Tele2 Eesti AS juhtimisstruktuuride ühendamine ning oktoobris aset leidnud Tele2 kaubamärgi relansseerimine, sealhulgas Q GSM kaubamärgi asendamine, on andnud oodatud sünergia," märkis ta.
Tele2 kontsern osutab Eestis mobiiltelefoni-, telefoni-, interneti- ja kaabeltelevisiooni-teenuseid enam kui 400.000 kliendile.
Tele2-ga konkureeriv Radiolinja Eesti sai mullu 17 miljonit kahjumit, kuigi ettevõtte tegevuskasum oli 181 miljonit krooni. Radiolinja käive kasvas 2001. aastal 57% 623 miljoni kroonini.
Eesti suurima mobiilsideoperaatori EMT äritulud kasvasid 2001. aastal 22% 2,217 miljardi kroonini, puhaskasum kasvas 11% 757 miljoni kroonini.
Lisatud 2.7.02; 11:38:27 .
|
|
|
|
|
2001. aasta lőpus oli Eestis 739 tuhat mobiilikasutajat, teatas Statistikaamet täna.
Varem oli Sideameti peadirektor Jüri Jõema teatanud pressikonverentsil, et eelmise aasta lõpus oli mobiiltelefon enam kui 710 000 Eesti elanikul.
Mobiilikasutuse tihedus ehk penetratsioon 2001. aasta lõpu seisuga oli Statistikaameti andmetele tuginedes 54,3%. Arvestuslik rahvaarv oli aastavahetuse seisuga Statistikaameti andmeil 1 361 242 elanikku, vähenedes aastaga 5,4 tuhande elaniku võrra ehk 0,4%.
EMT kliendiarv oli aastavahetuse seisuga 382,7 tuhat ja turuosa seega 51,8 %.
Radiolinjal oli aastavahetuse seisuga 146,6 tuhat klienti ja 19,8 %-ne turuosa.
Ülejäänud 209,7 tuhat klienti ja 28,4 %-ne turuosa kuulus Tele2-le.
Erinevalt Radiolinjast ja EMT-st on Tele2 kliendiarvu sees ka kuni 7 kuud tagasi kõnekaardi ostnud ja sellest praeguseks loobunud kasutajad.
Lisatud 15.5.02; 9:30:54 .
|
|
|
|
|
30. märtsi seisuga oli Radiolinja Eestil 147 500 lepingulist klienti. Kolme kuuga lisandus seega kokku 900 netoklienti.
Radiolinja Eesti kontserni käive moodustas käesoleva aasta esimeses kvartalis 161 miljonit krooni, jäädes täpselt samale tasemele eelmise aasta neljanda kvartali käibega. Võrreldes Radiolinja Eesti AS möödunud aasta esimese kvartaliga kasvas käive 17%.
ARPU ehk keskmine tulu kliendi kohta kuus koos telefonide müügiga vähenes 9 krooni võrra 365 kroonini võrreldes 374 krooniga eelmise aasta neljandas kvartalis.
Radiolinja turuosa vähenes aastavahetusega võrreldes ühe protsendipunkti võrra 20 %-le. EMT turuosa oli 2002. a. kolmanda kvartali seisuga 54 % ja Tele 2 hinnanguline turuosa 26 %.
Esimeses kvartalis pöörasime teeninduskvaliteedi tõstmise kõrval tähelepanu ka uute tehnoloogiate juurutamisele, kommenteeris majandustulemusi Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen. Esimesena Põhja-Euroopas tõime turule USSD tehnoloogia, mis on märkimisväärne laiendus tekstisõnumite tellimisele ja saatmisele. Veebruaris tõime turule GPRS tehnoloogial põhineva andmesideteenuse, mida pakume klientidele augustikuu lõpuni tasuta. Teeninduskvaliteedi tõstmise eesmärgil alustasime esimeses kvartalis Radiolinja jaemüügivõrgu reorganiseerimist, lisas Seppänen.
Alates 1. märtsist kuulub Radiolinja jaemüügiketti haldav ettevõte Mobinest OÜ Radiolinja Eesti kontserni.
Radiolinja Eesti on 1994. aastal tegevust alustanud mobiilsideoperaator, mille eelmise aasta käive oli 623 miljonit ja kahjum 17 miljonit krooni.
Lisatud 3.5.02; 8:57:00 .
|
|
|
|
|
AS-i EMT klientide arv kasvas 2002. aasta esimese kolme kuuga 8,3 tuhande võrra, jõudes 391 tuhandeni. Sealhulgas on lepingulisi kliente 261 tuhat (kasv 5,3 tuhat) ja ettemaksekaardi kasutajaid 130 tuhat (kasv 3 tuhat). Ettevõte hindab oma turuosaks 54%. Kuus kliendi kohta teenitav tulu oli 2002. aasta märtsis 420 krooni. Tulu kliendi kohta võrrelduna 2001. aasta märtsi või detsembrikuuga on kahanenud (vastavalt 466 krooni ja 439 krooni). Aasta jooksul on langetatud erinevate kõnepakettide minutitariife, toimunud on mitmeid sooduskampaaniaid. Selle tulemusel on kasvanud klientide hulk, nende poolt kasutatavate kõneminutite ja muude teenuste arv. EMT tulud kõigist erinevatest tulukategooriatest on 2001. aasta vastava perioodiga võrreldes kasvanud. Eriti ulatsulik on olnud SMS-ist saadavate tulude kasv, võrreldes 2001. a. 1 kvartaliga 23%.
EMT Grupi finantsnäitajad on jätkuvalt head. Grupi 2002. aasta 3 kuu konsolideeritud äritulud moodustasid 539 mln krooni, kasvades aastaga 7%. Grupi tegevuskulud ulatusid 276 mln kroonini, kasvades 8%. Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 264 mln krooni ja tegevuskasumi marginaal 49%. Grupi puhaskasum oli 179 mln krooni, kahanedes 2001.a. kolme kuuga võrreldes 2%. Puhaskasumi marginaal oli 33% ja annualiseeritud ROA 42%.
EMT Grupi poolt investeeriti 2002.aasta esimese kolme kuu jooksul 45 mln krooni (2001.a. 3 kuud: 65 mln krooni). Enamus EMT Grupi investeeringutest läks tugijaamade ja –võrgu arendamisse.
EMT üheks uurimis- ja investeerimisprioriteediks on juba mõnda aega olnud GPRS-i ning seejärel ka UMTS-i juurutamine. Tänavu veebruaris demonstreerisid EMT ja Soome mobiilsideoperaator Sonera esmakordselt edukalt multimeediasõnumite (MMS) roamingut ning sidumist üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel. Demonstratsioon viidi läbi lõpptarbijalt-lõpptarbijani, kasutades Nokia multimeediasõnumite teenusekeskuseid (MMSC-sid) ning Nokia ja teiste tootjate viimase põlvkonna GPRS telefone. Teenuse edukas käivitamine näitas, et mobiiliomanikud võivad ka teistes võrkudes multimeediasõnumeid saata ning vastu võtta. Lisaks sellele näitasid EMT ja Sonera, samuti esmakordselt, et multimeedia sõnumeid on võimalik saata erinevate operaatorite telefonikasutajate vahel. See viitab omakorda sellele, et MMS on turuletulekuks valmis ning võetakse laialdaselt kasutusele.
Tänu uutele operaatoritevahelisele sidumiste võimalustele nagu pakub näiteks Sonera GRX on võimalik saata multimeediasõnumeid erinevate GPRS ja UMTS võrkude vahel sama lihtsalt nagu praegu GSM võrgus SMS sõnumeid. Ka lõpptarbija jaoks ei ole uute MMS telefonidega multimeediasõnumite saatmine keerukam kui tavalise SMS saatmine.
Tegevus väljaspool Eestit
1. juulil 2000.a. käivitas AS EMT Eesti turul mobiilse parkimise teenuse. Teenust on saatnud turul suur edu: Tallinna parkimismaksetest tehakse üle 42% mobiili vahendusel. 10.aprillil 2002 avas AS EMT ja Norra mobiilsiderakendusi arendava ettevõtte Scangit AS koostöös asutatud firma Mobile Payment Systems AS (mPay) Oslos pilootprojekti mobiilse parkimise teenuse osutamiseks Norras. Teenuse üleriigiline käivitamine on mPay-l plaanitud käesoleva aasta suvel. Mobiilse parkimise süsteem võimaldab VISA deebet– ja krediitkaartide kasutajatel tasuda parkimise eest mobiiltelefoni vahendusel. Parkimissõnumeid saab saata Netcomi ja Telenori võrkudest, mis katavad praktiliselt kogu Norra elanikkonna. Norra avatud ala parkimiskäive oli 2001. aastal 2 miljardit Norra krooni. Teenus kavandatakse turule tuua koostöös VISA Norge ASi ja Sparbank 1-ga.
EMT on mPay kasutusse andnud tehnoloogia, mis on ühendatud teiste mobiilse parkimise teenuse osutamiseks vajalike osapoolte infosüsteemidega. mPay tasub EMT-le kokkulepitud protsendi mPay netokäibest ning lisaks on EMT-l mPay aktsiate ostuoptsioon, omandamaks märkimisväärne osalus nimetatud firmas. Pilootprojektis on m-Pay koostööpartneriteks Oslo Linnavalitsus ning parkimisoperaatorid Nordisk Parkering ja Parkerings-Compagniet.
EMT on ühes välispartneritega arendamas oma mobiilparkimise lahendusi lisaks Eestile ja Norrale ka teistes Euroopa riikides.
Lisatud 25.4.02; 9:28:26 .
|
|
|
|
|
2001. aasta lőpus oli Radiolinja Eestil 146600 lepingulist mobiilsideklienti teatas firma oma pressiteates. Kokku vähenes Radiolinja turuosa aastaga ligi 3 % võrra 20,6 %-ni.
Samal ajal kasvas Tele2 turuosa 25,5 %-ni jõudes aasta lõpuks 181000 kliendini, arvestades et Sideameti andmeil oli Eestis kokku mobiilikasutajaid 710000. Erinevalt Radiolinjast ja EMT-st on Tele2 kliendiarvu sees ka kuni 7 kuud tagasi kõnekaardi ostnud ja sellest ammu loobunud kasutajad.
Eesti suurimal mobiilsideoperaatoril EMT-l oli aastavahetuse seisuga 382700 klienti ja 53,9%-ne turuosa.
Lisatud 28.2.02; 12:00:11 .
|
|
|
|
|
Radiolinja Eesti kahjum möödunud aasta majandustulemustest peale
amortisatsiooniaja muudatust moodustas 17 miljonit krooni.
Samas moodustas ettevõtte tegevuskasum 181 miljonit krooni, kasvades 85% võrreldes
möödunud aasta tulemustega. Ettevõtte käive ulatus aasta lõpus 623
miljoni kroonini, kasvades aastaga 57%.
"Radiolinja lõpplikku majandustulemust mõjutas möödunud aastal enam
otsus muuta GSM seadmete amortisatsiooniaegu oluliselt lühemaks,"
kommenteeris Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen. "GSM
seadmete amortisatsiooniaegade lühendamine on seotud
ettevalmistumisega järgmiste põlvkondade tehnoloogiate
kasutuselevõtuks. Muudatuse tulemusena oli 2001. aasta kulum enam kui
kaks korda suurem 2000 aasta vastavast näitajast. Amortisatsiooniaja
muudatusest tulenevalt ei ole võrreldavad kahe viimase aasta
kasuminumbrid, kuid oleme väga rahul käibe ja tegevuskasumi kasvuga",
lisas Seppänen.
Lisatud 28.2.02; 11:59:23 .
|
|
|
|
|
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator, Tele2 Eesti on lõpetanud eelmise aasta kasumiga. Samas 2000. aastal sai Tele2 Eesti 264,5 miljoni krooni suuruse käibe juures 50,5 miljonit krooni kahjumit.
Äripäeva ajakirjanik Viktoria Korpan käis Stockholmi äärelinnas Kistas asuvas Tele2 AB peakontoris ning kohtus seal Ida-Euroopa ja Balti regiooni juhi Johnny Svedbergiga (pildil).
Konkreetseid Tele2 Eesti majandustulemusi Svedberg ei avalikusta, viidates USA börsireeglitele. "Meil ei ole vajadust neid numbreid avalikustada, me ei taha näidata, kui edukad või ebaedukad me oleme," salatseb Svedberg.
“Tele2 erineb oluliselt teistest telekommunikatsiooni ettevõtetest, sest me pole endale seadnud eesmärke, meil pole äriplaani, meil on uuendatav prognoos ja nägemus,” sõnab Svedberg.
Johnny Svedberg ütleb, et pikaajalises perspektiivis võib Tele2 edestada Eestis mobiilsideturu liidrit EMTd. Kuid eesti mobiilsideliidri EMT edastamine ei ole Tele2 eemärk ja seda ei juhtu kahe aastaga, aga see pole võimatu.
Eestisse naastes helistas Viktoria Korpan kohe ASi EMT juhatuse esimeehele Peep Aaviksoole ja küsis kuidas ta hindab Tele2 väljavaateid saada tulevikus Eesti mobiilsideoperaatoriks nr 1.
“Iga inimene peab ise oma sõnade eest vastutama, selliseid väiteid ei kommenteeri,” ütleb ta. “Ambitsiooni saada võimalikult suurt turuosa ei saa aga pahaks panna, kuid üks asi on rääkida, teine asi on teha.”
Eelmise aasta lõpuks oli Eestis mobiiltelefon 52 protsendil elanikest, selleks aastaks ootab Johnny Svedberg turu kasvu veel 6–10 % võrra, millest üle poole peaks moodustama uued Tele2 kliendid. Svedbergi sõnul pole võimatu, et Tele2 turuosa kasvab selle aasta lõpuks 30 protsendile.
EMT turuosa oli aastavahetuse seisuga 54 %. EMT prognoosis hiljuti turu kasvu 6-8 % võrra 2002. aasta lõpuks. EMT kavatseb oma praegust 54 % suurust turuosa säilitada.
Samas peab keegi siin oma ambitsioonidele alla jääma, kuna ülalmainitud prognooside täitumisel ei jääks Radiolinjale enam ühtegi uut klienti 2002. aastal. Vaevalt aga Radiolinja sellega lepib.
Samuti ei välista Svedberg võimalust, et Eesti mobiilsideturule tuleb neljas mobiilsideoperaator. Kuid ta ei oota midagi sellist oma endiselt kolleegilt, Tele2st Riigi Infotelekommunikatsiooni Sihtasutust juhtima läinud Peep Põldsammilt.
“Tuleb see, kellel on rahalisi ressursse, tõenäoliselt tuleb suur põhjamaine kontsern, nagu Telenor või Teledanmark,” ennustab ta.
Lisatud 27.2.02; 11:40:11 .
|
|
|
|
|
EMT peadirektor Peep Aaviksoo tatas tänasel pressikonverentsil, et prognoosib aasta lõpuks mobiilikasutajate arvuks 58-60% rahvastikust. See teeb mobiilikasutajate koguarvuks 787 kuni 814 tuhat inimest.
EMT kavatseb oma praegust 54 % suurust turuosa säilitada. Seega kavatseb EMT hankida aasta lõpuks juurde vähemalt 42 - 57 tuhat klienti mis teeb EMT klientide koguarvuks 425-440 tuhat.
Lisatud 7.2.02; 12:12:48 .
|
|
|
|
|
Eesti Sideameti uurimuse andmetel oli mobiiltelefonide
tihedus Eestis 2001.aasta lõpuks jõudnud 52 telefonini
100 elaniku kohta. Sama allikas hindas AS-i EMT (Eesti
Telekom grupi mobiilside operaator) turuosaks 54%. AS-il
EMT oli 2001.a. detsembri lõpus 382,7 tuhat klienti.
Aasta jooksul kasvas klientide arv 54,3 tuhande võrra.
Klientide hulgas oli 127 tuhat ettemaksega kaardi
kasutajat (kasv 18,6 tuhat) ja 255,7 tuhat lepingulist
klienti (kasv 35,7 tuhat). 2001.a. teeniti kliendi kohta
tulu 28,9 eurot kuus (2000.a. 28,7 eurot kuus).
Oluliseks sündmuseks EMT jaoks oli 2001.aastal GPRS-i
käivitamine, mis on saanud kasutajate positiivsete
hinnangute osaliseks. Klientidele hakati pakkuma ka
mitmeid muid uusi teenuseid. Mõeldes eelkõige noorematele
kasutajatele alustati koostööd mitmete Interneti
portaalidega ja telekanalitega. Klientidel on nüüd
võimalik laadida Internetist logosid ja helinaid, saata
portaalidest SMS-e ning suhelda teleekraanile sõnumeid
läkitades. Aasta jooksul arendati edasi m-parkimise ja m-
kaubanduse teenuseid. EMT hakkas pakkuma võimalust
juhtida mobiili abil koduseid elektroonikaseadmeid.
EMT grupi konsolideeritud äritulud moodustasid 142 mln
eurot ehk 2,217 miljardit krooni, kasvades 26 mln eurot ehk 22%. Sellest kasvust 19
mln eurot ehk 293 miljonit krooni moodustas sidumistasude kasv. EMT grupi
tegevuskulud olid 73 mln eurot ehk 1,143 miljardit krooni, kasvades 17 mln eurot ehk
31%, sellest sidumistasude kasv 10 mln eurot ehk 163 miljonit. Grupi
tegevuskasum enne põhivara kulumit ulatus 69 mln euroni ehk 1,074 kroonini
(kasv 14%). Tegevuskasumi marginaal oli 48,4%. Aasta
puhaskasum oli 49 mln eurot ehk 765 miljonit krooni, kasvades aastaga 13%.
Investeeringud
EMT grupp investeeris 2001. a. 29 mln eurot ehk 459 miljonit krooni. Suurem osa
EMT investeeringutest läks tugijaamade ja –võrgu arendamisse ning infosüsteemidesse.
Üheks olulisimaks investeerimisprojektiks EMT jaoks
2001.aastal oli GPRS. GPRS võrk anti kommertskasutusse
2001.aasta juulis. Teenust saab kasutada kõikjal Eestis,
kus saab kasutada GSM-i. EMT püüab GPRS-i arengule igati
kaasa aidata. Maikuust alates tegutseb EMT osalusel
rajatud mobiilirakenduste arenduskeskus Tallinna
Tehnikaülikoolis, mis on esimene omalaadne õppe- ja
arendustööks loodud mobiilside testkeskkond Eestis.
Testkeskkond võimaldab modelleerida GPRS ja UMTS
mobiilsidevõrke.
2002.aasta oluline projekt saab olema UMTS. Teede- ja
sideministeerium on kolmanda põlvkonna litsentside
väljastamiseks vajalike telekommunikatsiooniseaduse
täienduste ettevalmistamist lõpetamas. Eeldatavasti
väljastatakse Eestis nn. iludusvõistluse alusel neli
kolmanda põlvkonna litsentsi. Kolmanda põlvkonna reaalse
käivitamise ajaks on kavandatud 2003. või 2004. aastat.
Kokku prognoosib EMT investeeringute mahuks 2003 - 2008 a. 1,5 miljardit krooni.
Suhted regulaatoriga
13. novembril 2001.a. kuulutati AS EMT 2002. aastaks
olulise turujõuga ettevõtjaks üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste turgudel. EMT otsustas
otsuse kohtus vaidlustada kuna leidis, et see ei olnud
seadusega kooskõlas ning esitas Tallinna Halduskohtule
halduskaebuse. Halduskaebusega koos esitas EMT ka
taotluse käskkirja täitmise peatamiseks, mille
halduskohus oma 18.01.2002 määrusega rahuldas, kuna luges
EMT taotluse põhjendatuks. AS-i EMT ei kuulutatud OTE-ks
sidumisteenuse turul.
AS EMT-s töötas 2001 aasta lõpus 293 inimest.
Lisatud 7.2.02; 9:39:31 .
|
|
|
|
|
2001. aasta lõpu seisuga kasutab Eestis mobiiltelefoni 52 % rahvastikust, ütles Sideameti peadirektor Jüri Jõema. 2000. aasta lõpus kasutas taskutelefoni 41 % elanikest.
Eelmise aasta lõpus oli mobiiltelefon enam kui 710 000 Eesti elanikul, sõnas Jõema tänasel pressikonverentsil, mis käsitles mullu sideturul toimunuid olulisi sündmusi.
Sideamet vőttis mobiiltelefonide tiheduse arvutamisel Eesti rahvaarvuks statistikaameti poolt teatatud 2001 aasta alguse seisu - 1 366 723. Tegelikult võib rahvaarv trendi arvestades aastaga veel vähenenud olla.
Tavatelefonide tihedus oli 2001. aasta lõpus sideameti andmeil 44 % ehk kokku oli kliente ligikaudu 600 000.
ÄP Online
Lisatud 10.1.02; 14:30:49 .
|
|
|
|
|
Paavo Kangur kirjutab Eesti Ekspressis, et üks tont käib ringi mööda Eestit ja ulatub sabapidi ka Helsingisse ja Stockholmi. See on EMT kuulutamine olulise turujõuga ettevõtteks.
Kui veel kevadpäike soojendas Eestimaad, siis oli Eesti Mobiiltelefoni peadirektor Peep Aaviksoo maruvihane ja siunas Q GSMi loojat ehk Tele2 maaletoojat Tõnis Paltsi. Konkurentsiamet oli just kuulutanud EMT turgu valitsevaks ettevõtteks ja andnud küsimuse Sideameti menetleda. Tele2 tegevjuht Ivar Lukk: "Tõnis Palts oma suure energiaga võibolla kiirendas protsessi, aga täna on ta linnapea ja ma ei ole teda ammu näinud."
Võib-olla on nad kõrvaltegelased suures mängus. Kuid see tähendab kümnete ja sadade miljonite kroonide ümberjaotamist Eesti pesukausis. 1. detsembriks on sideamet lubanud teha otsuse EMT naha nülgimise suhtes.
Kes saab raha? Tarbija tahab sõbralikumaid hindu, telekommunikatsiooniettevõtted aga suuremat kasumit ning nende omanikud rohkem dividende ja tegevjuhid suuremat preemiat. Täna võitlevad Eesti sideturul põhiliselt Skandinaavia firmad. Sonera võitleb Elisa Communicationsi vastu ning Tele2 võitleb Telia vastu.
2000. aasta majandustulemuste põhjal maksti Eesti Telekomi omanikele 756 miljonit krooni dividende, millest 370 miljonit jagavad omavahel kontserni suuromanikud Rootsi Telia ja Soome Sonera, 206 miljonit krooni omanikutulu sai Eesti riik, ülejäänud dividendi läksid väikeaktsionäridele ja fondidele.
32-miljardilise käibega Soneral on 70 miljardi kroonine võlakoorem, millest enamik koguti arutu tehinguga Saksamaalt. Nimelt ostis Sonera Saksa riigilt 53 miljardi krooni eest kolmanda põlvkonna mobiiliteenuste litsentsi (Grupp 3G - Sonera ja Telefonica ühisettevõte - maksis kolmanda põlvkonna mobiiliteenuste litsentsi eest Saksa turul 8,4 miljardit eurot). Seega läheb Sonera raha omakorda otse Saksa riigi kätte ja kindlustab Saksa inimeste heaolu.
Eesti Telekomi traditsioonidel põhinev tugev positsion Eesti turul ei meeldi muidugi uustulnukatele nagu Tele2 ja Radiolinja, kes tahavad samuti rasvasest pirukast osa saada. Nad tahavad, et EMT paneks oma teenustele kulupõhised hinnad ega kooriks ekstrakasumit.
Uued nipid konkurentsivõitluses
Vastavalt telekommunikatsiooniseadusele on olulise turujõuga ettevõtja kohustatud osutama teistele ettevõtjatele püsiliiniteenust, sidumisteenust ja juurdepääsuteenust ning rakendama nendele teenustele tasusid, mis on arvestatud põhjendatud kulude alusel.
"Senistel aruteludel EMT olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamise üle on lähtutud asjaolust, et see avaldab positiivset mõju eelkõige teiste operaatorite majandustulemustele. Kuid arvestades kõneliikluse mahtu, moodustab teiste operaatorite võimalik tulu neljandiku ning lõviosa ehk kolm neljandikku saadavast kasust jääb Eesti Telefoni lõpptarbija rahakotti," kinnitab Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen.
EMT vaidleb talle muidugi vastu. EMT avalike suhete juht Kaja Pino kinnitab, et sidumistasude alandamiseks pole vaja kedagi olulise turujõuga ettevõteks kuulutada. "EMT on teinud teistele operaatoritele juba praegu ettepaneku ühiseks sidumistasude alandamiseks. Sisulist vastust pole sellele paraku saadud. See näitab selgelt, et EMT konkurendid pole huvitatud sidumistasude allatoomisest ning loodavad EMT kuulutamisele olulise turujõuga ettevõtteks. Siis peaks EMT pakkuma sidumisteenust kulupõhise hinnaga, teised saavad jätkata sidumist tulupõhiselt," räägib Pino.
Ka teised oskavad malet
"Kui sidumistasusid alandatakse, võidavad sellest kõik operaatorid, nende hulgas Eesti Telefon. Sami Seppäse hoolitsus Eesti Telefoni lõpptarbijate eest tundub variserlik, kui tema juhitav firma ei näita üles mingit valmidust oma sidumishinda alandada," vihjab Kaja Pino.
Nii EMT kui ka Eesti Telefon kuuluvad Eesti Telekomi kontserni ja viimasel on omanike - Telia ja Sonera ees kohustusi. Kuid kopsakaid majandusnäitajaid ootavad ka ettevõtte ülejäänud aktsionärid. Telekom on börsiettevõte ja korralikke tulemusi tahavad ka teised - väikeaktsionärid, pensionifondid. Seega, kui ühe käiguga Eesti Telekom kaotab, siis järgmise käiguga oleks vaja raha tagasi võtta, arvab Seppänen. Tavaline male.
1. jaanuaril 2001 olulise turujõuga ettevõtteks kuulutatud Eesti Telefon osutab sidumisteenuseid juba täna alla omahinna, ütleb Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra. "Teised sideteenuste vahendajad pressivad odavat teenust välja. Eesti Telefoni kolmanda kvartali kasum oli ainult kaks miljonit krooni. Meie tuluallikad sulavad silmanähtavalt kokku," ütleb Anu Vahtra.
Jah, konkurentide käsi ei käi halvasti. Radiolinja Eesti 2001. aasta esimese üheksa kuu käive kasvas 62 protsenti ning ärikasum 228 protsenti, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Dividendid Eesti Telekomi aktsialt
1998 -- 0,85 kr aktsialt
1999 -- 4,00 kr aktsialt
2000 -- 5,50 kr aktsialt
Lisatud 8.11.01; 21:57:42 .
|
|
|
|
|
Äripäeva koostatud Jaekaubandusettevõtete TOP 50s aastal 2000 osutus edukaimaks firmaks AS Esmofon.
Jaekaubanduse edetabel on koostatud ettevõtete möödunud aasta auditeeritud majandustulemuste alusel. Kokkuvõttes edukaimaks osutnud AS Esmofon oli kümne parima jaekaubandusettevõtte hulgas kõigis TOPi koostamisel arvestatud näitajates -käibe ja kasumi suurus, käibe ja kasumi kasv ning rentaablus ja varade tootlikus.
Esmofoni juhatuse esimehe Aivar Sirelpuu sõnul tõstis Esmofoni taoliste saavutusteni meeskonnatööl põhineva tulemuspalga juurutamine ettevõttes ja hea turusituatsioon mobiilsideturul.
Organisatsioonina oli Esmofoni möödunud aasta suurim saavutusmeeskonna põhise tulemuspalga süsteemi elluviimine, leiab Esmofoni nõukogu esimees Jüri Teemant. Ta väidab, et tänu tulemuspalgale suutis Esmofon oluliselt kasvatada käivet ja kasumit ning tõusis mobiiltelefonide ja -teenuste jaemüügis turuliidriks.
Esmofon Grupi saavutatud tulemused on tõepoolest suurepärased – EMT liitumislepingute arvust tehgi Esmofon üle 60 protsendi, firma käive kasvas ligi 54 miljonit krooni ja kasum 4,5 miljonit krooni. Tulemuspalk on tõstnud ettevõtte müügitöö uuele tasemele. Esmofoni juhatuse esimees Aivar Sirelpuu selgitab, et müügiesindused on jagatud regioonidesse. Igal regioonil on oma müügieesmärgid, kui neid ületatakse, kasvab ka regiooni meeskonna palgafond.
Esmofoni kaupluste müüjatega suheldes on tunda, et tulemuspalga süsteem toimib. Müügiesindustesse helistades palutakse ajakirjanikul mõne aja pärast helistada, kuna kliendid ootavad. Nendega tegelemine on Esmofoni müüjale esmatähtis.
"Palk tuleb nii, nagu tööd on. See on motivatsiooni tõstnud," iseloomustab Tallinna Kaubamaja Esmofoni kaupluse müüja tulemuspalka.
"Motivatsiooni on see tõstnud kindlasti. Nüüd tuleb kliendiga rohkem suhelda, neid rohkem veenda, müüa rohkem, et endale ka rohkem palka saada," räägib Otto Riisenberg Magistrali keskuse Esmofonist.
Lisaks tulemuspalgale aitas Esmofoni headele tulemustele möödunud aastal kaasa ka soodne olukord mobiilsideturul, kus uute klientide juurdekasv oli väga aktiivne. Mobiiltelefonide müüki tõstis tootjatel valminud uued head telefonimudelid ning lisaks Nokiale ja Ericssonile hakkasid ka teised mobiiltelefonide tootjad Eesti turule tõsisemalt vaatama.
Esmofon võttis aktiivsest perioodist maksimumi avades oma müügipunkte kaubanduskeskustes, kus liigub rohkem rahvast. Tänavu jääb Esmofonil eelmise aasta käibetulemus saavutamata. Põhjuseks on omanike antud uued korraldused. Tänavu septembrist otsustas Esmofoni omanik EMT eraldada firmast ühe olulisima käibetekitaja, mobiiltelefonide maaletoomise ja anda see AS-ile Mobile Wholesale.
Jüri Teemant, kes on ka EMT juhatuse liige, möönab, et mobiiltelefonide maaletoomise eraldamisega võeti Esmofonilt ära oluline osa käibest, kuid pikas perspektiivis ei suuda ettevõte mitut tegevusala võrdselt arendada. Esmofoni põhitegevusala on olla EMT klienditeenindusbüroo üle Eesti.
Samas kinnitab Sirelpuu, et olulise käibetekitaja kadumisest tekkiv käibelangus ei vähenda ettevõtte kasumlikust ning räägib innustunult, kuidas koos müügimeestega on töötatud välja ettevõtte uus visioon, mis kuulutab kindlalt, et Esmofoni eesmärk on saada Eesti parimaks müügi- ja teenindusettevõtteks ning saavutada läbi eesmärgipõhise tegevuse täielik kliendirahulolu.
Kõike seda arvestades loodab Sirelpuu, et järgmisel aastal on võrreldes tänavusega taas loota ka käibekasvu ca 10 protsenti. "Kuid äriplaani kirjutamine praegu alles käib ja eks kõik sõltub ka sellest, milliste suundadega tuleb välja omanik," lisab ta.
Omanik oma plaanidest saladust ei tee. Jüri Teemant räägib, et EMT on kevadest algatanud kogu organisatsioonis kliendisuhte strateegilise juhtimise projekti, mille eesmärk on olemasolevate klientide jätkuv rahulolu tagamine ja klientide muutuvate vajaduste kaudu teenuste müümine. Ka Esmofonil on projektis tähtis roll. "Selle võib kokku võtta lausega: oleme täna head, aga homme tahame olla veel paremad klienditeenindajad!" teatab Teemant.
| Esmofoni teekond asutamisest võiduni |
- Esmofon loodi 1996. aasta alguses.
- Miljonikroonise aktsiakapitali asutaja oli Rein Raudsepp.
- 1998. aasta algul müüs Raudsepp koos kaasomanikega 90% Esmofoni aktsiatest 22,5 miljoni krooniga EMT-le.
- Tänaseks on EMTst saanud 100protsendiline Esmofoni omanik.
- 1996. aasta aprillis moodustati Esmofoni müügikett Esmofon Grupp koos firmadega Freeline, Sule, Kännukas, Rondam, NMT ja Hara.
- Tänaseks on Esmofon Grupil 22 liiget, kellel on kokku 34 müügikohta, neist AS Esmofonil 20.
|
Lisatud 2.11.01; 11:10:27 .
|
|
|
|
|
Täna on Eestis igal teisel elanikul mobiiltelefon ja mobiilikasutajate arv on jõudnud küllastumiseni. Ilmselt on eelolevad jõulud viimased, kus uusi telefone pakutakse poolmuidu.
Radiolinja ja EMT on juba teatanud oma strateegiast pühenduda senisest rohkem olemasolevatele klientidele. Tele2.Mobiil jätkab endiselt uute klientide agressiivset hankimist.
Hiilgeajad
Hiilgeaegadel oli mobiilioperaatorite põhifookus järjest suureneval penetratsioonil, jälgiti milline on mobiiliomanike arv suhtes rahvaarvuga. Seejärel saadi aru, et iga uue liituja subsideerimine mitmete tuhandete kroonidega, ei pruugi olla enam nii hea investeering. Mõned liitujad ei suuda oma arveid tasuda ja jätavad operaatori ilma võimalusest teenida tagasi kliendi hankimiseks kulutatud raha. Teised kliendid kasutavad oma uut soodushinnaga ostetud telefoni liiga vähe, et kompenseerida subsiidiumit.
ARPU
Täna on operaatorite võtmesõnaks ARPU (average revenue per user). See number on palju tähtsam kui klientide koguarvu ülespuhvimine. Ilmekaks näiteks on siin Radiolinja, kelle suund keskenduda olemasolevatele klientidele on kasvatanud iga kvartaliga keskmist tulu kliendi kohta, samal ajal on aga kliendiarvu kasv olnud tagasihoidlik.
Hind
Mobiiltelefonipoed on saanud palju raha mobiilide subsideerimisest ja neil ei ole olnud stiimulit parendada edasimüüjate klienditeenindust. Kuna operaatorid on muutmas oma strateegiat järjest rohkem seniselt raudvara subsideerimistelt teenustele, siis hinnatakse edasimüüjate puhul järjest rohkem võimet müüa lisateenuseid, kui odavaid telefone.
Uued telefonid = uued teenused
Selleks et müüa uusi teenuseid, peavad operaatorid müüma viimaseid telefonimudeleid. Operaatorid loodavad, et GPRS mobiilandmeside radikaalne kasv aitab neil finantseerida kulukaid kolmanda põlvkonna investeeringuid. Kui lõpuks kolmanda põlvkonna mobiilside reaalselt toimima hakkab, on operaatoritel vaja jälle hakata subsideerima 3G telefone. Kes meist siis ikka tahab osta neid kalleid telefone ilma väikese jõuluallahindluseta...?
© Peter Manter
Lisatud 31.10.01; 22:17:46 .
|
|
|
|
|
Kolmanda kvartali lõpus oli Radiolinja Eestil 140500 lepingulist mobiilside klienti, mis on 350 kliendi võrra rohkem kui poolaasta lõpu seisuga.
RLE 2001. aasta esimese üheksa kuu käive kasvas 62% ning ärikasum 228% võrreldes möödunud aasta kolme kvartali tulemustega. Ettevõtte käive ulatus septembri lõpus 462 miljoni kroonini.
"Kolme esimese kvartali tulemused tõendavad aasta algul tehtud strateegilise suuna muutuse õigsust - keskenduda olemasoleva kliendibaasi teenindamisele, kasutamata nii agressiivseid võtteid uute klientide haaramiseks turult kui varasematel aastatel", lausus majandustulemusi kommenteerides Radiolinja juhatuse esimees Sami Seppänen. "Mobiilsideturu kiire kasv on peatumas, nüüd on meie jaoks aeg kvalitatiivselt kasvada. Teenuste poolelt on seda aastat nimetatud ka sms aastaks, Radiolinja sms käive on sel aastal kasvanud 137% võrreldes möödunud aasta kolme esimese kvartaliga."
Lisatud 31.10.01; 11:47:10 .
|
|
|
|
|
Eestit on harjutud käsitlema üleminekumajandusena. Majanduse kohta tervikuna on selline lähenemine kahtlemata põhjendatud. Vaadates aga telekommunikatsiooni sektorit, näeme täielikult liberaliseeritud turgu, arenenud tehnoloogiaid ja teenuseid ning kõrget mobiiltelefonide penetratsiooni.
EMT grupi tulemused on jätkuvalt kasvanud. Kõige kiiremini kasvavateks tulude komponentideks on jätkuvalt tulud SMS-ist ja ettemaksega kõnekaartides. Hiljutine ettemaksega kaartide kampaania koos sessoonsete teguritega on viimastel kuudel soodustanud uute klientide lisandumist ja teenuse aktiivsemat kasutamist. Septembri lõpuks oli EMT-l kokku 376 tuhat klienti, kellest 125 tuhat (33.3%) olid ettemaksega kõnekardi kasutajad ja 251 tuhat olid lepingulised kliendid. Hinnanguliselt kasutasid EMT teenuseid 55,5 - 56,5% Eesti mobiilikasutajatest.
EMT grupi poolt investeeriti 2001. aasta üheksa kuuga 309 mln krooni. Üheks olulisemaks sammuks vaadeldaval perioodil oli GPRS võrgu andmine kommertskasutusse 1. juulist. EMT käivitas GPRS võrgu esimese operaatorina Eestis ning teenust saab kasutada kõikjal Eestis, kus saab kasutada GSM-i. Esimese kolme kuu jooksul on GPRS saanud EMT klientide poolt positiivse vastuvõtu osaliseks. Klientide arv on esialgu veel väike, kuid neid lisandub aina kiiremini. Üheks taksituseks uute klientide lisandumisel on senini olnud terminalidega varustatuse probleem, mis peaks aga lähitulevikus lahenduma Nokia 8310 müügile tulekuga.
EMT omalt poolt püüab GPRS-i arengule igati kaasa aidata. Käivitunud on soodushinnakampaania, mis võimaldab öötundidel odavamalt surfata. Augustikuus sõlmiti strateegiline partnerluslepe Eesti suurima internetiportaaliga Delfi, mille alusel hakatakse ühiselt arendama mobiilseid internetilahendusi. Maikuust alates tegutseb EMT osalusel rajatud mobiilirakenduste arenduskeskus Tallinna Tehnikaülikoolis, mis on esimene omalaadne õppe- ja arendustööks loodud mobiilside testkeskkond Eestis. Testkeskkond võimaldab modelleerida GPRS ja UMTS mobiilsidevõrke. Kevadest alates käib EMT uue tehnoloogiakeskuse ehitus, kus hakkavad paiknema GPRS-i ja tulevikus ka UMTS-i seadmed. Keskus peaks valmima tänavu novembris.
EMT käsitlebki GPRS-i kui vaheetappi üleminekul UMTS-ile. Teede- ja sideministeerium on kolmanda põlvkonna litsentside väljastamiseks vajalike telekommunikatsiooniseaduse täienduste ettevalmistamist lõpetamas. Seadusemuudatustega sätestatakse muuhulgas litsentsikonkursi põhimõtted, antakse valitsusele õigus konkursi läbiviimise korra kehtestamiseks ning sätestatakse konkursil osalemise tasu suurus ja jaotus. Hetkel ei ole konkursil osalemise tasu suurust veel otsustatud. Ministeeriumi hinnangul võiks kolmanda põlvkonna mobiilside litsentside väljastamise konkursi välja kuulutada detsembris või jaanuaris. Eeldatavasti väljastatakse Eestis nn. iludusvõistluse alusel neli kolmanda põlvkonna litsentsi. Kolmanda põlvkonna reaalse käivitamise ajaks on kavandatud 2003. või 2004. aastaks.
Lisatud 18.10.01; 10:06:07 .
|
|
|
|
|
Täna Q GSM-i kaubamärgi Tele2 vastu vahetanud Tele2 tegevdirektor Üllar Jaaksoo sőnul on firma tőusnud kliendiarvult teiseks mobiilsidefirmaks Eestis.
Jaaksoo ütles, et esimese kvartali lőpus edestas Tele2 mobiiltelefoni klientide arvult napilt Radiolinjat ning on pärast seda vahet Radiolinjaga suurendanud. Täpseid numbreid klientide arvu kohta Tele2 börsireeglitele viidates ei avalda.
Radiolinjal oli selle aasta esimese kvartali lőpus 137 000 ja turuliidril EMT-l 341 000 klienti.
Ajaleht Viljandi Linnaleht kirjutas viidates anonüümsele allikale teede- ja sideministeeriumis, et QGSM-il oli I kvartali lõpus 138 000 klienti.
Lisatud 4.10.01; 13:12:51 .
|
|
|
|
|
Radiolinja Eesti teatas, et firma käive kasvas 2001. aasta esimesel poolaastal 69 protsenti võrreldes möödunud aasta esimese poolaasta tulemustega.
Radiolinja Eesti käive ulatus käesoleva aasta esimesel poolaastal 296 miljoni kroonini, teatas RLE avalike suhete juht Helena Lõhmus.
"Klientide arv kasvas aastaga 30%, jõudes 140150 lepingulise mobiilsidekliendini juuni lõpu seisuga," ütles Lõhmus. Seega kuuulub poolaasta seisuga Radiolinjale ligi 22% mobiilsideklientide turust Eestis."
"Meie eesmärk on keskenduda olemasoleva kliendibaasi teenindamisele ning mitte niivõrd kasutada jõulisi võtteid turult uute klientide haaramiseks," kommenteeris Radiolinja selle aasta tegevussuundi firma juhatuse esimees Sami Seppänen.
"Oleme esimese poolaasta jooksul toonud turule üle seitsme uue lisateenuse ning oleme seisukohal, et olemasoleva kliendibaasi hoidmine ning neile lisavőimaluste pakkumine mőjutab lähitulevikus oluliselt telekommunikatsiooni ettevőtete käekäiku," lisas Seppänen.
Radiolinjaga konkureerival EMT-l oli juuni lőpus 361700 klienti. EMT poole aasta tulud moodustasid 1,056 miljardit krooni. Eesti kolmas mobiilsideoperaator Q GSM oma kliendiarvu ei avalda.
Lisatud 3.8.01; 9:52:24 .
|
|
|
|
|
EMT klientide arv kasvas esimese poolaasta jooksul 34,3 tuhande kliendi võrra ulatudes perioodi lõpuks 361,7 tuhandeni. Ettemaksega Simpel kaardi kasutajaid lisandus 10 tuhat ning nende koguarv juuni lõpus oli 118,4 tuhat. Teised Eesti mobiilside operaatorid pole oma klientide arve poolaasta lõpu seisuga avaldanud, seetõttu saab rääkida vaid EMT hinnangulisest 55.5-56.5%-
lisest turuosast, teatas ettevõte börsile.
Esimese poolaasta jooksul alandati mitmete kõnepakettide hindu ja toimus rida sooduskampaaniaid.
EMT poolt investeeriti 2001. a. esimese poolaasta jooksul 139 mln krooni. Enamus investeeringutest läks tugijaamade ja –võrgu arendamisse. Esimese poolaasta jooksul toimus GPRS võrgu tehniline testimine ning 1. juulist andis EMT esimese operaatorina Eestis GPRS-i kommertskasutusse. GPRS-i saab kasutada kõikjal Eestis, kus saab kasutada GSM-i. Andmeedastuskiiruseks on esialgu kuni 53 kb/s, sõltuvalt telefonist, tulevikus kiirus kasvab.
EMT käsitleb GPRS-i kui vaheetappi üleminekul UMTS-ile, mille litsentside jagamist Eestis on oodata 2002. aasta esimesel poolaastal. Vastav komisjon on teinud vabariigi valitsusele ettepaneku mitte korraldada avatud oksjoni vaid viia läbi "iludusvõistlus". Ettepanek on väljastada neli UMTS-litsentsi, mille saamiseks peavad konkursil osalejad vastama konkursi kriteeriumidele. Täpsemat infot kriteeriumide kohta pole veel avaldatud.
Et olla valmis uute tehnoloogiate rakendamiseks alustas EMT
märtsis uue tehnoloogiakeskuse ehitust, kus hakkavad paiknema GPRS-i ja tulevikus ka UMTS-i seadmed. Tehnoloogiaseadmete koguväärtuseks saab olema umbes pool miljardit krooni. Maikuus avati EMT osalusel Tallinna Tehnikaülikoolis mobiilrakenduste arenduskeskus, mis on esimene omalaadne õppe- ja arendustööks loodud mobiilside testkeskkond Eestis. Testkeskkond võimaldab modelleerida GPRS ja UMTS mobiilsidevõrke. Keskusest loodetakse abi
mobiilsideoperaatorite tarvis spetsiifilise tarkvara väljatöötamisel, mida saaks rakendada nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul. EMT osales projektis 1.4 mln krooniga.
Kuna EMT on seotud andmeside arenguga, on otsustatud osaleda märtsikuus käivitunud Eesti ettevõtjate ja valitsuse ühisprojektis
"Vaata maailma", mille eesmärgiks on toetada interneti
kasutamist, seeläbi parandada elukvaliteeti Eestis ja tõsta
riigi konkurentsivõimet Euroopas. Projektis osalejad kavatsevad tõsta interneti kasutustiheduse Eestis 74%-ni möödudes sellega interneti levikult Soomest. Nii Eesti Telefon kui EMT investeerivad projekti kolme aasta jooksul 30 mln krooni.
Lisatud 19.7.01; 9:52:10 .
|
|
|
|
|
Mobiiltelefoni kasutajate arv kasvab 50-55 %-ni elanike hulgas selle aasta lõpuks.
Eesti suurima mobiilioperaatori EMT juhatuse liige Jüri Teemant ennustas 50-55 % mobiiletelefonide levikut selle aasta lõpuks ja lisas, et Eestis on veel umbes 100 000 potentsiaalset mobiiltelefoni kasutajat. Hetkel kasutab hinnanguliselt 42 % rahvastikust mobiiltelefoni. 1. aprilli seisuga oli ainuüksi EMT-l 341 000 klienti, mis annab kokku ligikaudu 60 % turuosa.
Lisatud 15.5.01; 10:42:52 .
|
|
|
|
|
Radiolinja Eesti klientide arv on kasvanud aastaga 41 %, jõudes 137 000 lepingulise mobiilsidekliendini märtsi lõpu seisuga, teatas Radiolinja emafirma Elisa Communications Helsingi börsile täna.
Radiolinja Eesti (RLE) käive kasvas 2001. aasta esimeses kvartalis 73 % võrreldes möödunud aasta esimese kvartali tulemustega. RLE käive oli 79 miljonit krooni esimeses kvartalis 2000. aastal ning käesoleva aasta kolme esimese kuu käive 137 miljonit krooni.
Eesti Telekomi aastaaruande andmetel oli aastavahetuse seisuga RLE klientide turuosa 23 %. EMT turuosa oli 59 % ja QGSM-il 18 %.
Lisatud 3.5.01; 17:02:45 .
|
|
|
|
|
Mobiiltelefonide tiheduse kasv jäi Eestis 2000. aastal oluliselt madalamaks Euroopa Liidu (EL) vastavast näitajast.
Eestis lisandus mobiiltelefonide kasutajate hulka möödunud aastal 11 protsenti elanikest, Euroopa Liidus oli sama näitaja üle 20 protsendi.
Eestis kasutas tänavu jaanuaris mobiiltelefoni 38 protsenti elanikest, Euroopa Liidus oli sama näitaja 64 protsenti.
Eestist on mobiiltelefonide leviku poolest oluliselt ette läinud mitmed Euroopa riigid, näiteks Saksamaa ja Belgia, kellega Eesti oli veel 1999. aasta lopul ligikaudu samal tasemel.
Soomes oli mobiiltelefonide tihedus aasta algul 73 protsenti ja Rootsis 78 protsenti. Lätis oli sama näitaja 16 ja Leedus 13 protsenti.
EMT turundusdirektor Jüri Teemant ütles BNS-ile, et kuigi mobiilside tiheduse kasv jäi Eestis Euroopale alla, oli siin siiski tegemist arvestatava näitajaga. Tema sõnul on selle aasta esimeses kvartalis tunda taas olulist tõusu liitujate osas.
Uusi liitumisi tuleb prognoositust enam ja mobiiltelefonide tihedus ületab Eestis EMT optimistliku prognoosi kohaselt aasta lõpuks 50 protsendi piiri, rääkis Teemant.
Mobiiltelefonide levikut toetavad Teemanti hinnangul uued sisuteenused ja telefonide areng. Uued telefonid võimaldavad senisest mugavamalt kasutada andmesideteenuseid, mis annab mobiilside levikule täiendava tõuke.
Kui senine mobiilikasutaja ostab uue telefoni, ei viska ta vana minema, vaid annab selle näiteks mõne pereliikme kasutusse või firmas teisele töötajale, rääkis Teemant.
BNS
Lisatud 5.4.01; 13:41:52 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
