•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Eesti
|
|
|
Eesti suurima mobiilsidefirma AS-i EMT klientide arv septembri lõpuks oli 414 000. EMT hindab oma turuosa klientide arvu põhjal ligikaudu 50 protsendile. Eestis peaks seega olema kokku ligikaudu 830 000 mobiiltelefoni kasutajat, mis teeb 61 % elanikonnast.
Lisatud 17.10.02; 10:34:53 .
|
|
|
|
|
Seoses kulude kokkuhoiuga, muutub alates 1. novembrist 2002 Radiolinja klienditeeninduse tasuta lühinumber. Senise 156 asemel tuleb valida 1596.
Aastas tuleb kolmekohaline lühinumbri eest maksta riigilõivu 240 000 krooni. Neljakohalise lühinubri puhul on riigilõiv 10 korda väiksem ehk 24 000. Seega hoiab Radiolinja aastas pikema lühinumbri kasutamisega kokku 216 000 krooni.
Radiolinjal oli poolaaasta seisuga 140 150 klienti, kellel kõigil tuleb nüüd telefoniraamatus kleinditeeninduse lühinumber ära muuta.
Lisatud 1.10.02; 10:23:56 .
|
|
|
|
|
Eesti pankadel oli augusti lõpu seisuga kokku 573 932 internetipanga klienti, telefonipanka kasutavaid kliente oli 197.023.
Hansapanga telefonipanga automaatteenust kasutas 118.533 ja operaatorteenust 47.796 klienti.
Telefonipanga U-Liin lepinguid oli Ühispangal 31. augusti seisuga 9998.
Mobiiltelefonipanga U-Mobiil kasutajate arv kerkis eelmisel kuul 113 võrra 5051 kliendini.
Kokku on hetkel Eestis ligikaudu 800 000 mobiilikasutajat.
Lisatud 4.9.02; 9:05:50 .
|
|
|
|
|
Uus mobiilsideteenuste pakkuja CityGSM toob turule kõnekaardi, kasutades Radiolinja Eesti võrguressurssi.
“See, et Radiolinja teeb mingi kaardi, ei ole õige, Radiolinja müüb võrguressursi CityGSMile, kes teeb kõnekaardi,” ütles Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen tänasel Radiolinja, CityGSMi ja Helmese ühisel pressikonverentsil.
Segadust tekitas see, et partneritena räägiti nii Vertelsonist kui ka CityGSMist.
CityGSMiga on leping allakirjastatud ja töö käib. Vertelsoniga ei ole aga asjad nii kaugel, peame läbirääkimisi," ütles Seppänen.
"See, millal CityGSM ja Vertelson hakkavad teenuseid pakkuma ja kuidas nad turule tulevad, ei ole minu asi kommenteerida," lisas ta.
"Lepingu rahaline maht sõltub sellest, palju CityGSM kliente saab," ütles ta.
"Oleme arvestanud, et esimesel tegevusaastal oleme võimelised turustama 20 000
kõnekaardi paketti, rahule jääme, kui aktiivseks kasutajaks jääb 12 000 klienti," ütles CityGSMi juht Kuno Panksepp.
Paketi hinda ei osanud veel Panksepp kommenteerida. "Üritame ennast positsioneerida kahe tegutseva kõnekaardipakkuja vahele," sõnas ta.
Tänaseks oleme sõlminud eelkokkuleppe Briti ettevõttega Logica ettemaksusüsteemi loomiseks," ütles Sten Tamkivi partnerettevõttest ASi Helmes. "Valik teenuseid, mida kavatseme pakkuda, on väga lai."
"Usun et meil saab olema parem ja selgem bränd, meie eelis ei ole odavus," sõnas Tamkivi. "Tahame muuta inimeste võimalusi ja mõttemaailma, et kõnekaart peab olema odav asi väheste võimalustega. CityGSMi kaardiga saab teha kõike ja veel rohkem, mida saavad teha operaatorite lepingulised kliendid ja ei pea käima kontoris, sest City GSMil ei saa olema kontorit, tegemist on virtuaalteenuse pakkujaga."
Lisatud 28.8.02; 10:29:52 .
|
|
|
|
|
Sampo Panga koostatud investeerimisprojektis viidatakse, et CityGSM projekt näeb koguinvesteeringuna ette 38 mln krooni.
Sampo Panga koostatud investeerimisprojektis viidatakse, et CityGsm hakkaks pakkuma kõnekaarditeenust Radiolinja võrgus, investeeringust suunatakse 26 miljonit krooni tehnoloogiasse ning ülejäänu läheks muuhulgas turundustegevusse, kirjutab Eesti Päevaleht.
CityGsm sõlmis augusti esimesel poolel lepingu Radiolinja Eestiga, mis reguleerib muuhulgas ka teenuse hinnakujundust ning tehnilisi detaile. Samuti on ettevõttel olemas tingimuslik leping Logica Ltd-ga, kes on tuntud kui kõnekaardi platvormide looja.
CityGsm-il on kavas stardipakette levitada kauplustes, kioskites, bensiinijaamades, edaspidi ka internetis.
"Eeltöö projekti käivitamiseks on tehtud," kirjeldab Sampo Panga projekt. "Finantseerimishetkest viie kuu jooksul on projekt opereerimisvalmis."
Pakkumise järgi kuulub CityGsmi 7,5-protsendiline osalus "Eesti prominentsele erainvestorile". 92,5 protsenti kuulub hetkel teisele eraisikule, kes on projekti initsiaator ja mobiiliäris kaheksa-aastase kogemusega.
Stsenaariumi järgi kasvaksid CityGsmi varad 2004. aasta lõpuks 120 miljoni kroonini.
"Me ei saa eitada, et oleme eeskätt rahastamise korraldamise poole pealt projektiga seotud," lausus Sampo Panga esindaja Johann Sulling.
“CityGsm puhul on tegemist tõenäoliselt esialgu üksnes ettemaksuteenuse pakkumisega Radiolinja võrgus,” kommenteeris EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg.
Grünbergi sõnul on ettemaksuteenuse segmendis võimalik konkureerida põhiliselt hinna ja brändiga.
Uusi teenusepakkujaid võib Eesti turule tulla teisigi, märkis Grünberg.
CytyGSM juhataja Kuno Panksepp on registreerinud ettevõttele internetiaadressi www.citygsm.ee , kuid hetkel leiab sealt ainult emaili aadressi info@citygsm.ee . CityGSM kodulehe loomisega tegeleb AS Helmes.
Lisatud 27.8.02; 9:00:59 .
|
|
|
|
|
Mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti kirjutas alla lepingule OÜga CityGSM, mille tulemusena võib Radiolinja tuua turule oma esimese kõnekaardi, kirjutab Viktoria Korpan Äripäevas.
“Kuuldavasti on Radiolinja ja CityGSMi koostöö puhul tegemist kõnekaardiga, nagu EMT Simpel või Tele2 Smart, kuigi me ei tea kokkuleppe üksikasju,” ütles ASi EMT juhatuse liige Tõnu Grünberg eile.
CityGSMi juhatusse kuulub mai lõpust Kuno Panksepp. Eelmise aasta veebruarist on Panksepp ka näiteks Satsafe MLS AB Eesti filiaali juhataja. Satsafe MLS AB tegevusalaks on sõidukite ja isikute GSM, GPS ning mobiilpositsioneerimise ja -jälgimise süsteemide tootearendus, valmistamine ja müük. Satsafe’i Eesti filiaalil oli Krediidiinfo andmetel 1. augusti seisuga 133 000 krooni suurune maksuvõlg.
Panksepp ütles, et annab kommentaare ettevõtte tegevuse kohta nädala lõpus.
Huvi Radiolinja ja seni tundmatu firma CityGSM koostöö vastu tekkis pärast eilset Tõnu Grünbergi artiklit Eesti Päevalehe arvamusküljel, kus ta kirjutas, et CityGSM on valmistumas Radiolinjale ettemaksuteenuse pakkumiseks.
ASi Radiolinja Eesti suhtekorraldusjuht Helena Lõhmus kinnitas eile, et Radiolinja Eesti sõlmis lepingu OÜga CityGSM.
“Leping on allkirjastatud, kuid lepingu sisust ei saa veel rääkida,” ütles Lõhmus. “Lähiajal teeme CityGSMiga ühisavalduse.”
Radiolinja on praegu ainus kolmest mobiilsideoperaatoritest, kes ei paku veel kõnekaardi teenust. Juuni lõpu seisuga oli firmal 148 500 lepingulist klienti. Radiolinja turuosa moodustab hinnanguliselt 20 protsenti Eesti mobiilsideturust.
“Imestan, miks Radiolinja ei ole seni kõnekaarti teinud, seda ei ole nii kallis teha. Tõenäoliselt on tegemist CityGSMi enda initsiatiiviga,” sõnas Grünberg.
Grünbergi sõnul on kõnekaardi eelisteks kliendi anonüümsus ja kindel krediidikontroll, mis võimaldab lapsevanematel täpselt reguleerida lapse mobiilsidekulusid.
Grünberg ei osanud veel täpselt hinnata, kuidas mõjutab turgu uue kõnekaardi turule toomine. “Sõltub väga palju nende strateegiast, kas nad tulevad hinnasõtta või mitte,” sõnas Tõnu Grünberg.
“Nad võivad saada kliente küll, kui teevad hea pakkumise, see võib stimuleerida turgu ja tuleb uusi kliente, kes pole varem mobiili kasutanud, samas võib tekkida ka olemasolevate klientide voolavus uue odava paketi peale, ja seda nii Radiolinja enda võrgust kui teiste operaatorite juurest,” ütles ta. “Maksuvõimelisi kliente, kel pole veel mobiiltelefoni, on väga vähe, uusi kliente tuleb kas väga noorte või vanemate inimeste seast.”
Grünberg märkis aga, et uue mobiilsideteenuse pakkuja ei mõjuta turgu nii väga, kui mõjutaks uue mobiilsideoperaatori tulek, kes ehitaks välja oma võrgu.
ASil EMT on 2001. aasta esimese poolaasta seisuga 406 000 klienti, neist lepingulisi kliente 267 000 ja 139 000 kõnekaardi kasutajat.
Eestis esimesena kõnekaardi teenust pakkuma hakanud Tele2 Eesti klientidest kasutab kõnekaarti umbes kolmandik. Tele2 pakub kõnekaarte Smart ja Ultra. Tele2 ei avalda oma mobiilsideklientide arvu, kuid hinnanguliselt kasutab Tele2 teenuseid 226 000 klienti.
“Ei oma ka Radiolinjast infot, et nad peaksid läbirääkimisi CityGSMiga kõnekaarditeenuse käivitamiseks. Ei saa aru vajadusest uute partnerite kaasamiseks kõnekaardi tegemise soovi korral,” ütles Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo. “Kõnekaartide turul on tihe rebimine ja meil on õnnestunud viimase aasta jooksul oma turuosa suurendada.”
Jaaksoo sõnas, et Eesti eripäraks on olnud kõnekaartide väiksem osatähtsus võrreldes muu Euroopaga, eriti aga Lõuna-Euroopaga.
“Kõik sõltub tootega pakutavatest teenustest ja hindadest. Kõnekaart on hinnatundlik ja vajab head pideva müügitoetusega jaotusvõrku,” ütles Jaaksoo, kommenteerides uue kõnekaardi turule tulekut. “Senine konkureerimine ühe konkurendiga kõnekaartide turul on võimaldanud meil olla enim uusi liitumisi saav operaator. Usun, et see jääb ka nii kolmanda tegija lisandumisega, kuigi osaline ümberjagamine pre-paid-turul võib tulla.”
Ümberjagatavad suurused sõltuvad tegija kvaliteedist, CityGSMi tegijatest ja varasemast tegevusest ning kogemusest puudub meil aga ülevaade,” märkis Jaaksoo.
Aasta alguse seisuga kasutas Rootsis Tele2 klientidest kõnekaarti umbes 70 protsenti, Rootsi suurima mobiilsideoperaatori Telia klientidest kasutas kõnekaarti 43–45 protsenti.
ASiga Radiolinja Eesti peab läbirääkimisi ka mobiilsideturule tulev OÜ Vertelson Haldus.
Lisatud 27.8.02; 0:53:57 .
|
|
|
|
|
Tõnu Grünberg kirjutab, milliseid teenuseid oleks Eesti turul võimalik pakkuda uutel mobiilsideoperaatoritel.
Viimasel ajal on meediat läbinud uudised kohe saabuvast neljandast GSM mobiilsideteenuse pakkujast.
Neljanda all on mõeldud Vertelson Halduse OÜ-d. Tegelikult on huvilisi veel, näiteks CityGSM, kes on valmistumas Radiolinjale ettemaksuteenuse pakkumiseks. Nimetada saaks veel teisigi – vähemalt EMT poole on pöördunud piiritaguseid teenusepakkujaid Eesti turule sisenemiseks. Ilmselt ühel päeval nad ka sisenevad.
Eestis on teenusepakkuja mõiste üsna tundmatu ning seetõttu üritangi natuke tausta avada ning anda aimu, mida tarbijail antud skeemide käivitumisest oodata on.
Mobiilsideteenuse pakkuja täismõiste on MVNO (Mobile Virtual Network Operator) – virtuaalne mobiilsidevõrgu operaator. MVNO põhiline erinevus „klassikalisest“ mobiilsidevõrgu operaatorist on see, et reeglina ei oma MVNO raadiovõrku tugijaamade ja mastide kujul. Neile ei ole eraldatud mobiilside sagedusi, vaid nad üürivad tugijaamade ressurssi kõneminutite kujul kas ühelt või mitmelt mobiilsideoperaatorilt.
Osta kokku ja müü edasi. Kõige lihtsam MVNO ärimudel on selline, kus mobiilsideoperaatorilt (doonoroperaatorilt) ostetakse kõneminuteid teatava allahindlusega ning siis müüakse lõpptarbijale neid õhukese marginaaliga edasi oma või kellegi teise brändinime all. Reeglina on sellise mudeli korral kliendile pakutavad hinnad soodsamad kui doonoroperaatori lõpptarbijahinnad ning teenindatakse odava ostujõuga tarbijasegmenti. Tihti jääb arvete esitamine ja lisaväärtusteenuste pakkumine endiselt doonoroperaatorile ning nende osas toimub MVNO-ga eraldi arveldamine.
Mudeli eeliseks doonorile on see, et keegi teine võtab tegeleda vähemtasuva segmendiga, kes ei lähe seetõttu võistlevate operaatorite juurde ning teatav kasumimarginaal võib siiski säilida. Selgeks miinuseks on aga paratamatu olukord, kus tekib niinimetatud “siseränne” – doonoroperaatori kliendid rändavad MVNO juurde, saades samaväärse leviala ja samad teenused, aga madalama hinnaga, mistõttu doonoroperaator kaotab oluliselt marginaalis. Sellise skeemi puhul MVNO-d küll argumenteerivad, et vastasel korral hinnatundlik klient võibolla lahkuks jäädavalt, mis võib kindlasti olla osade klientide puhul ka tõsi, kuid üldjuhul mitte.
Lihtsa mudeli näide on ka selline, kus MVNO kasutab mingeid tuntud kaubamärke – näiteks Kesko Soomes ja ICA Rootsis. Põhimõtteliselt iga kauplusekett, finantsteenuste osutaja või reisibüroo võiks ise toimida teatavat lihtsat tüüpi mobiilsideteenuste edasimüüjana.
Lisaväärtus tarbijale. Keerukam ja huvipakkuvam MVNO mudel, mis saab ilmselt järgmise – kolmanda generatsiooni mobiilsidevõrkude (3G) – operaatorite juures olema üsna tavaline, on selline, kus MVNO ei osta kokku pelgalt kõneminuteid (või tulevikus bitte) ja ei müü neid edasi odavama hinnaga, vaid pakub reaalset lisaväärtust.
Esimene võimalus, et saavutatakse oluline lisatav brändiväärtus, mobiilside kasutajate hulgas arvestatav subkultuur, millega on hakkama saanud näiteks legendaarne briti ettevõtja Richard Branson oma Virgin kaubamärgiga. Algselt oli Virgin edukas plaadifirma, aga peale ühisettevõtte Virgin Mobile loomist briti mobiilsideoperaatoriga One2One hakkas ka virtuaalne mobiilsidefirma edukalt tegutsema. Virgini kaubamärk on nüüdseks juba nii lennunduses kui mujal kanda kinnitanud. Lennunduses siiski ebaõnnestunult ning ka mobiilsides on Virgin alles hiljuti suutnud kasumit näidata. Virgin pakub ka unikaalseid lisateenuseid, aga need on elustiili tüüpi ja ei pretendeeri tehnoloogilisele üleolekule.
Teine tüüp lisaväärtuspakkumist on tõeliselt innovatiivsete tehnoloogiliste lisateenuste pakkumine, kusjuures baasteenuste hinna kallale tõenäoliselt ei mindagi. Tulevikunäitena võiks ette kujutada MVNO-d, kelle eristuv teenusteportfell sisaldaks näiteks hulgaliselt mobiilseid videoteenuseid. Videomaanist klient saaks läbi spetsiaaldisainiga mobiilterminaali juurdepääsu eraldi serveritele, kuhu ta saaks laadida reaalajas sündivaid mobiilseid videoklippe, neid siis mobiilselt monteerida ning siis vajalikus formaadis vajalikele adressaatidele edastada.
Võimalusi saab siin palju olema, samas näitab sektori kogemus, et mobiilsete lisaväärtusteenuste eest ei ole tarbijad nõus palju raha välja andma.
Äri huku piiril. Kui vaadelda MVNO-de käekäiku, siis väga palju on olnud pankrotte ning paljud elavad huku piiril. Põhjus on enamasti see, et nad ei ole suutnud tõotatud uue turusegmendi avastamist teostada ning ei ole tootnud oma doonoroperaatoritele ega ka iseendale piisavat lisaväärtust.
Edukamad on olnud need MVNO-d, kellel on otse omandussuhe mõne mobiilsideoperaatoriga või siis tõsine ja eksklusiivne partnerlussuhe, kus mõlemad osapooled usaldavad üksteist täielikult ning on ära jaganud teatavad kliendisegmendid, teatavate toodete arenduse ning turunduse jõupingutused.
Sellest mudelist eristub Skandinaavia suurim MVNO Sense Communications, kes Norras toimetab nii Telenori kui NetCom’i võrgus. Sellel aastal on nad kahjumist väljunud, kuid seda ennekõike kulude kontrolli kaudu kui hästi eristuvate teenuste või vastupandamatu brändiga.
Kokkuvõtvalt võib öelda et MVNO-d võivad Eestisse tuua lisaväärtust, aga kindel ei saa selles olla. Mõistagi on ka pelk hindade alanemine edu tarbijatele, aga ainuüksi selleks ei ole MVNO-sid vaja – mobiilsideoperaatorite vahel toimub niigi hinnasõda. Vaja oleks neid tegijaid, kes stimuleeriks kogu mobiilsideturgu kütkestavate brändide esitlemisega või löövate lisaväärtusteenuste loomisega.
Lisatud 27.8.02; 0:48:33 .
|
|
|
|
|
Telekommunikatsioonifirma Tele2 Eesti juurutas "Cerillion 1.2" nimelise süsteemi,
mis võimaldab pakkuda klientidele kombineeritud GSM ja tavatelefoni teenuseid,
kirjutab Eastern European Wireless Communications.
Esialgene Tele2 poolt kasutatav arveldussüsteem oli tarnitud 1997. aastal
Cerillion Technologies poolt. Tavatelefoni kasutajate ümbertõstmine uuele arveldussüsteemile,
võimaldb operaatoril saata kleindile ainult üks arve, millel kajastuvad
nii mobiili-, tavatelefoni- kui ka internetiteenused.
"Vana tavatelefoni arveldussüsteeemi väljavahetamisega Cerillioni vastu,
tekkis meil võimalus pakkuda kliendile kombineeritud pakette klientidele",
selgitas Mart Nielsen, Tele2 CIO Baltics IT direktor. "Nüüd on meil eraldi
vaade iga kliendi kohta ja ülevaade tema staatusest ja aktiivsustasemest."
Samuti võimaldab tarkavara täisutomaatset krediitikontrolli.
Käivituda võivad eelseadistatud tegevused vastavalt klientikonto staatusele ja makse-ajaloole.
Nendeks automaatseteks tegevusteks võivad olla näiteks meeldetuletuse saatmine SMS-ga
või teenuste täielik sulegmine.
Lisatud 27.8.02; 0:36:42 .
|
|
|
|
|
Selle aasta jooksul kavatseb Eesti turule tulla neljas mobiilsideteenuse pakkuja Vertelson Halduse OÜ.
“Äriplaan on valmis, strateegilised investorid on leitud, sisetunne ütleb praegu kindlamini kui varem, et asi toimib,” ütles Vertelson OÜ juhatuse liige Peep Põldsamm. Ta lisas, et firma on valmis teenust pakkuma ilmselt paari kuu pärast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Põldsammi sõnul on Vertelsonil kavas pakkuda Eestis seniolematuid teenuseid, mida ta esialgu täpsemalt kirjeldada ei soovinud.
“Võrguoperaatorid teenivad üle 90 protsendi oma tulust ikkagi kõneteenustelt, meil on kavas turule tuua maailmas juba käibel olevaid lisaväärtusi,” selgitas praegu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses juhatuse liikmena töötav Põldsamm.
Ta märkis, et ei kavatse välja tulla Tele2 stiilis odavate hindade poliitikaga, kuid ei aja hindu ka kõrgeks. “Keskmisest kõrgemat hinda turul küsida ei saa,” nentis ta.
Eraldi võrku Vertelson ehitama ei hakka, vaid kavatseb seda rentida mõnelt teiselt mobiilsidefirmalt, selleteemalised läbirääkimised juba käivad...
EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg märkis, et Eesti juhtiv mobiilsidefirma konkurentsi ei karda. “Kui neljas firma juurde tuleb, peavad nad väga täpse segmendi leidma ja selles kindlalt tegutsema,” ütles ta.
Grünbergi sõnul on maailmas palju firmasid, kes võrku teistelt rendivad. Edukalt läheb neil, kelle tegevus on konkreetne, lisas ta.
Radiolinja valmis rentima. Radiolinja Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu ütles, et Radiolinja on alati olnud teiste teenusepakkujatega koostööst huvitatud ja võimalikust võrgurentimisest ka huvilistega vestelnud. “Ei tahaks spekuleerida, kuidas neljandal operaatoril minema hakkab, see sõltub ikkagi konkreetsest äriideest,” lisas ta.
IT ekspert Linnar Viik nentis, et olukord Eesti mobiiliturul on väga põnev ning lähiaastatel on oodata teenusevõimaluste avardumist. Ta tõi näiteks järelmaksu võimaluse seni ettemaksuga käibel olnud kõnekaartidel või kaartide kasutamise välismaal.
“Tooted peavad olema hästi fokuseeritud. Samuti sõltub palju sellest, kui lojaalsed ja hinnatundlikud on kliendid,” ütles ta.
Viigi sõnul piisab mobiilsidefirmal ellu jäämiseks isegi 50 000 kliendist. Samuti toob tihenev konkurents tema hinnangul kaasa hinnasõja.
Lisatud 19.8.02; 10:32:47 .
|
|
|
|
|
Mobiiltelefonide müüjate poole pöördub garantiiremondi sooviga kuus tuhandeid kliente, kõige rohkem pöördumisi on seotud telefoni aku ja laadimisega, kirjutab Äripäev.
Tänavu teise kvartali kestel andsid Tele2 kliendid garantiiremonti keskmiselt umbes 1100 telefoni kuus.
"Proportsionaalselt käib remondis ikka rohkem neid telefone, mida ka enam ostetakse," ütles ASi Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe, kuid ei soovinud öelda, mis telefonidega on tegu. Tänavu on Eestis populaarsem mobiiltelefon Nokia 3310.
"Kõige tihedamini esineb tootjapoolseid tarkvaravigu, harvemini vajab telefon uut detaili või ümbervahetamist. Viimasel ajal on suurenenud tehniliselt korras telefonide remonti saatmise hulk, kui probleemiks peetakse aku vähest mahtu või ei saada aru telefoni funktsioonidest," rääkis Jagomäe.
Jagomäe ütles, et telefonitootja on sõltuvalt aku tüübist lubanud ooteajaks 55–260 tundi, Tele2 reklaamib klientidele ooteajaks miinimumilähedast 60 tundi. “Seejuures on tegemist ooteajaga ning tuleb meeles pidada, et iga kõne sooritamisega see aeg väheneb, aku mahtu kulutavad tublisti mängud ja vibreerimisfunktsiooni kasutamine,” sõnas ta.
Tavaline remondiaeg on Inga Jagomäe sõnul kuni viis päeva. “Sõltuvalt vea tüübist ja hooldusfirma varustatusest võib remondi aeg ulatuda 7–14 päevani. Tele2 ostab hooldusteenuseid sisse spetsialiseerunud firmadelt,” sõnas ta.
Radiolinja poole pöördub vigase, sealhulgas ka garantiiajaga vigase telefoniga umbes tuhat klienti kuus.
Radiolinja Eesti tehnikajuht Kristjan Martin ütles, et suviti domineerivad mobiilide hooldusesse toomisel pidutsemisel tekkinud kahjustused – mehaanilised vigastused, mobiilile niiskuse või vedelike sattumise tõttu tekkinud kahjustused.
Martini sõnul on tõusvaks trendiks mobiilide aku ja laadimisega seotud probleemid. "Enamikul juhtudel ei ole põhjuseks mitte telefoni või aku rike, vaid hoopis klientide liiga suured ootused kõne- ja ooteajale," selgitas Martin. "Kui umbes kolm aastat tagasi toimus selles valdkonnas suur hüpe, siis nüüdseks on areng peaaegu peatunud. Unustatakse, et näiteks mängimine, helisignaalid, taustvalgus, raadio või MP3 kuulamine suurendab energia tarbimist.”
Kristjan Martini sõnul pole praegu mobiilide seas ühtegi domineerivat murelast. "Aastavahetusel müügis olnud Nokia telefonide vigased displeid on tänaseks juba enamikus ära vahetatud ning olukord rahunenud," ütles ta.
Eesti suurima mobiiltelefonide müüja ASi Esmofon tehnilise osakonna müügijuht Marco Jürlau ütles samuti, et peale talvist probleemi Nokia telefonidega ei ole vigaste telefonidega klientide massilist pöördumist olnud.
Jürlau sõnul tuuakse Esmofoni kuus remonti keskmiselt 1000 telefoni, neist pooltel juhtudel on tegemist garantiiremondiga.
Tele2 klient Olga Sereda oli sunnitud telefoni garantiiremonti andma, kuna talvise sooduskampaania käigus ostetud Nokia 3310 lülitas ennast välja siis, kui kasutaja soovis vaadata meelespead, samuti ei olnud võimalik märkida kalendrisse käesolevaks aastaks 2002. aastat.
"Asendustelefoni ei antud, suunasin lihtsalt kõned mehe telefonile. Sain telefoni alles kahe nädala pärast, öeldi, et oli tarkvara viga, nüüd on korras," ütles ta.
Olga abikaasal on ka Nokia 3310, ta on EMT klient, temagi pidi oma telefoni korra garantiiremonti viima.
Kirill Sereda rääkis, et ta tellis telefonile teenuse, mis näitaks kõnede maksumust.
"Kui oli vaja helistada, näitas telefon aga, et SIM-kaardi arvesti on täis, kõnede hind on kokku 167 772,15 krooni ja välja helistada ei saa," rääkis Sereda. "Olen telefoni korra parandusse viinud, telefon töötas mõnda aega, nüüd on jälle sama viga."
Tarbijakaitseameti peaspetsialisti Terje Sauemägi sõnul on neile esitatud tänavu umbes 30 mobiiltelefoniga seotud kaebust üle Eesti.
"Probleemiks on ka see, et inimesed pole teadlikud, et kui varem sai nõuda garantiiaja jooksul mitte ainult toote parandamist, vaid ka raha tagasi, siis praegu saab nõuda vaid remonti. Raha on õigus tagasi nõuda siis, kui on tegemist korduva veaga või viga ei ole võimalik parandada," rääkis Sauemägi. "Samuti ei ole mobiiltelefonide müüja kohustatud andma asendustelefone."
Investeerimispanga Dresdner Kleinwort Wasserstein analüütik Per Lindberg on tänavu aprillis ütelnud Bloomberg Newsile, et Nokia mobiiltelefonidel on avastatud viimastel aastatel rohkem vigu ning see probleem võib firmale maksma minna kuni 2,3 miljardit krooni kvartalis.
Nokia toodete veaprotsent võib tõusta 70-ni, mille tagajärjel Nokia kulud ühe telefoni parandamisele kasvavad 104–121 Eesti kroonini. Mobiiltelefonitööstuses on see näitaja keskmiselt 17 krooni.
Nokia tüüpvead on mudelite 8210, 3310 ja 3330 kuvaseadme rivist väljaminek paari nädalaga ning mudeli 6210 iseeneslik väljalülitumine.
Lisatud 7.8.02; 10:21:54 .
|
|
|
|
|
Tarkvara vea tõttu oli pühapäeval EMT klientidel probleeme telefoni võrku lülitamisega. Viga puudutas ca 30-40 tuhandet telefoniomanikku, kelle telefonid töötasid ühe EMT keskjaama (MSC) teeninduspiirkonnas.
“Jaanilaupäeval läksid kõik linnast maale, nii et ligi pooled EMT klientidest sattusid tavaolukorraga võrreldes ebaproportsionaalselt ühe keskjaama piirkonda,” ütles EMT võrgujuhtimise osakonna juhataja Ain Õiglane. “Normaalse side tagamiseks tuli selles keskjaamas suurendada osade tarkvarablokkide poolt kasutatava mälu mahtu, kuid selle käigus tekkis viga.”
Vea tulemusel said ca 30-40 tuhat telefoni autoriseerimise vea ning telefon lülitus võrgust välja. Alles mitmekordne välja-sisse lülitamine tõi telefoni tagasi võrku.
Viga tekkis kell 11:30 päeval ja likvideeriti samal pärastlõunal. Olukord normaliseerus kell 18 paiku, mil enamik kliente oli oma telefonid tagasi võrku lülitanud.
MSC (Mobile Services Switching Centre) on oluline komponent GSM-võrgu arhitektuuris, mis peab ühendust ühe või mitme tugijaamade süsteemiga. EMT-l on kokku kolm MSC-d, mis teenindavad kogu Eesti territooriumi.
Lisatud 26.6.02; 11:39:35 .
|
|
|
|
|
Eesti suurim mobiilioperaator EMT muudab 15. augustist umbes 15 000 kliendi kõne- ja faksipostide numbrid.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et muutuse põhjuseks on 1. novembrist Eestis kehtima hakkav uus kord, mis sunnib operaatoreid oluliselt efektiivsemalt kasutama numeratsiooni telekommunikatsioonivõrkudes, kirjutab Eesti Päevaleht.
Numeratsiooni säästlikuma kasutamise eesmärgil muudetakse ööl vastu 15. augustit osa kõne- ja faksipostide numbrid. Seni on asunud need numbrid vahemikus 053 000 000 – 053 299 999 ehk kokku 300 000 numbrit. Muutmise järel aga hakkavad kõne- ja faksiposti numbrid asuma kolm korda väiksemas vahemikus ehk 053 000 000 – 053 099 999 (kokku 100 000 numbrit).
Kõneposti numbri puhul soovitab EMT salvestada uus number pärast selle kehtima hakkamist oma mobiiltelefoni mälus kõneposti (ingliskeelse menüü korral Voice Mail) seadete all.
Pino sõnul puudutab kõne- ja faksiposti numbri muutus veidi vähem kui 15 000 EMT klienti. Kõiki kliente teavitab EMT kirjalikult.
Lisatud 17.6.02; 22:43:16 .
|
|
|
|
|
Radiolinja Eesti täiendas mobiilse parkimise teenust asukohapõhisusega ning parkimise- ja seadistamisvõimalustega Infomenüüs teenuskoodide kaudu.
“Menüü pakub mobiiliga parkijale parkimistsoone ja hindasid asukohapõhiselt ehk Tartus parkijale kuvatakse esmalt Tartu, Kuressaares parkijale Kuressaare parkimistsoonid ja hind”, kommenteeris m-parkimise uuendusi Radiolinja Eesti projektijuht Indrek Jakobson. “Tsoonide näitamine ja nende maksumus on eriti oluline parkimisel võõras linnas, kus autojuht reeglina ei tea tsoonide tähistusi. Parkimisteenuse lisamine Infomenüüsse, mis põhineb uudsel USSD tehnoloogial võimaldab kasutada mobiili kui juhtimispulti”, lisas Jakobson.
Parkimist saab alustada läbi Infomenüü helistades teenuskoodile *100# või *111#. Helistamine teenuskoodile *111*1# alustab viimati kasutatud tsoonis uuesti parkimise, mugavuseks tasub teenuskood salvestada kiirvaliku klahvile.
Ühelt mobiililt võib parkida mitut sõidukit, Infomenüüsse saab sisestada kuni 5 autot. Esmaseks parkimiseks Infomenüü vahendusel saab autonumbri saata tekstisõnumina “AUTO autonumber” numbrile 15300 või sisestada otse Infomenüüs. Kliendile ei lisandu täiendavaid tasusid Infomenüü kasutamise eest, menüüs liikumine on tasuta.
Täiendatud m-parkimine sisaldab mitmeid tulevaste mobiilteenuste komponente:
- asukohast sõltuva info kuvamine
- mobiil kui makseterminal
- personaalne
- kasutaja poolt seadistatav teenusmenüü tehingute või toimingute sooritamiseks
Teenuslahendus on arendatud Radiolinja Eesti poolt kasutades Nokia USSDC teenusplatvormi ning positsioneerimissüsteemi.
Lisatud 17.6.02; 22:01:19 .
|
|
|
|
|
Mobiiliga maksavad autojuhid Tallinnas kolmandiku kõigist parkimistasudest, aastaga kasvas m-parkimise käive pealinnas peaaegu kolm korda, kirjutab Äripäev.
Selle aasta esimese nelja kuu mobiilparkimise käive oli Tallinnas parkimise korraldaja ASi Falck Eesti avalike suhete direktor Indrek Lindsalu sõnul 2,6 miljonit krooni ehk ligi 2,9 korda rohkem kui eelmisel aastal. 2001. aasta nelja esimese kuu mobiilse parkimise käive oli Tallinnas 0,9 miljonit krooni.
Tartus oli tänavu nelja kuu m-parkimise käive 169 000. Teenust pakutakse eelmise aasta märtsist, eelmise aasta 10 kuu käive oli 270 000 krooni. Pärnu ja Kuressaare piirkonnas oli nelja kuu m-parkimise käive 13 000 krooni ja mullu samal perioodil 1600 krooni.
Mobiilparkimise osatähtsus on Lindsalu sõnul Tallinnas umbes 33 %, Tartus 15 %, Pärnus ja Kuressaares kokku 3 %.
“Kui jätta kõrvale tasulised parklad, nagu Vabaduse väljak ja Viru väljak, siis on m-parkimise osa veel suurem – Tallinnas 38 %,” ütles Lindsalu.
Lindsalu ütles, et linn saab parkimiskäibest Tallinnas 55 %, Tartus piletitelt ja m-parkimiselt 30 %, kuukaartidelt 90 % ja Pärnus ja Kuressaares 50 %.
“Kuidas me mobiilioperaatoritega jagame, see on meievaheliste kokkulepete küsimus,” ütles Lindsalu.
M-parkimise selge turuliider on EMT, kelle käes on 84 % m-parkimise turust Tallinnas, 94% Tartus ja 89% Pärnu-Kuressaare piirkonnas.
EMT kliendid saavad alustada mobiilset parkimist lühinumbrile helistamisega. Helistades lühinumbrile 1901, alustatakse parkimist eelmise parkimise andmetega, see tähendab viimati SMSi või WAPi kaudu sisestatud autonumbri ja parkimistsooniga. Parkimise lõpetamiseks on endiselt helistamine lühinumbrile 1903. Nii parkimise alustamise kui lõpetamise kinnituseks saab klient ka lühisõnumid. EMT turundusdirektor Jüri Teemanti sõnul sobib uus lahendus kõige paremini neile klientidele, kes pargivad pidevalt sama autot samas tsoonis.
“M-parkimise klientide arv on piiratud autojuhtide arvuga, mis tõuseb pidevalt,” ütles ASi EMT avalike suhete juht Kaja Pino. EMT alustas esimese mobiilsideoperaatorina m-parkimise teenuse pakkumist 2000. aasta juulis.
Radiolinja Eesti käes on Tallinnas 13% turust, Tartus 6% ja Pärnu-Kuressaare piirkonnas 11%.
ASi Radiolinja Eesti avalike suhete juhi Helena Lõhmuse sõnul on Radiolinja klientide hulgas mobiilparkimise teenus üha populaarsem ning kasutajate hulk kasvab ühtlases tõusujoones. “Võrreldes selle aasta algusega on mobiilparkimise kasutajate hulk viie kuuga kasvanud peaaegu kolmandiku võrra,” ütles Lõhmus.
“Kavatseme oma turuosa mõne aastaga vähemalt kahekordistada ennekõike EMT arvel, tulevikus me sama suure turuosaga kui praegu kindlasti rahul ei ole,” lisas Radiolinja projektijuht Indrek Jakobson. “Lähiajal tulevad uued ja kliendile teenuse tarbimist veelgi mugavamaks tegevad lahendused.”
Tele2 Eesti on seni pakkunud m-parkimise teenuseid ainult Tallinnas ja firma käes on 3% turust. Tele2 hakkab pakkuma juunis mobiilset parkimist ka Tartus. ASi Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe ütles reedel , et Tele2 on jõudnud läbirääkimistega lõppstaadiumisse ka Falcki Lääne piirkonnaga mobiilse parkimise võimaldamiseks Pärnus.
EMT ja Tele2 vahel on praegu käimas m-parkimise teemaline kohtuvaidlus, kus EMT süüdistab Tele2 nende m-parkimise lahenduse matkimises. EMT kaebas kohtusse, et Tele2 parkimissüsteem on analoogne EMT omaga ning seetõttu rikub Tele2 EMT kasuliku mudeli tunnistusega saadud õigusi. Järgmine istung toimub 28. juunil.
Lisatud 5.6.02; 11:57:55 .
|
|
|
|
|
Vastuseks EMT lepatriinuhindade kampaaniale, kus pakutakse omadele soodsaid telefone ja kõigile liitujatele kuumaksuta suve, tegi Radiolinja kampaania Partner kõnepaketiga liitujatele, pakkudes neile kuumaksetest vaba suve (juuni, juuli, august). Radiolinja kampaania kannab nime "prii suvekontor" kus maksta tuleb vaid kõnede eest 1.95 kuni 3.50 per minut.
Nende kampaaniate puhul on selgelt täheldatav mobiiliturul valitsev terav konkurents, kus konkurendi kampaaniale järgneb kohe vastukäik.
Kui Partner paketi sooduspakkumise puhul oli tegemist nö sundkäiguga, siis juuni kuu algusest turule toodud ZEN-nimelise paketi puhul, on tegemist läbimõeldud strateegilise pakkumisega.
Ilma kuumaksuta ja odava SMS-hinnaga pakett on suunatud alternatiivina eeskätt just senistele Simpeli ja Smart kõnekaardi kasutajatele, kellel samuti puudub kuumaks.
Lisatud 5.6.02; 0:55:37 .
|
|
|
|
|
Radiolinja toob 1. juunil turule uue kuumakseta lepingulise kõnepaketi ZEN,
mille eripära on Eesti soodsaim tekstisõnumite saatmise võimalus ja
1-kroonine võrgusisese kõneminuti hind soodusajal. Samas puudub ZEN kõnepaketil väliskõnede võimalus.
ZEN kõnepaketi igakuine tagastamatu ettemakse on 75 krooni, mis lisatakse eelmisele kuuarvele. Kuu jooksul tarbitud kõne-, teksti- ja andmesideteenuste summale antakse igakuiselt soodustust kuni ettemakse (75.-) ulatuses.
SMS-i hind uues kõnepaketis on 1.75 kr/tk, võrgusisene kõneaeg ajavahemikus
20.00.- 8.00 1 kr/min. Äripäevadel kell 8.00.- 18.00 maksab kõneminut 5
krooni, alates kell 18.00 ja nädalavahetustel 2.50 kr/min.
"ZEN hinnakujunduses on järgitud turul olevate kõnekaartide hinnakujundust,"
ütles Radiolinja Eesti teenustearendusjuht River Tomera. "Kui eelmise aasta
augustis turule toodud Partner kõnepakett pakub soodsaid kõnevõimalusi
(äriaeg 1,95) töötavatele inimestele, Kolmikpoint vabastab pereliikmed
kuumaksu tasumisest (ühtne grupikohane kuumakse 69 krooni), siis ZEN on
suunatud eelkõige noortele, kes suhtlevad aktiivselt tekstisõnumite
vahendusel," lisas Tomera.
Lisatud 31.5.02; 10:18:11 .
|
|
|
|
|
Täna allkirjastasid Eesti suuremad sideoperaatorid – Eesti Telefon, EMT, Radiolinja Eesti ja Tele2 – koostöömemorandumi liitumiseks Maksehäireregistriga.
Maksehäireregister asutati 2001. aasta aprillis Hansapanga, Ühispanga, Sampo panga ja Merita panga poolt ning sisaldab andmeid nii eraisikute kui ettevõtete viivitusse jäänud maksete kohta. Registrit teenindab lepingu alusel AS Krediidiinfo.
Sideoperaatorite liitumine registriga on seotud erinevate kommunikatsiooniteenuste üha suureneva kasutamisega ning vajadusega lihtsustada teenustega liitumise protseduure nii kliendi kui teenuse pakkuja seisukohast.
“Maksehäireregistrist on kõige rohkem kasu korralikule kliendile,” ütles EMT peadirektor ja juhatuse esimees Peep Aaviksoo. “Maksehäireregistri nimekirja mittekuulumine kinnitab tema usaldusväärsust ning võimalik on kehtestada talle leebemaid protseduurireegleid – näiteks mitmete uuelt kliendilt nõutavate ettemaksete puhul, millega operaatorid praegu vähendavad oma riski. Seega aitab Maksehäireregister kaasa firmade klienditeeninduse paindlikkuse tõstmisele.”
Tele2 juhatuse esimees Üllar Jaaksoo selgitas, et nn. "unustajate" tarvis on kõigil operaatoritel olemas mugav teenus arve tasumiseks otsekorraldusega, mis aitab ära hoida maksehäireregistrisse sattumist hajameelsusest. "Tasumisega seotud murede ennetamine paraneb, nii klientide kui teenusepakkujate jaoks," ütles Jaaksoo.
“Eesti Telefon näeb registriga liitumises võimalust lisada paindlikkust klienditeenindusse ja teisalt laiendada hea kliendi krediidivõimalusi," ütles Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm.
“Radiolinjal on hea meel, et selline register ühendab nüüdsest telekommunikatsiooniteenuse pakkujaid,” ütles Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen. ”Aasta eest sõlmitud infovahetusleping Krediidiinfoga on andnud meile võimaluse määrata kliendiks taotleja või olemasoleva kliendi krediiditingimusi vastavalt teistelt liikmetelt laekunud info põhjal. Nüüd muutub sarnase info vahetus klientide maksekäitumise kohta operatiivsemaks, mis aitab tõsta operaatorite teeninduskvaliteeti.”
“Mida rohkem firmasid Maksehäireregistriga liitub, seda põhjalikumaks ja usaldatavamaks muutub klientide ja koostööpartnerite tausta kontrollimise tulemus,” ütles Krediidiinfo AS tegevdirektor Veiko Meos. “Tahan aga rõhutada, et Maksehäireregister ei ole mingi häbipost ega must nimekiri, vaid tõepoolest abivahend partnerite ja klientide maksekommete kontrollimiseks.”
Info maksehäirete kohta pärineb Maksehäireregistri liikmetelt või teistelt andmeid edastanud krediteerijatelt. Maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
Maksehäireks loetakse võlgnevus alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Maksehäireregistri info kajastab võlgnevuse tekkimise- ja lõppemise kuupäeva või seisu ning summa suurusjärku ja päritolu. Andmed maksehäirete kohta säilitatakse ning need hoitakse andmebaasis nähtavad 7 aastat arvates maksehäire kustutamise päevast.
Lisatud 29.5.02; 12:52:23 .
|
|
|
|
|
Eesti sideoperaatorid Eesti Telefon, EMT, Radiolinja Eesti ja Tele2 liituvad pankade poolt aasta eest loodud maksehäireregistriga.
Maksehäire on maksehäireregitri käsitluses rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Register loeb maksehäireks võlgnevuse alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega.
Lisatud 27.5.02; 15:07:07 .
|
|
|
|
|
Tele2 Eesti AS ühildas lauatelefoni-ja mobiiltelefoniteenuste
arveldussüsteemid. Selle tulemusel saavad alates 1. juunist 2002 Tele2
mobiiltelefoni- ja lauatelefoni- ning interneti sissehelistamiseteenuseid
kasutavad kliendid kõikide teenuste eest postkasti vaid ühe arve.
"Üks ja ühine arve telekommunikatsiooniteenuste eest teeb klientide elu
mugavamaks ning hoiab kokku nii aega kui raha, mis on seotud näiteks
pangaülekannete teostamisega. Äriklientidele võimaldab ühtse arve saamine
paremat ülevaadet telekommunikatsioonikulude kohta," sõnas Tele2
turundusdirektor Toomas Tiivel.
Seni said Tele2 kliendid, kes kasutasid nii mobiiltelefoniteenuseid kui ka
lauatelefoniteenuseid, eraldi arve mõlema teenuse eest. Samuti tuli arveid
tasuda erinevatele arvelduskontodele. "Nüüd on asi lihtne: üks operaator -
üks arve - üks ülekanne," lisas Tiivel.
Tele2 Eesti AS esitab alates 01.06.2002 ühtse arve klientidele, kes on
sõlminud mobiiltelefoniteenuste lepingu Tele2 Eesti AS-ga ja
tavatelefoniteenuste lepingu Levicom Broadband OÜ-ga enne 31.05.2002.
Klientidel, kellel on sõlmitud nii Tele2 lauatelefoni- kui
mobiiltelefonileping erinevatel aadressidel, kuid soovivad ühist arvet,
palutakse ühendust võtta Tele2 klienditeenindusega.
Tele2 kontsern osutab Eestis mobiiltelefoni-, telefoni-, interneti- ja
kaabeltelevisiooniteenuseid enam kui 400 000 kliendile.
Lisatud 27.5.02; 11:52:59 .
|
|
|
|
|
Linnavalitsuse korraldusega tänavanimede muutmisest Lasnamäe piirkonnas muutus AS EMT senine aadress Lasnamäe 64 uueks aadressiks Valge 16.
Eile õhtul sai EMT Tallinna Linnavalitsuse korralduse tänavanimede muutmisest Lasnamäe piirkonnas, millega muutus ASi EMT senine aadress Lasnamäe 64 uueks aadressiks Valge 16. Muutus jõustus korralduse vastuvõtmise hetkest mai alguses. Ettevõte moodustas töögrupi vajalike muudatuste selgitamiseks.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et probleem on suhteliselt tülikas ja toob kaasa nii raha- kui ajakulu. "Peame ju muutma ka kõiki tegevuslitsentse näiteks," lisas Pino.
Pino teatel viib EMT vajalikud muudatused trükistel, blankettidel, visiitkaartidel, maja numbrisildil, äriregistri kandes, arve programmides, dokumentatsioonis ja mujal sisse niipea kui võimalik, kuid ilmselt mitte korraga.
Mobiilsideoperaatori palub mõistvat suhtumist aadressi muutumisest põhjustatud võimalike segaduste puhul.
Tallinna linnavalitsus otsustas EMT aadressi muuta juba pool aastat tagasi ja tegi sellest ka pressiteate, teatas Raepress.
"See on väga imelik," kommenteeris Raepressi info peaspetsialist Liina Oja EMT infot, et ettevõte sai aadressimuutusest teada alles eile õhtul. Vastav muudatus võeti vastu 5. detsembril möödunud aastal ja meie tegime selle kohta ka uudise, lisas Oja.
Ta tunnistas samas, et ei tea, kas EMTd ja teisi muudetava nimega tänaval asuvaid ettevõtteid ka eraldi teavitati. "Meie seda ei teinud," lausus Oja.
Lisatud 14.5.02; 10:45:37 .
|
|
|
|
|
Järjest kiirenev elutempo ja arenev infotehnoloogia on muutnud ja muudab veelgi paljude inimeste elu- ja tööstiili, kirjutab Indrek Maripuu Äripäevas.
Selle tulemusena on tekkinud mõisted nagu “kodukontor” ja “mobiilne töökoht”, mis veel mõned aastad tagasi ei olnud mõeldavad. Järjest rohkem ettevõtteid leiab, et mõistlik on investeerida infotehnoloogiasse selle asemel, et pidada üleval kallist bürood.
Otsesed kulud ei pruugi selliste projektide puhul küll väga kiiresti väheneda, kuid lisandväärtus peitub mujal. Säästetakse raha töövahenditelt, palju suhtlust muutub e-suhtluseks. Vähenenud bürookulud ja eelkõige säästetud aeg on väärtused, mida töötaja saab sellisel juhul senisest paremini kasutada ettevõtte hüvanguks. Suureneb ettevõtte efektiivsus ja väheneb stress. Mõnevõrra kasvavad sidekulud ja investeeringud infotehnoloogiasse, aga mõistlikult planeerides ja erinevaid võimalusi kasutades on need kindlasti paljudel juhtudel väiksemad kui saadav lisandväärtus. Loomulikult peab iga ettevõte ise valima endale sobiva lahenduse lähtuvalt oma äri iseloomust ja eesmärkidest, kuid mitmed edumeelsed ettevõtted on leidnud, et saadav tulu ületab kulusid ning nende inimesed töötavad osaliselt kodus.
Tihti tekib töötajatel hetki, kui nad pole kodus ega kontoris, aga tööd oleks vaja teha. Just selliste olukordade lahendamiseks pakub Radiolinja klientidele GPRSil põhinevat mobiilset andmesidelahendust m-internet, mille abil saab peaaegu kogu Eesti territooriumil, kus on GSM-levi, kasutada internetti. Kõige parem on uut teenust võrrelda tema eelkäija GSM-andmesidega.
GSM Data oli suhteliselt aeglane – kiirus vaid 9,6 kb/s ehk 3–4 korda väiksem kui koduse modemiühenduse puhul. Samas on ühendus kallis – maksma peab iga minuti eest ning aeganõudev on ka ühenduse loomine. GPRS lahendab mitmed nendest probleemidest.
Teenuse kasutamine on mugavam, sest lüheneb ühenduse loomise aeg ja kasvab ühenduskiirus, mis võib ideaaltingimustel olla isegi kuni viis korda kiirem kui GSM Data.
Kiirust mõjutavad siiski mitmed asjaolud, mida operaator ei saa mõjutada – telefoni tüüp, kõnede maht selles piirkonnas, internetiühendus, mis jääb operaatori vastutusest väljapoole, sihtlehekülje kättesaadavus jms. Lisaks peab meeles pidama, et GPRS-ühendus on dünaamiline ning kasutab kõnest ülejäävat ressurssi, st kui tugijaama piirkonnas on palju kõnesid, siis GPRSi kiirus paratamatult langeb.
Kasutaja jaoks on kindlasti tähtis, et teenuse kasutamine muutub kliendisõbralikumaks – GPRSi ei maksustata minutite alusel, vaid kuumaksuna või mahupõhiselt. Neist viimane tähendab, et maksad vaid selle mahu eest, mida liigutad, ja ühenduse nii-öelda üleval hoidmine ei maksa midagi.
Kuna teenus on uudne, siis Radiolinja pakub m-interneti teenust suve lõpuni tasuta – kõik soovijad saavad liituda ja teenust kasutada ilma igasuguse piiranguta.
Kus GPRS-teenust kasutada? Oluline on aru saada, et GPRS on andmeside, mis teeb olemasolevate interneti- ja WAP-lahenduste kasutamise lihtsamaks. GPRS-telefoniga saab senisest kiiremini ja odavamalt kasutada kõiki WAP-teenuseid (näiteks Äripäev Online, hanza.net). Samuti saab telefoni kasutada modemina, ühendades selle pihu- või sülearvutiga kas juhtme, infrapuna või Bluetoothi abil, ning kasutada internetti või logida ennast ettevõtte intranetti suvalises Eesti piirkonnas.
Praegu on seega GPRSi kasutusvaldkonnaks eelkõige interneti kasutamine. Prognoosime, et GPRSi kasutamine muutub massiliseks siis, kui turule tulevad mobiilsed lahendused, mis on suunatud konkreetsete kliendirühmade vajaduste rahuldamiseks. See võib tähendada olemasolevate lahenduste mobiilseks muutmist või päris uute lahenduste loomist, mis on võimalikud tänu mobiilsele andmesidele. Esimesed näited on Eestis juba olemas – paljud on kindlasti kuulnud müügimeeste mobiilsetest töökohtadest, analoogne lahendus on lootsidele ja kindlasti on arendajatel veel mitmeid lahendusi varuks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mobiilne andmeside ei ole kallis ega keeruline – kasutaja jaoks on tegemist samasuguse andmesidega, millega ollakse harjunud kodus ja kontoris. Tegemist on soodsaima võimalusega olla 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas ühendatud internetti.
Lisatud 10.5.02; 22:56:43 .
|
|
|
|
|
Alates 1. juunist 2002 kehtestab Radiolinja Eesti sularaha vastuvõtmisel teenustasu 9 krooni (käibemaksuga).
Teenustasu kehtib operaatorteenuste arvete sularahas maksmise korral Radiolinja jaemüügi esindustes.
Teenustasu ei võeta ettemaksu sooritamisel ning telefonide ja lisatarvikute ostul.
Lisatud 30.4.02; 14:46:12 .
|
|
|
|
|
Telekommunikatsiooniettevõte EMT kavandab võrguehituse ja -hoolduse üleandmist Eesti Telefoni tütarettevõttele AS Connecto, kirjutab Eesti Päevaleht.
“Hetkel käivad majandusanalüüsid,” ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino. “Selle tulemusel selgub, kui otstarbekas on tööde out-sourcing (teenuse väljast ostmine).” Praegu on EMT-l 16 inimesega võrguehitusosakond.
“Kavas on keskenduda põhitegevusele,” põhjendas Pino. “Võrkude ehitus või mastide ja 600 tugijaama hooldus ei ole seda mitte,” lisas ta.
Connecto teeb Eesti Telefoni töid, mistõttu on neil teatud kogemus olemas, lisas Pino.
EMT ei täpsustanud, kui suure osa võrguehitus ettevõttes moodustab. “Tehingu parameetreid on samuti veel vara kirjeldada, kuna otseseid läbirääkimisi pole peetud,” märkis Pino.
Eesti Telekomi teine sõsarfirma Eesti Telefon andis telekommunikatsioonivõrkude ehituse ja hoolduse Connectole üle eelmise aasta jaanuaris.
Varem on Eesti Telefon teatanud, et otsib Connecto vähemusaktsiate ostjat. Tehingu eesmärk on kiirendada firma laiendamist Balti riikides.
Müügi järel säilitab Eesti Telekomi gruppi kuuluv Eesti Telefon kontrolli Connecto üle.
Telekommunikatsioonisüsteemide projekteerimise, paigaldamise, ehituse ja hoolduse teenust pakkuva AS-i Connecto auditeerimata käive oli eelmisel aastal 212 miljonit krooni ja auditeerimata kasum kaheksa miljonit krooni. Keskmine töötajate arv ettevõttes oli möödunud aastal ligi 400.
Pino sõnul võivad EMT võrguehitusosakonna töötajad oma ala asjatundjatena Connectosse üle minna.
Lisatud 22.3.02; 8:52:25 .
|
|
|
|
|
Eesti suurimad kindlustusseltsid Sampo ja ERGO annavad klientidele, kes on paigaldanud oma sõidukile autovalveseadme MobiKIT, soodustust vabatahtlikus sõidukikindlustuses (kasko).
”Koostöö kindlustustega on järgmine samm MobiKITi tootearenduses," ütles EMT tootejuhtimise osakonna juhataja Kuno Peek. "Algul oli tegu tavalise kontrolleriga, mida sai kasutada auto soojenduse sisselülitamiseks. Siis sai lisatud MPS ja GPS komponendid auto asukoha määramiseks ning see sai aluseks koostööle turvafirmaga ESS (Falck): MobiKIT-2 on ainus kontroller, millega ESS autosid valvesse võtab. Falck Autovalve olemasolu oli omakorda eelduseks sellele, et kindlustusseltsid MobiKIT-2 omanikele hinnaalandust teevad ."
Nii Sampo kui ERGO kindlustusseltsis on sõiduki kindlustusmakse 5% madalam tingimusel, et autosse on paigaldatud MobiKIT-2 ning sõidukit valvab turvafirma ESS Eesti.
"Sampo Kindlustus pakub oma klientidele lisaks ka 50% väiksemat auto varguse omavastutust, sest EMT pakutav ainulaadne Mobiilse Positsioneerimise Süsteem koos Falcki Autovalvega vähendab oluliselt ärandamise tõenäosust," ütles Sampo Kindlustuse tootejuht Tarmo Lääne.
Kui tavaliselt on Sampo Kindlustuses 300 000 kroonise sõiduki varguse omavastutus 45 000 krooni, siis MobiKITi ja Falck Autovalvega kliendil oleks see 22 500 krooni.
MobiKIT võimaldab GSM-telefoni abil kontrollida autoga toimuvat ning juhtida sõiduki turva- ja lisaseadmeid. Teenust saab kasutada kas Interneti, SMS-lühisõnumi või WAP-kanali vahendusel. Samuti võimaldab MobiKIT-2 GPSi või mobiilse positsioneerimise süsteemi (MPS) vahendusel ka auto asukohta määrata.
MobiKITiga saab ka autot monitoorida: kui auto akul langeb pinge või häirib võõra askeldamine auto kallal, saadab MobiKIT auto omanikule ja turvafirma valve olemsaolu korral ka turvafirmale vastava sõnumi.
MobiKITiga saab tutvuda homme algaval automessil Motorex 2002.
Lisatud 19.3.02; 15:41:55 .
|
|
|
|
|
Sarnaselt mõned päevad tagasi välja tulnud EMT lahendusega, millega saab Simpel kõnekaarti internetipangas laadida, teatas täna ka Tele2, et nüüdsest saavad Tele2 kõnekaartide Smart ja Ultra kliendid laadida kõneaega internetipangast.
Kõnekaardi laadimisel kasutatakse Hansapanga, Ühispanga või Sampo Panga interneti pankade autoriseeringut.
Tele2 arendusjuht Timo Miti sõnul tähendab kõnekaardi laadimise võimalus internetist mugavat lahendust klientidele. "Nüüdsest ei pea kõneajakaarti ostma ainult kioskist või Tele2 esindusest, kliendid saavad täiendavat kõneaega laadida üle interneti, väljumata kontorist või koduarvuti tagant," sõnas Timo Mitt.
Kõnekaartide laadimiseks tuleb juhtnööre järgides sisestada süsteemi oma
kõnekaardi telefoninumber ning laetava kõneaja summa. Laadida saab summasid
100,150, 200, 250 või 500 krooni.
Laadimiseks suunatakse klient internetipanka, kus tal tuleb sisestada vajalikud kasutajatunnused ja paroolid. Tänu internetipanga identifitseerimissüsteemi kasutamisele on Tele2 kõnekaartide laadimine turvaline. Kliendil tuleb vaid jälgida, et korrektselt oleks sisestatud laetava kõnekaardi telefoninumber. Laadimise toimumise kohta saadetakse kliendile kinnitus SMS tekstisõnumi teel.
Kõneaega saavad laadida Hansapanga, Ühispanga ning Sampo panga internetipankade kliendid. Smart ja Ultra kõnekaardi laadimine üle interneti on ilma pangapoolse ülekande teenustasuta.
Tele2 arendusjuht Timo Mitti sõnul on lähiajal oodata kõnekaartide laadimise kanalite laienemist, näiteks helistamise teel nagu seda pakub EMT Simpeli kõnekaardi kasutajatele.
Lisatud 7.3.02; 16:03:15 .
|
|
|
|
|
Möödunud aasta IV kvartalis kulutas leibkonnaliige Eestis ühes kuus sidele 19% rohkem kui 2000. aasta IV kvartalis, teatas Statistikaamet.
Leibkonnaliikme kulutused sidele on suurenenud peamiselt mobiiltelefonide laiema kasutuselevõtu tõttu.
Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks, erinevalt perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
Lisatud 21.2.02; 10:05:50 .
|
|
|
|
|
EMT ja Sonera demonstreerisid esmakordselt maailmas, et on võimalik saata multimeediasõnumeid erinevate mobiilsideoperaatorite klientide vahel. See läbimurre rõhutab veelgi, et MMS on valmis kommertskasutusse võtmiseks ja muutub üldiselt kättesaadavaks erinevates võrkudes, suurendades seega märgatavalt taoliste teenuste turgu.
EMT ja Soome mobiilsideoperaator Sonera ja on edukalt demonstreerinud MMS roamingut ning sidumist üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel. Demonstratsioon viidi läbi lõpptarbijalt-lõpptarbijani, kasutades Nokia multimeediasõnumite teenusekeskuseid (MMSC-sid) ning Nokia ja teiste tootjate viimase põlvkonna GPRS telefone.
Demonstartsioon näitas, et mobiiliomanikud võivad saata multimeediasõnumeid ning kasutada sujuvat, katkestusteta multimeediasõnumite saatmise ja vastuvõtmise teenust ka teistes võrkudes. Saavutatud kasutajakogemus on muljetavaldav ka seetõttu, et GPRS võrgud, MMS keskkonnad ja telefonid olid erinevate tootjate omad.
Tänu uutele sidumistehnoloogiatele nagu Sonera GRX on võimalik saata multimeediasõnumeid erinevate GPRS ja UMTS võrkude vahel sama kergelt nagu praegu GSM võrgus SMS sõnumeid. Ka lõpptarbija jaoks ei ole viimase mudeli MMS telefonidega multimeediasõnumite saatmine keerukam kui tavalise SMS saatmine.
“Demonstreerides edukat MMS roamingut, viime me MMS-i maailmaturule,” ütles EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. “On selge, et isegi erinevate süsteemidega võrgud saavad toetada teiste operaatorite MMS liiklust – seega MMS kasutuse ulatust märgatavalt suurendades. Ühtlasi on rõõm näha MMS kasutuskergust lõpptarbija jaoks.”
“See on MMS sidumise ja roamingu epohhiloov demonstratsioon,” kinnitas Sonera (Inter Operation) Services juhatuse aseesimees Timo Levoranta. “Nüüdsest võivad operaatorid olla kindlad, et MMS turg laieneb üle kogu maailma. Lisaks arvan ma, et operaatorid suudavad hinnata seda turvalisust ja paindlikkust, mida Sonera GRX suudab rahvusvahelisse MMS teenuse osutamisse tuua.”
“Meil on rõõm olla teerajajaks järgmise põlvkonna sõnumiedastusteenuse ülemaailmsele kasutuselevõtule,” teatas Nokia Networksi Mobiilside Internetilahenduste direktor Pekka Pohjakallio “Kui operaatoritevaheline MMS edastus on kindlalt paigas, võivad mobiilsideoperaatorite kliendid olla veendunud selles, et nende sõnumid jõuavad kohale sõltumata sellest, millise võrgu levialas sõnumi vastuvõtja parajasti viibib. MMS roamingu tõttu saavad reisivad mobiiliomanikud nautida mugavat sõnumitesaatmist ka teistes mobiilsidevõrkudes.”
MMS liikluse marsruutimiseks ja kahe operaatorivõrgu omavaheliseks ühendamiseks kasutati Sonera üldkasutatavat tasulist GPRS Roamingu Keskjaama (GPRS Roaming Exchange – GRX). Sonera GRX toimib sillana järgmise põlvkonna GPRS ja 3G roamingul ning sidumisel operaatorite vahel kogu maailmas.
Lisatud 20.2.02; 15:07:11 .
|
|
|
|
|
Alates 1. märtsist saavad EMT eraisikuist Simpel-kõnekaardi kliendid võimaluse laadida oma telefoninumbrile kõneaega Hansapanga ja Eesti Ühispanga vahendusel. Kõneaega saab laadida internetis, telefonikõnega pangakontolt, püsikorraldusega, maksekorraldusega pangas ning makse- ja sularahaautomaadis.
Eestis on tegu unikaalse lahendusega, teadaolevalt kasutab panga vahendusel kõneaja laadimist Euroopas vaid veel üks Tšehhi mobiilioperaator.
"Klientidele tähendab see suurt võitu mugavuses," ütles EMT müügidirektor Indrek Randveer. "Kõneaja lõppemise korral ei pea enam tormama uut kaarti otsima - kõneaega saab lisada oma kaardile sõltumata ajast ja kohast, kasvõi öösel metsas, kui selleks peaks vajadus olema."
Randveeri sõnul läheb uute võimalustega elu lihtsamaks näiteks lapsevanemail, kelle lapsed kasutavad Simpel-kõnekaarti. "Lapsed tulevad jutuga, et uut kaarti on vaja, ju alati viimasel päeval," ütles Randveer. "Siis peab lapsevanem välja minema, võtma automaadist raha ning kioskist uue kaardi ostma. Nüüd saab kõneaega lisada palju mugavamalt." Lisaks lapsevanemaile läheb elu mugavamaks ka neil, kes laevad raha oma kõnekaardile või hoolitsevad oma vanemate sidekulude katmise eest.
Kõneaja laadimiseks internetist täidab klient EMT kodulehel (www.emt.ee) Simpel´i alajaotuses spetsiaalse maksevormi, valib maksmiseks sobiva panga ja sooritab ülekande.
Hanza.netis või U-netis saab sõlmida ka lepingu, mille alusel kantakse raha Simpeli numbrile telefonikõne alusel. Lepingus määrab klient ära telefoninumbri, mille arvele raha kanda, ja summa, mis kõne sooritamise järel üle kantakse.
Samuti saab klient sõlmida Hansapangas või Ühispangas püsikorralduse lepingu. Püsikorralduse puhul kantakse kliendi poolt määratud summa tema poolt määratud aegadel tema poolt määratud Simpeli numbrile.
Püsikorralduse puhul toob Indrek Randveer lisaks mugavusele esile ka kontrollimomendi. "Kui lapsega on kokku lepitud, et ta saab kõneaega 100 krooni eest kuus, ning vanem on teinud püsikorralduslepingu, tekib lapsel vastutus: kui ta räägib rohkem kui saja krooni eest, peab ta uut kõneaega laadima kas oma taskurahast või leppima ainult kõnede vastuvõtmisega."
Simpel´ile on täiendavat kõneaega võimalik lisada ka makseautomaadis ja sularahaautomaadis: teades Simpel´i laadimise kontonumbrit ning viitenumbrit, saab kõnekaardi laadimise sularahaautomaadis määratud maksete alla salvestada. "See tagab vabaduse maksta enda või oma lähedase Simpel´ile täiendavat kõneaega otse tänavalt," ütles Randveer.
Simpel´ile on täiendavat kõneaega võimalik lisada ka maksekorraldusega lähimas pangakontoris. Nagu maksekorralduse puhul ikka, on tarvis teada kontonumbrit ning Simpeli viitenumbrit.
Simpeli telefoninumbripõhise viitenumbri saab alates 1.märtsist välja arvutada EMT koduleheküljel.
"Uued mugavamad makseviisid on välja töötatud kliendi mugavusi ja vajadusi silmas pidades," ütles Randveer. "Tasudes Simpeli kõneaja eest uusi makseviise kasutades, on kliendi kulud kindla kontrolli all, jättes kliendile väärtuslikku aega rutiinivabaks tegutsemiseks."
Lisatud 19.2.02; 11:33:02 .
|
|
|
|
|
Kõik Dynamo paketiga veebruaris liitujad saavad järgneva viie kuu jooskul iga kuu 200 krooni eest tasuta kõneaega.
Kokku antakse tasuta kõneaega 1000 krooni eest pärast liitumislepingu sõlmimist igakuise 200 kroonise allahindlusena kõnede kuuarvest. 200 krooni allahindlus arvestatakse maha kohalike kõnede eest tasumisele kuuluvast summast.
Kuutasu tuleb Dünamo paketi puhul tasuda 45.- ja seda maha ei arvata. Samuti ei tuleb lühi- ja muudele teenusnumbritele helistamise eest tasuda tavahinna järgi.
Tasuta kõneaja hulka ei arvestata ka SMS sõnumite saatmise tasu, rahvusvahelisi kõnesid, roaming partneri võrgus hinnatud kõnesid ning DATA ja FAX kõnesid.
Kui klient soovib osta koos liitumislepinguga telefoni, siis see eeldab 18-kuulise tähtajalise liitumislepingu sõlmimist. Samas on Tele2 telefonide hinnad nüüd 1,5-2 korda kallimad kui jõulukampaania ajal. Viimati korraldas Tele 2 samasuguse kampaania eelmise aasta suvel.
Lisatud 15.2.02; 10:31:40 .
|
|
|
|
|
Olümpiamedalite võitjad Andrus Veerpalu ja Jaak Mae saavad EMT-lt kingiks Nokia 5210 mobiiltelefonid ning olümpiavõitjal pikendab EMT Kuldpaketi kasutusaega.
EMT pressiesindaja Kaja Pino sõnul pikendab EMT Veerpalul olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste võidu puhul ette nähtud Kuldpaketi, kus kõik EMT võrgusisesed kõned tasuta.
"Ka praegu kehtib Veerpalule Kuldpakett, mille ta sai mullu MM-i võidu eest," selgitas Pino. "Kuna Kuldpaketi statuut näeb ette, et see kehtib vastava ala järgmiste olümpiamängudeni, lõppeks Veerpalu Kuldpakett tänavu veebruaris. Olümpiavõit pikendab aga tema Kuldpaketti järgmiste talimängudeni 2006. aastal."
Suurepärase töö eest Eesti suusakoondise treenimisel saab EMT Kuldpaketi ka koondise peatreener Mati Alaver.
Pino lisas, et nii Andrus Veerpalu kui Jaak Mae saavad EMT-lt kingituseks ka uue mobiiltelefoni, spetsiaalselt sportlastele mõeldud põrutus- ja veekindla Nokia 5210.
EMT on Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Suusaliidu peasponsor.
Lisatud 13.2.02; 11:30:50 .
|
|
|
|
|
Radiolinja koondab jaemüügipunktid ühtse kaubamärgi alla, mis on jätk jaanuaris alanud müügivõrgu koondamisele.
Kaubamärgi muutus puudutab nii kaupluste välisilmet, mööblit kui ka müügi- ja teeninduskontseptsiooni.
"Ühine brändi imago ja identiteet võimaldavad rakendada ühtset teeninduskontseptsiooni ja müügistandardeid," sõnas Radiolinja Eesti teenusoperaatorüksuse juht Andrus Hiiepuu. "Müügikohtade koondamine Radiolinja kaubamärgi alla lähtub meie eesmärgist fokuseerida müügiressursid ühtse jaemüügiketi ja brändi pidevasse arendamisse," lisas Hiiepuu.
Alates 2002 aasta jaanuarist haldab Radiolinja Eesti jaemüüki Mobinest OÜ, mis seni tegutses Mäkitorppa kaubamärgi all. Radiolinja tegi valiku parema asukohaga Tietopuhelini kaubamärgi all tegutsenud kauplustest ning ülejäänud Tietopuhelini kauplused suleti alates 1. veebruarist.
Lisatud 13.2.02; 10:58:28 .
|
|
|
|
|
Lisaks Mobiilile on nüüd kõikidel võimalik tutvuda eMobiiliga.
eMobiil EMT kliendilehe veebiversioon ja kõikidel huvilistel on võimalus sellega tutvuda aadressil http://www.emobiil.ee
eMobiil on sisult sama mis EMT kliendilehe paberväljaanne, kuid veidi interaktiivsem. Näiteks on võimalik ristsõna lahendada otse veebilehitseja aknas, samuti on võimalik kõiki artikleid ja uudiseid ka kommenteerida.
Mõnusat avastamisrõõmu!
Lisatud 8.2.02; 8:26:38 .
|
|
|
|
|
Turunduskonverentsi Password 2002 raames välja kuulutatava tiitli Aasta Turundustegu 2001 sai EMT lepatriinu.
"See ei ole ainult meie turundustiimi, vaid kogu ettevõtte saavutus," ütles EMT turundusdirektor Jüri Teemant tulemust kommenteerides. "Loomulikult oleme selle tiitli üle väga õnnelikud, sest tegu on oma ala professionaalide poolt välja antava auhinnaga."
Turundusteo valivad ligi 800 Eesti turundustöötajat: Eesti aktiivseimad turundusjuhid, kommunikatsioonijuhid, müügijuhid aga ka tegevjuhid, kes otseselt turunduse ülesannetega tegelevad. Lisaks annavad oma hääle silmapaistvamad turunduse sidusrühmade esindajad, turu-uurijad, koolitajad ja sellel aastal esmakordselt ka reklaamiagentuuride töötajad. Hääletada ei tohi enda organisatsiooni Turundusteo eest ega sellise eest, mille loomisel ise ollakse otseselt osalenud.
Turundustegu valitakse jaanuari jooksul meiliküsitluse teel kahes voorus. Esimeses voorus selgitatakse 10 silmapaistvaimat Turundustegu. Teises voorus hinnatakse juba eeskätt eesmärgipärasust ja tulemuslikkust turundustegude kirjelduste põhjal, mis sisaldavad teo tausta, eesmärke, protsessi lühikirjeldust ja tulemusi. Viis paremat kantakse ette Password 2002 turunduskonverentsil.
Turundustegu 2001 kümme kandidaati (tähestikulises järjekorras):
ARNOLD RÜÜTLI PRESIDENDIKAMPAANIA
AURA MAHLA LANSSEERIMINE
EESTI EUROLAULU VÕIT 2001. AASTA EUROVISIOONI LAULUVÕISTLUSEL
EMT BRÄNDI RELANSSEERIMINE - UUE SÜMBOLI TUTVUSTUS
FREDERIK ÕLLEBRÄNDI LANSSEERIMINE
KALEVI KAMATAHVLI RELANSSEERIMINE
RMK METSAKAITSEKAMPAANIAD
SAKU ROCK TURUOSA KASV JA BRÄNDIPERE TÄIENEMINE
SAKU SUURHALL
VIISNURGA MAXX HOKIKEPPIDE LÄBIMURRE MAAILMAS
Lisatud 3.2.02; 22:14:39 .
|
|
|
|
|
Alates tänasest on teenusele TwinSIM võimalik juurde tellida ka GPRS teenuse aktiveerimist. GPRS-i tarifitseeritakse vastavalt põhipaketi hinnakirjale. Teenust saavad tellida kõik EMT lepingulised kliendid.
Teenusega TwinSIM saab hetkel kasutada lisateenuseid e-mail GSM-le, kõnemaksumuse näit ning juhitav numbrinäit.
EMT pakutav uus toode TwinSIM on täiendav SIM-kaart autoomanikule, mida ta saab kasutada oma autotelefonis.
TwinSIM on lisanumber, millelt helistades näidatakse kõnede vastuvõtjale kliendi põhinumbrit. Seda on mugav kasutada näiteks autos, millele on tehases sisse ehitatud käed-vabad funktsiooniga mobiiltelefon või kui autosse on paigaldatud vanema telefonimudeli käed-vabad autovarustus ja probleemiks on pidev SIM-kaardi ümberpaigutamine käsitelefonist autotelefoni.
Kõnede liikumine autotelefoni ja käsitelefoni vahel toimub suunamisega.
GPRS (General Packet Radio Service ehk pakettraadioteenus) on GSM võrgu lisateenus. GPRS on andmekandja, mida omakorda kasutavad lisateenused, nagu WAP, Mobiil-Internet või näiteks mõne firma müügivõrgu rakendused vms.
Lisatud 1.2.02; 11:05:33 .
|
|
|
|
|
EMT avab homme Tallinnas Peterburi maanteel tehnoloogiakeskuse, milles hakkavad paiknema tehnoloogiaseadmed koguväärtusega pool miljardit krooni.
EMT tehnoloogiakeskuses paiknevad ettevõtte mobiilsidevõrgu seadmed, kogu infotehnoloogia ja võrgujuhtimine, teatas EMT.
Tulevikus hakkavad seal paiknema ka mobiilside kolmanda põlvkonna seadmed, mille lisandumisel ulatub majas paiknevate tehnoloogiaseadmete koguväärtus umbes poole miljardi kroonini.
Lisatud 31.1.02; 12:10:36 .
|
|
|
|
|
EMT väidab, et Tele2-e parkimissüsteem on analoogne EMT omaga ning Tele2 rikub sellega nende kasuliku mudeli tunnistusega saadud õigusi, ütles Äripäev Online´i vahendusel Tele2-e juhatuse esimees Üllar Jaaksoo.
Kohtuistung toimub täna.
"Tele2 on seisukohal, et see on vale väide," sõnas Jaaksoo. "Tele2-e süsteem on olulistes tingimustes oluliselt erinev süsteem ning on arendatud täiesti iseseisvalt."
Parkimissüsteeme on maailmas arendatud mitmeid ja paljude aastate jooksul, EMT oma ei ole ainuke lahendus ega ainuvõimalik lahendus, märkis Jaaksoo.
"Tele2 on omapoolsed vastavad selgitused EMT-le ka edastanud, aga kahjuks ei ole neist piisanud ning EMT otsustas kohtus selgust nõuda," ütles ta.
AS EMT ei nõua m-parkimise teenuse pakkumise lõpetamist Tele2-e poolt, vaid et Tele2 lõpetaks EMT ainuõiguste rikkumise. Tele2-l on võimalik jätkata teenuse pakkumist litsentsilepingu alusel, ütles ASi EMT avalike suhete juht Kaja Pino.
"EMT mobiilse parkimise lahendus on kaitstud patendiametis kasuliku mudeliga. Kui teised operaatorid mobiilparkimisega alustada plaanisid, toimusid läbirääkimised EMT ja nende vahel, mille tulemusel sõlmiti Radiolinja Eesti ja EMT vahel kokkulepe, mis võimaldab litsentsilepingu alusel kasutada RLE klientidel EMT lahendust," lausus Pino. "Tele2 loobus läbirääkimistest ja tuli välja lahendusega, mis sisuliselt kopeerib EMT kasuliku mudeliga kaitstud lahendust, rikkudes seega EMT ainuõigust."
Pino ütles, et kasuliku mudeli seadus näeb ette, et teine pool peab tõendama, et ta ei riku kasuliku mudeliga kaitstud isiku õigusi.
"EMT-d esindav patendibüroo pöördus ametliku järelpärimisega Tele2-e poole, paludes selgitust, kuidas erineb Tele2 parkimislahendus EMT poolt kasuliku mudeliga kaitstust. Sisulist vastust sellele paraku ei tulnud, nii et EMT-l ei olnud oma õiguste kaitseks muud võimalust kui kohtusse pöörduda," sõnas ta.
EMT kasulik mudel on kaitstud ka Soomes ja avaldatud rahvusvaheline patenditaotlus, mis kinnitab mudeli uudsust ja kaalukust ka rahvusvahelises plaanis, märkis Pino.
EMT parkimislahenduse valis rahvusvaheline GSM Assotsiatsioon möödunud aastal novaatorlike ideede hulgast 4 nominendi hulka ja see pälvis palju tunnustust ülemaailmselt. EMT parkimislahendus pälvis samuti möödunud aasta Eesti Infoettevõtjate Liidu "Aasta Tegu" tiitli.
Lisatud 24.1.02; 12:12:05 .
|
|
|
|
|
Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo: Turg on ammu ületanud kriitilise punkti ja osaliselt kasvatab ennast juba ise. Mobiilside on muutunud normiks. Elutempo kiirenemine tingib mobiilsuse vajaduse. Inimesed ei soovi jääda ilma võimalustest; olla ilma infost või teha liigseid tegevusi lihtsalt sellepärast, et neil pole mobiiltelefoni. Turu kasvu katalüsaatoriks on olnud ka tänaseks suuruselt teine mobiiloperaator Tele2 – meie eestvedamisel on kõnehindade konkurentsis saavutatud klientidele palju sobilikumad tingimused ning mobiilside teenus on muutumas tarbekaubaks. Mobiilside kulutustesse suhtutakse juba enamuse poolt kui investeeringusse muude kulude kokkuhoiuks.
Mõju on avaldanud ka Eesti Telefoni tegevus – kohaliku kõnede hindade ja kuutasu kasv. Protestivaimu on see tekitanud ja soodustanud eelistuste kaldumist mobiilside poole. Kindlasti ei ole see aga peamine põhjus.
Märksõnad aastast 2001 on veel tähelendu alustanud SMS ja mõningane pettumus uute tehnoloogiate tuleku ja leviku kiirustes. Mobiilside kasutamine masinate juhtimiseks vajab veel tugevalt populariseerimist.
Arvutiguru Peeter Marvet: Inimesed on laisad, ei viitsi telefoniputkasse minna ega helistada lauatelefonile, millelt kedagi kätte ei saa. Teine mobiiltelefonide menu põhjus on see, et tehnika on muutunud häbematult odavaks. See oli 1990-ndate aastate alguses, mil igal eestlasel oli sõiduriist Datsun või Sierra – kasutatud autoromud olid lihtsalt nii odavad, et ei saanud ostmata jätta. Sama lugu on praegu kasutatud mobiiltelefonidega.
Kui praegu omavad Eestimaal mobiiltelefoni pooled inimesed, siis see pole kaugeltki piir. Näiteks meie peres on nii mul kui naisel kummalgi kaks mobiiltelefoni. Ma küll ei kasuta neid, ehkki võiks. On näiteks saadaval pakett, mis maksab 25 krooni kuus. Võiksin sellelt numbrilt mitte helistada, vaid ühendada sellele hoopis kodune valvesüsteem. Kodus läheks süsteemi ülesehitamine maksma umbes 300 krooni. Ja olekski kodu valvatud. Sedamööda, kuidas arenevad lisateenused, kasvab ka kasutajate hulk, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lisatud 11.1.02; 8:28:43 .
|
|
|
|
|
Alates jaanuarist toimuvad muudatused Radiolinja Eesti jaemüügiketis, eesmärgiga hoida kokku kulusid ja optimeerida jaemüügi tegevust.
Olulisemate muutustena liiguvad Radiolinja Eesti enda müügifiliaalid järk-järgult Mäkitorppa kaubamärgi all tegutseva firma Mobinest OÜ haldusesse. Samuti teeb Radiolinja valiku Tietopuhelini parema asukohaga müügipunktidest, mille halduse võtab üle Mobinest OÜ, ülejäänud Tietopuhelini kauplused suletakse alates 1. veebruarist.
"Halvema asukohage müügikanalite koondamine ja ning kogu müügipersonali koondamine ühte firmasse annab paremad võimalused teeninduskvaliteedi tõstmiseks”, kommenteeris muudatusi selgitades Radiolinja teenusoperaatorüksuse juht Andrus Hiiepuu. “See hõlmab töötajate ühist koolitamist nii teeninduse kui teenuste valdkonnas, samuti lähtutakse müügitegevuses ühtsest teeninduskontseptsioonist. Mobiilsideturg Eestis on stabiliseerumas ning tänane märksõna turul edukaks tegutsemiseks on kulude kokkuhoid ning keskendumine põhitegevusele," lisas Hiiepuu.
Lisatud 10.1.02; 11:42:55 .
|
|
|
|
|
EMT saatis kolmapäeval 9. jaanuaril kõikidele Harjumaale ja Tallinnasse aadressi registreerinud EMT lepingulistele klientidele sotsiaalse sisuga sõnumi. Tegemist on erakorralise ja ühiskonnale olulise infoga, mis haakub EMT missioonist tuleneva sotsiaalse vastutusega.
Sõnumi näol on tegemist Põhja-Eesti Verekeskuse pöördumisega kõikide juba olemasolevate doonorite ja ka potentsiaalsete doonorite poole, kuna alla kriitilise piiri on langenud 0 ja A reesus positiivse veregrupi varud Harjumaa ja Tallinna haiglates.
Verekeskuse nõuniku Monika Huumi sõnul külastas kolmapäeval Verekeskust rekordarv inimesi - 187. See ületab kõigi aegade tulemused. Huumi sőnul käib tavapäeval verekeskuses 30-40 inimest, raadio kaudu avaldatud appikutsete päevadel 70-80 inimest. Põhja-Eesti Verekeskus tänab EMT-d koostöö ning abistava käe ulatamise eest.
EMT eeskujul pakkus Radiolinja omaltpoolt Verekeskusele välja võimaluse kasutada vereandmise kohtade piirkonnas kärjeteadet.
Inimesed, kes mobiilimasti piirkonda satuvad, näeksid oma mobiiltelefoni ekraanil lühikest vastavasisulist teadet.
Aidata soovijad saaksid lisainfot Radiolinja klienditeenindusest või infosõnumi abil.
Kärjeteate kaudu saaksid informatsiooni ainult need inimesed, kellel ka tegelikult on võimalus minna verd andma, mitte aga need, kes vereandmise kohtadest kaugel on. Näiteks, kui verd saab anda Tallinnas ja Tartus, siis ei ole Hiiumaa inimesel selle infoga midagi peale hakata. Samuti saaks Verekeskus sel viisil informeerida kliente ka kohtades, kus toimuvad doonorpäevad.
Kõiki doonoreid oodatakse aadressil Ädala 2, infotelefon (0) 697 4001. Verekeskus on 9. ja 10. jaanuaril tavapärasest kauem avatud - kella 8:00 kuni kella 20:00-ni.
Lisatud 10.1.02; 11:35:59 .
|
|
|
|
|
Tele2 mobiilivõrgu töö Tallinnas oli aastavahetusele eelneval päeval ja ka pärast seda tugevalt häiritud. Ettevõte tegeleb rikke põhjuste uurimisega.
Tele2 esindaja ütles, et teated rikete kohta saabuvad peamiselt Lasnamäe piirkonnast, kus Tele2 mobiiliga ei õnnestu ühendust saada. "Tegemist võib olla võrgu ülekoormatusest tingitud häirega," ütles ta.
Hetkel tegelevad Tele2 tehnikamehed rikke põhjuste väljaselgitamise ja kõrvaldamisega.
Lisatud 2.1.02; 8:55:52 .
|
|
|
|
|
Alates 2002. aastast on EMT lepingulistele klientidele väljastatav arve uue ja pilkupüüdvama kujundusega ning sisult varasemast ülevaatlikum. Arve on trükitud kahepoolselt värvilisele blanketile ja on oma sisult selgema ülesehitusega. Uuel kuljul kaob siiani eraldi lehel olnud saldoteatis, mis asendub saldoinfoga. Samuti on kaotatud arvelt maksekorralduse blankett.
Uus interaktiivne arvenäidis koos sisuseletusega hakkab kajastuma ka EMT koduleheküljel ning jätkuvalt saab arve kohta tekkivatele küsimuste vastuseid EMT infotelefonilt 123.
Arve muudatuste tegemisel on EMT aluseks võtnud kliendipoolsed arve tasumisega seonduvad küsimused. Loodetavasti muudab uue kujundusega arve EMT klientide elu lihtsamaks ja aitab nende aega kokku hoida.
Vaata näidisarvet: http://www.emt.ee/est/html4/arve.html
Lisatud 2.1.02; 8:49:31 .
|
|
|
|
|
Mobiiltelefoni levi ja kvaliteedi paranemine ning odavnevad kõnehinnad on muutnud nii mõnelegi mobiili omamise lauatelefonist soodsamaks. Antud trendi kinnitab fakt, et tänavu on põhiliinide arv vähenenud 19 000 võrra, ametlikult on telefonist loobunud siiski vaid 2400 inimest, kirjutab Postimees.
Kuigi mobiiliga helistamisel on minutihinnad langenud, pole need vähenenud sellises ulatuses nagu toimus lauatelefonilt helistamisel kaugekõnede minutihinna puhul. Mobiiliturul toimus aga ka ümberjagamine - kui seni oli suuruselt teise kasutajate arvuga mobiilsidefirmaks Radiolinja, siis Tele2 on suutnud konkurendist klientide arvuga mööduda.
Lisatud 28.12.01; 8:20:55 .
|
|
|
|
|
Radiolinja jõulusoovi kampaania esimese nädala edetabelis olid juhtival kohal uued mobiiltelefonid (44%), reisid (5%) ja arvutid (4%), millele järgnes raha, muusikakeskused, telerid ja autod, teatas Radiolinja.
Mobiiltelefonid on enim soovitavad vanusegrupis 16-23. Mobiiltelefonide kõige ihaldatumaks margiks on Nokia (94%), millele järgnevad Ericsson (5%) ning Motorola, Siemens ja Alcatel juba oluliselt väiksema kaaluga. Nokia mudelitest on populaarseim 3310 (39%), 3330 (17%) ja 8310 (15%). Ericssoni omadest T68 ja T28, mõlemad 23% ning T39 (17%).
Kolmveerand reisile soovijatest on naised ja sama palju ka vanuses 18-33, suurima reisikihuga on 20-25 aastased, kes soovisid viiendiku kogu reisidest. Selle aasta reiside edetabelis on kindlalt esikohal reisid “soojale maale” (24%), millele lisanduvad veel täpsustavalt sihtkohad Egiptus (16%), Kanaarid (5%), Hispaania (4%), Tai (2%) Dubai ja Türgi (1%). Populaarne on ka Skandinaavia, kus eelistatuim on Lapimaa (7%), millele järgnevad Rootsi (6%), Soome (5%) ja Norra (2%).
Arvutite soovid jagunevad meeste ja naiste vahel võrdselt. Populaarseim on arvutisoov vanusegrupis 13-20, kuhu arvutisoovijatest kuulus 32%, millele järgnes 30% osakaaluga grupp vanuses 21-31.
Inimestest, kes jõuluvanalt soovisid kingiks raha, tahtis 28% saada 5000 krooni, 14% 10 000 krooni ja 9% 50 000 krooni suurust summat. Raha soovidest 58% jäi alla 10 000 krooni ja 85% alla 100 000 krooni. Raha soovijate hulgas oli rohkem naisi kui mehi, vanuseline jaotus oli suhteliselt ühtlane. Suurim kontsentratsioon oli vanuses 30-33 (23%).
Autode soovide edetabelit juhib kindlalt Peugeot (23%), järgnevad BMW (15%) ja Audi (10%).
Radiolinja jõulusoovi kampaanias osales mehi ja naisi võrdselt, vastajate keskmine vanus oli 28,7 aastat. Antud analüüsi aluseks on võetud esimesed 10 000 sõnumit.
Lisatud 18.12.01; 9:02:02 .
|
|
|
|
|
Jõulukingiks igatseb eestimaalasest mobiiliomanik abieluvoodit, maasikamaitselist kustukummi, punast ripsmetušši või fraseoloogiasõnaraamatut, näitas Radiolinja SMS-mäng, kuhu saatis jõulusoovi üle 15 000 kingiihkaja.
“Inimesed soovivad tegelikult jõuludeks lihtsaid ja armsaid asju, mida paraku ei osata kinkida, näiteks sadulat hobusele või sada meetrit mägironimisköit,” ütles Radiolinja suhtekorraldusjuht Helena Lõhmus. “On ka huvitavaid kooslusi. Nii soovis üks sõnumisaatja jalgpallientsüklopeediat või triikimislauda. Teine aga tulusat töökohta või täisautomaatset pesumasinat.”
Poisid ja mehed soovisid põhiliselt tehnikat – arvuteid, arvutimänge ja autosid, televiisoreid või muusikakeskusi. Neiud ja daamid aga reise, kinopileteid, kosmeetikat, riideid. “Inimestele meeldib SMS-mänge mängida, eks see andis võimaluse ka natuke unistada. Summat me raamiks ette ei öelnud” sõnas Lõhmus.
Radiolinja valis eile välja esimesed õnnelikud, kelle kingisoovid täidetakse. “Üks Lääne-Virumaa naine saab jõuluks akustilise kitarri,” avalikustas Lõhmus. Tema sõnul plaaniti algul vaid ühe soovi täitmist, kuid otsustati valida veel kaks eredat ja armsat soovi. “Need olid lihtsalt nii ilusad. Üks noor naine palus, et keegi viiks Viljandis elavale vanaemale glasuuriga piparkooke. Teine soovis lapsele kiikhobu,” ütles Lõhmus.
“Mu laps nägi poes puust hobust ja teatas kohe, et tema tahab seda kingiks,” ütles Oksana Vitovstova, kes saatis mängu kolmeaastase poja jõulusoovi. “Kui mänguvõimalus tuli, otsustasin proovida ja siis tuli kohe see hobusejutt ka meelde.”
Kingisoove valitakse täitmiseks ka kahel järgmisel esmas-päeval. “Valime vahvaid ja reaalseid soove. Näiteks ei saa me kustutada Ühispanga laenu, nagu üks kingisoovija palus,” ütles Lõhmus.
Eesti Päevaleht
Lisatud 11.12.01; 12:13:38 .
|
|
|
|
|
Mobiil.net koduleht on tänasest mitu korda kiirem. Nädalavahetusel pani tehnokratt Peeter Marvet kokku uue serveri mis töötab nüüd 2 x 866 MHz Xeon protsessoril ja Inteli SBT2 emaplaadil. Suured tänaud ka Oliverile GNT-st mälulaienduse eest!
Tänaseks on Mobiil.net-il üle 1500 registreeritud kasutaja ning iga päev on kodulehel ligi 2000 leheküljevaatamist.
Lisatud 26.11.01; 11:18:04 .
|
|
|
|
|
Äripäev võrredles Eesti, Läti ja Leedu sideteenuste hindasid. Tänu sideturul tekkinud konkurentsile on soodsaimad hinnad hetkel Eestis, näitab kolme Balti riigi hinnavõrdlus.
ADSL-i püsiühenduse odavaim kuumaks Eestis on 590 krooni (Eesti Telefon), Lätis (Lattelekom) on see 786 krooni ja Leedus (Lietuvos Telekomas) 782 krooni.
Kohaliku telefonikõne minutihinna põhitariif on Eestis (Eesti Telefon) 0,34 senti, Lätis (Lattelekom) 0,56 senit ja Leedus (Lietuvos Telekomas) 0,49 senti.
Võrgusisese mobiilikõne odavaim minutihind on siiski Lätis (Tele2) 0,7 krooni, mis kehtib ainult öösel. Õhtusel ajal on Lätis (Tele2) odavaim hind 1.4 krooni. Järgneb Eesti (Tele2) 2 krooni ja siis Leedu (Tele2) 4,2 krooni.
Lisatud 23.11.01; 8:50:08 .
|
|
|
|
|
Täna hommikul ei töötanud elektri puudumise tõttu ca 80 EMT tugijaama üle kogu Eesti, teatas ettevõtte infojuht Kaja Pino.
Ainus elektrikatkestustest puutumata piirkond on Hiiumaa. Tugijaamade töö taastub elektrivarustuse taastumisel.
Kokku on EMT-l üle 600 tugijaama.
Radiolinja levi on hetkel häiritud 10-15% ulatuses kőikidest tugijaamadest.
Suurimad probleemid on praegu Kagu-, Lőuna- ja Lääne Eestis, suuremates
linnades neis piirkondades (Haapsalu, Pärnu ja ka Tartu) on seni levi tagatud.
Tele2 mobiili kõige suuremad probleemid on Peipsi äärses piirkonnas, ütles Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe.
"Peipsi piirkonnas töötavad meie tugijaamad akudel," sõnas Jagomäe. "Tormi tõttu ükski jaam kahjustada ei saanud, levihäired on tingitud kõik elektrikatkestustest."
Kui tugijaamas kaob elekter, töötab see mőnda aega akudel,
pärast akude tühjenemist seiskub tugijaam täielikult. Seega on levi tagasitulek praeguses
olukorras suuresti sőltuvuses Eesti Energia trafopunktide töökorda saamise
tempost.
Lisatud 16.11.01; 10:31:15 .
|
|
|
|
|
Tele2 vahetas 4. oktoobril vana QGSM-i kaubamärgi Tele2 vastu. Enne seda muudeti ära ka ettevõtte ärinimi: varasem aktsiaselts RITABELL asendati Tele 2 Eesti Aktsiaseltsiga.
Nüüd ligi kuu aega hiljem leidis firma juhatus eesotsas Ivar Lukkiga, et firma nimi ei sobi kokku nende uue identiteediga ja firma nimeks pandi Tele2 Eesti Aktsiaselts. Seega koristati ära üleliigne tühik sõnade "Tele" ja "2" vahelt.
Kokkuvõttes läks see näpukas Tele2-le maksma koos riigilõivude ja asjaajamiskuludega mitu tuhat krooni.
Lisatud 14.11.01; 12:22:14 .
|
|
|
|
|
Äripäev Online kirjutab, et täna hommikul ei töötanud ligi 30 EMT tugijaama, valdavalt Põhja- ja Lääne-Eestis.
Põhjuseks on tormikahjustustest tingitud elektrivarustuse puudumine. Tugijaamade töö taastub elektrivarustuse taastumisel.
Kokku on EMT-l üle 600 tugijaama.
Mobiilsidevälistest kahjustustest võib märkida, et tormituul viis minema osa EMT ehitatava tehnokeskuse katusekatet. Tehnokeskus asub Peterburi maanteel ning valmib käesoleva aasta lõpus.
Radiolinjal on tormist tekitatud suurimad probleemid praegu Läänemaal ja saartel, samuti Pärnumaal.
"Levihäired on põhjustatud elektritoite puudumisest," ütles Radiolinja Eesti suhtekorraldusjuht Helena Lõhmus. "Eilse seisuga oli Eesti Energial rivist väljas 478 trafopunkti ning nende töökorda saamine võib võtta aega vähemalt paar päeva."
"Tähtsamates Radiolinja ülekandevõrgu sõlmpunktides oleme taganud ajutise elektritoite varugeneraatoritega, kuid tormi jätkudes nädalavahetusel võib olukord Radiolinja võrgulevis muutuda ja seda sõltuvalt Eesti Energia tormikahjustuste likvideerimise kiirusest," rääkis Lõhmus.
Tele2 mobiilsidevõrgus olid öösel suurimad probleemid Haapsalu ja Pärnu maanteel, praegusel momendil on elektrikatkestuste tõttu probleeme Narvas.
"Öösel esines olukord, kus voolu oli vaid linnades, maanteedel olime pikka aega nö akudel," ütles Tele2 Eesti avalike suhete juht Inga Jagomäe.
Öised tormikahjustused Tele2 mobiilsidevõrgus olid Jagomäe sõnul siiski oluliselt väiksemad võrreldes möödunud suviste tormidega.
"Et suvel sai kogemustest õpitud ja tehtud olulisi muudatusi, polnud me enam nii sõltuvad ühe-kahe sõlmjaama elektrikatkestustest," ütles Jagomäe. "Hoolimata meie suurtest pingutustest võib probleeme tekkida ka Haapsalus. Kui Eesti Energia ei suuda Riisipere sõlme lähimal ajal taastada, siis võivad meie Haapsalu kliendid ühenduseta jääda."
Lisatud 2.11.01; 11:28:12 .
|
|
|
|
|
Alates oktoobrikuust pole EMT poolt saadetud arvel enam arve lõppu trükitud maksekorraldust. Maksekorralduse blanketi ärajätmine on eelkõige tingitud asjaolust, et see on aja jooksul kaotanud oma praktilise väärtuse.
Aina rohkem kliente maksab arveid elektrooniliste kanalite kaudu (Hanza.net, U-net ja makseterminalid), kasutab otsekorraldust või e-arvet. Need on odavamad ja mugavamad võimalused ning ei sõltu kellaajast ja kohast. Ka EMT volitatud müügiesindustes maksmiseks pole vaja kasutada maksekorraldust, kuna kliendi teenindamiseks piisab kliendi telefoninumbrist.
Loomulikult jäävad alles tasumisvõimalused pankade (teenustasu 10-25.- EEK) ja postkontorite (teenustasu 7.- EEK) kaudu, kuid nüüdsest palume pankade maksekorralduste blanketid iseseisvalt täita. Kõik vastavad rekvisiidid on EMT poolt saadetud arvel välja toodud.
Lisatud 30.10.01; 10:42:29 .
|
|
|
|
|
Teede- ja sideministeeriumis valminud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt maksab osalemine kolmanda põlvkonna mobiilsidelitsentside (UMTS) konkursil 50 miljonit krooni.
Eelnõu kohaselt väljastab riik neli kolmanda põlvkonna mobiilside tehnilist luba.
Konkursi võitjate väljaselgitamine toimub võistlustööde alusel, mille põhikriteeriumiteks on:
* loodava telekommunikatsioonivõrgu arhitektuuri ja planeeritavate teenuste vastavus UMTS-i Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele;
* Andmeedastuskiirus peab olema linnades vähemalt 144 kilobitti sekundis ja mujal 64 kilobitti sekundis,
* elanikkonna katvuse ulatus aastate lõikes, kusjuures vähemalt 30 % elanikest ehk sisuliselt Tallinn peab olema kaetud oma võrguga.
Seadusemuudatus nõuab kolmanda põlvkonna võrkudelt ka ülemineku olemasolu ühest mobiiltelefonivõrgust teise ja juurdepääsuteenuse osutamist.
Konkursi võitjatele väljastab sideamet kuue nädala jooksul pärast avaliku konkursi tulemuste kinnitamist ja riigilõivu tasumist tehnilised load. Samaaegselt tehnilise loaga väljastab sideamet tegevusload, mille tingimused vastavad iga konkursi võitja poolt esitatud võistlustöö tingimustele.
Kolmanda põlvkonna mobiilside konkurss loetakse ebaõnnestunuks, kui ei laeku ühtegi konkursi tingimustele vastavat võistlustööd, ning osaliselt õnnestunuks, kui konkursile laekunud ning konkursi tingimustele vastavaid võistlustöid oli vähem kui neli.
Konkursi ebaõnnestumisel või osalisel õnnestumisel võib sideamet kuulutada välja uue või täiendava konkursi mitte varem kui aasta möödumisel eelmise konkursi tulemuste kinnitamisest.
Konkursil osalemise tasu kasutab riik konkursi korraldamisega seotud kulude katmiseks ning telekommunikatsiooni valdkonna arenguks.
Kolmanda põlvkonna mobiilside lubade väljastamise konkursi läbiviimise, hindamise ja konkursil osalemise tasu kasutamise korra kehtestab valitsus.
Lisatud 29.10.01; 14:16:43 .
|
|
|
|
|
Lubades venelasest tudengile tervelt 750 krooni jagu tasuta kõneaega, paneb Soome Mäkitorppa mängulauale Aleksandr Pushkini käharpea: toetagem emakeele ilu! Pompöösselt sõnastet hüüatusele järgneb hoopistükkis rõve slängitekst, muuhulgas on kasutusel "sidesõna" bljäd viisakam variant blin, kirjutab Eesti Ekspress.
Miks pakub Mäkitorppa üldse välja Pushkini, manitsedes vene tudengeid "ütlema seda oma suures (veliki) ja vägevas (mogutshi) vene keeles"? Hoopiski Ivan Turgenev, temagi maailmanimi, on vene keelt ülistades loetlenud peale suure ja vägeva veel ka omadused õiglane ja vaba.
Tean seda peast, naizust, sest Narva (eesti) II keskkoolis õppides olime kohustatud selle ülistuse peast ette kandma: O, veliki, mogutshi, pravdivõi i svabodnõi russki jazõk... Seega teab Mäkitorppa vaid poolt tõde - jäi ju soomlastel N Liidu partiis mäng siiski poole pealt passima.
Tänavu Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval 23. augustil pidas poolsada narvakat, Venemaa kodanikku, miitingut vene keele kaitseks. Nendegi loosungimeistrid olid moonutanud Turgenevi ülistuse ilu: svobodnõi asendanud krassivõi'ga.
Lisatud 25.10.01; 13:20:21 .
|
|
|
|
|
Kultuuriministeeriumi "pornokomisjon" otsustas eelmisel nädalal, et EMT uus reklaam "EMT kino" ei ole pornograafilise sisuga ega propageeri vägivalda.
Kultuuriministeeriumi spetsialisti Keio Kuhi sõnul esitas EMT oma reklaami komisjonile kontrollimiseks ise. Videoklipp ei ole veel jõudnud ekraanile.
3 aastat tagasi kultuuriministeeriumis loodud komisjoni käest on käinud läbi kümneid juhtumeid, rääkis Kuhi. On olnud nii internetiteenuseid, CD-ROM-e, tekste, reklaame kui ka kunstipilte.
Ekspertkomisjon ei käi koos regulaarselt, vaid koguneb siis, kui on esitatud mõni teos, mida arutada.
Komisjoni otsused on olnud erinevad, umbes pooled esitatud materjalidest on saanud positiivse lahendi.
Ekspertkomisjoni ülesanne on määratleda teoste sisu ehk tunnistada need pornograafiliseks või mittepornograafiliseks ning määratleda, kas teos propageerib vägivalda või mitte.
Lisatud 25.10.01; 12:39:45 .
|
|
|
|
|
Kuidas leida üles lähim netipunkti juhul, kui sellele just ise otsa ei komista. Võimalusi selleks on vähemalt kolm:
- http://regio.delfi.ee/ipunktid on kaart ja otsimootor, saad sisestada asula või maakonna nime ja vaadata infot AIPide kohta, samuti lisada omapoolseid kommentaare punktide kohta. Kes tahab uuest AIPist teada anda, saatku e-mail aadressile info@vaatamaailma.ee
- EMTi võrgus võid saata numbrile 1711 lühisõnumi millel sisuks sõna AIP - vastu saad sõnumid lähimate netipunktide aadresside ja telefoninumbritega. Lühisõnumi saatmine maksab tavalise SMS-i hinna vastavalt hinnapaketile.
- http://www.vaatamaailma.ee alt leiab iga maakonna kohta Exceli faili kõikide sealsete netipunktide infoga - aadress, arvutite hulk, kontakttelefon. Samast leiab ka kujundatud PDF-failid mis sobivad väljatrükkimiseks kas enda tarbeks või juhul, kui tahad infot jagada. Kujundus on üsna kompaktne, nii et tulemust hea rahakoti vahele pista.
Lisatud 15.10.01; 10:28:07 .
|
|
|
|
|
Kolmapäeva öösel läbi Tele2 serveri valdavalt EMT klientidele saadetud lühisőnumite taga on tudengifirma Mobi, kes ajas segi serveri reaalse- ja testbaasi.
EMT pressiesindaja Kaja Pino sőnul tekkis probleem öösel lühisőnumimängu testinud tudengifirma tehnilisest eksitusest.
"Nad tegid öösel testi ja vahetusse läks testbaas ning reaalne elu," nentis Pino. Praeguseks on Mobi Solutions OÜ töötajad teinud kőik, et sellised asjad oleksid edaspidi välistatud.
Kolmapäeva öösel kella nelja ajal saadeti kõigi kolme operaatori klientidele kokku välja ligi 1300 sõnumit tekstiga "Hetkel pole kava, mida saata. Vabandame". Valdav enamus neist olid siiski EMT kliendid.
Nende sőnumite taga oli läbi Tele2 mobiilirakendusteenust pakkuv Mobi, kes saatis sőnumeid läbi endise ekspress-sőnumimängu numbri, ütles Tele2 avalike suhete juht Inga Jagomäe. "Aga praegu vőime juba garanteerida, et rohkem sellist SMS-i ühegi mobiilioperaatori klient ei saa," märkis ta.
Inimliku eksituse tőttu läksid vahetusse sőnumisaajate testandmebaas ja seni Mobi korraldatud sőnumimängudes osalenute telefoninumbrid, selgitas Mobi Solutions OÜ pressiesindaja Rain Rannu.
Mobiilsideoperaatorid on Rannu sőnul sündinusse segatud ainult seeläbi, et sőnumi said nende kliendid ning testsőnum läks välja ühe operaatori (Tele2) kanalit kasutades. Kogu vastutus juhtunu eest lasub Mobi Solutions OÜ-l, nentis ta.
Lühisőnumite saajate seas oli väga palju ettevőtete juhte, kuna viimati toimus Mobi sőnumimäng IT-konverentsil "Visioonist lahenduseni."
MOBI Solutions OÜ on võtnud tarvitusele kõik meetmed ning edaspidi on niisugused juhtumid välistatud.
Mobi Solutions vabandab kõigi teenuseid kasutanud klientide ees.
Lisatud 10.10.01; 15:29:40 .
|
|
|
|
|
Täna, 9. oktoobril allkirjastavad EMT ja Tartu Teaduspark vastastikuse koostöölepingu, mille kohaselt toetab EMT Vaata Maailma projekti raames Tartu Teaduspargi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (IKTK) tegevuse laiendamist.
"Innovatsiooni- ja arenduskeskuste toetamine ja rajamine on EMT üheks peamiseks tegevussuunaks Vaata Maailma projektis," ütles EMT IT-direktor Tiit Tammiste. "Samuti haakub see EMT missiooniga aidata kaasa Eesti viimisele infoühiskonda."
EMT kui peatoetaja abil kavatseb Teaduspark eeskätt finantseerida uute seadmete ostmist. IKTK juht Tõnis Eerme sõnul soetavad nad keskusesse lisatehnoloogiaid terkvara arendamiseks ja SMS-teenuste arendamise komplekti. "Samuti hakkame rohkem korraldama seminare ja infopäevi," lisas Eerme.
"Seadmepark peab tulevikus võimaldama teenuse- või rakenduseideega katsetamist senisest laiemal skaalal," ütles Tartu Teaduspargi juhatuse liige Raivo Tamkivi. "Senine seadmepark võimaldab luua lihtsamaid SMS-il baseeruvaid lahendusi. Tulevikus tahame pakkuda ka lahendusi uutele kommunikatsioonistandarditele."
Pärast allkirjastamistseremooniat toimub EMT, Vaata Maailma ja Tartu Linnavalitsuse esindajatele tutvustav ringkäik Tartu Teaduspargis koos TTP-st alguse saanud projektide tegijatega, näiteks Elton Johni kontserdil tehtud sõnumimänguga kuulsust kogunud MOBI.
Tartu Teaduspargi seminaride ja infopäevade sarjas peab m-kommertsi võimalustest ja külgnevatest teenustest loengu EMT arendusjuht Raul Vahisalu.
Tartu Teaduspark asutati 1992.a. ja oli esimene omalaadne Eestis. Sellest peale on TTP ennast arendanud edukate Lääne analoogide, eeskätt Skandinaavia teadusparkide, eeskujul.
Praegusel hetkel on TTP-l kolm põhilist tegevussuunda:
TTP-s asub inkubatsioonikeskus noortele teadmismahukatele ettevõtetele - peamiselt on tegu info- ja biotehnoloogia, elektroonika ja materjalitehnoloogia ettevõtetega;
TTP-s on laser-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tootearendus-keskused;
TTP on regionaalsete innovatsiooniprojektide ja innovatsioonipoliitika koordinaator.
Lisatud 9.10.01; 11:53:11 .
|
|
|
|
|
Alates 1. oktoobrist kannavad mobiiltelefonide jaemüügiketi Telering kauplused uut nime TeleCity, teatas ettevõte.
Uus nimi toob kaasa kõigi müügiesinduste välisilme muutmise ja logode vahetuse, mis saab lõpetatud oktoobri kuu jooksul.
Alates 1. augustist on OÜ Telecity üks kolmest AS EMT volitatud edasimüüjast. Käesoleva aasta esimese 6 kuu turuosa EMT teenuste vahendamisel oli 23% ja tänaseks on Telecity esindatud 6 Eesti linnas kokku 14 kauplusega.
Lisatud 5.10.01; 13:59:41 .
|
|
|
|
|
Mobiilsideoperaator Q GSM teatas täna ametlikult kaubamärgi muutmisest Tele 2-ks, ütles ettevőtte esindaja.
Seejuures saavad uue ilme 17 esinduskauplust ja 5 edasimüüja poodi. Esindustes hakatakse sõlmima nii mobiilside kui lauatelefoni ja interneti lepinguid ning müüma sideseadmeid. "Kaubamärgi muutus tuleneb edasistest strateegilistest eesmärkidest ja toetab ettevõtte jätkuvat kiiret kasvu," märkis Tele2 Eesti ASi tegevdirektor Üllar Jaaksoo.
Tele2 turundusdirektor Toomas Tiivel ütles, et kaubamärgi vahetus, Q GSM-i kaupluste ümberkujundamine ja esimene uue kaubamärgi tutvustamise kampaani lähevad kokku maksma 2,5 miljonit krooni.
"Kui eelmisel aastal küündis Q GSMi kahjum 50 miljoni kroonini, siis tänavused märgid lubavad mobiilsideteenusega kasumisse jõuda", ütles Jaaksoo.
Hoolimata sellest, et kaubamärk vahetub, ei muutu senised Q GSMi lepingud ega hinnad. Samas kavandab Tele2 lähiajal pakkuma hakata pere- ja sőbrapakette.
Jaaksoo sõnul jõudis Q GSM selle aasta teises kvartalis EMT järel suuruselt teiseks mobiilsideoperaatoriks Eestis.
Lisatud 4.10.01; 12:51:13 .
|
|
|
|
|
Seoses Q GSM-i tugijaamade tarkvara uuendamisega Siemensi poolt esineb QGSM klientidel häireid kőne alustamisel.
Eelmisel nädalal Siemensi poolt tarnitud tarkvaras ilmnes viga, mille tulemusel ei ole kliendid saanud siiani kohati helistada võrgust välja, teatas Q GSM.
Peale numbri valimist teatab keskjaam peale väikest viivitust, et "telefon, millele helistate ei vasta hetkel". Q GSM on juba lubanud üksikutele klienditeeninduse poole pöördunud klientidele hüvitada tekitatud ebamugavused 50 krooni ulatuses järgmise kuu telefoniarvest.
Häired on ettevőtte kinnitust mööda ajutised. Q GSM vabandab tekkinud ebamugavsute pärast ja teeb pingutusi vea kőrvaldamiseks.
"Oleme kaasanud parimad spetsialistid, et probleemid vőimalikult kiiresti kőrvaldada," sőnas Siemens AS-i mobiilsidevőrkude projektijuht Toomas Lavits.
Lisatud 3.10.01; 8:40:43 .
|
|
|
|
|
Telema Group AS ja Ericsson Eesti AS sõlmisid koostöölepingu eesmärgiga arendada GPRS-teenusel baseeruvaid ärirakendusi.
Telema uusim toode Müügimehe Mobiilne Töökoht (MMT) kasutab andmevahetuseks GPRS-teenust ning töötab Telema e-ärikeskkonnas. MMT võimaldab müügimeestel edastada klientide juures tehtud tellimusi oma ettevõtte majandustarkvarasse ning pakub müügijuhtidele uusi võimalusi müügimeeskonna töö analüüsiks. Teenuse kasutamiseks on vaja Telema MMT programmi, pihuarvutit ning GPRS telefoni.
Telema juhatuse esimees Toomas Veersoo ütles, et hulgi- ja
jaekaubandusfirmad peavad edu saavutamiseks pidevalt tõstma oma töö
efektiivsust, teisalt aga kasutama otstarbekamalt ka olemasolevat tööjõudu. MMT on Veersoo meelest just selline lahendus, mis annab selle kasutajale konkurentsieelise.
Ericsson Eesti ASi juhatuse esimehe Veiko Sepa sõnul on MMT väljatöötamine ja kasutuselevõtmine GPRS teenuste arengu seisukohalt edasiviiv samm. "Iga uue tehnoloogia edu sõltub sellest, kas talle leidub rakendust. Telema teenus on ärikeskkonnas juba kasutusel," ütles Sepp.
Telema Group ASi planeeritav investeering aastatel 2000/2001 on 15 miljonit krooni. Telema omanikeks on Baltic Republics Fund (66,6%) ning Eesti investorid (33,4%). Telema põhiteenuseks on elektrooniliste dokumentide transport üle Interneti ühest majandustarkvarast teise.
Lisatud 2.10.01; 19:30:54 .
|
|
|
|
|
Eesti suurim internetiportaal DELFI avas koos EMT-le kuuluva mobiilportaaliga Airport ühise internetilehekülje.
Internetiaadressil http://airport.delfi.ee on EMT klientidel võimalik saata tasuta SMS-sõnumeid, vaadata mobiiliarve saldot, tellida SMS-ga pommuudised ning kasutada teisi mobiilseid teenuseid.
EMT turundusdirektor Jüri Teemant rõhutas, et mobiilportaali avamisega Delfis loodetakse oluliselt kasvatada virtuaalsete mobiiliteenuste kasutajate arvu ning suurendada SMS-sõnumite saatmise aktiivsust. "Samuti on Airporti partnerlehekülje ehk co-site´i loomine Delfi portaali tingitud eelkõige vajadusest tuua mobiilile suunduva info kohandamine ja haldamine Delfi kasutajale lähemale," ütles Teemant.
DELFI juhatuse esimehe Ville Jehe sõnul on mobiilportaali kasu eelkõige mitmete teenuste mugavamas teostamises. Nii on internetis märksa lihtsam trükkida SMS-sõnumit. Samuti on see teenus nii Delfis kui Airportis esialgu ka tasuta. Lisaks saab jälgida oma mobiiliarve jooksvaid kulusid ning muuta seadistusi ilma kontorisse minemata. Uuenduseks on Delfisse integreeritud teenus saata sõbrale Delfi uudiseid SMSiga ning on võimalus tellida endale SMSiga pommuudiseid või vajalikku infot.
EMT arvates on Euroopa mobiilportaalide kogemus näidanut mobiilsete teenuste interneti vahendusel tellimise kiiret kasvu. Olulisemateks motivaatoriteks on inimese ajaline- ja liikumisvabadus internetist teenuste seadistamises ning SMS-sõnumite mugavam kirjutamine. Samuti on mobiiltelefoni hakatud rohkem kasutama meediavahendina st. telefoni kasutatakse ka info hankimiseks tellitud lühisõnumite kaudu.
"Delfi on siiani teinud koostööd oma valdkonna professionaalseimate
tegijatega nagu LHV, Regio, CV Online, City24, E-kindlustus jt. Ning
seetõttu valiti ka mobiilportaali koostööpartneriks turuliidri EMT
lahendus Airport. Koos Airport´iga on Delfisse integreeritud 13
lahendust või spetsialiseeritud infot pakkuvad partnerlehekülge. Delfi järgib motot olla "Sinu sõber internetis" - meie huvi on koondada oma keskkonda võimalikult palju teenusepakkujaid, et lihtsustada kasutajate valikuid ning hoida kokku nende aega", ütles Jehe.
EMT ja Delfi alustasid koostööd augusti alguses, allkirjastades
strateegilise partnerlusleppe, mille alusel ühendavad ettevõtted
mobiilsete internetilahenduste arendustegevuse.
Lisatud 1.10.01; 15:33:21 .
|
|
|
|
|
EMT võtab lepinguliste klientide telefoninumbritena kasutusele kuuekohalised telefoninumbrid seeriast 053 4xxxxx, kuna viiekohalised numbrid EMT-le eraldatud seeriatest 050 xxxxx, 051 xxxxx ja 052 xxxxx on lõppemas.
"Numbriressurss on piiratud ning kuna klientide arv pidevalt kasvab, siis vabu viiekohalisi numbreid lihtsalt ei jätku enam," selgitas EMT teenindusosakonna juhataja Valeri Raag. "Loomulikult võib edaspidigi saada EMT-ga liitumisel viiekohalisi numbreid, sest kui klient lepingu lõpetab, läheb tema telefoninumber poole aasta pärast korduvkasutusse. Valdavalt hakkame aga liitujatele andma siiski kuuekohalisi numbreid."
Seni kasutas EMT kuuekohalisi telefoninumbreid seeriatest 051 9xxxxx ja 053 9xxxxx ettemaksuga kõnekaardil Simpel. Kuna ka neist seeriatest on vabad numbrid lõppemas, eraldas Sideamet vastavalt EMT taotlusele EMT-le ka uue Simpeli numbrite seeria 053 8xxxxx.
Lisatud 20.9.01; 11:18:07 .
|
|
|
|
|
Alates 14. septembrist on kõigil Airporti klientidel võimalik oma Airporti meile vaadata kui ka saata üle WAP telefoni! Telefonide WAP-menüüdes loodi EMT WAP-kodu alla eraldi alajaotus, mis kannab nime Airport.
Kui teil ei ole veel Airporti meilikontot, saate selle luua Airporti veebiaadressil http://www.airport.ee.
Lisatud 17.9.01; 9:53:14 .
|
|
|
|
|
Radiolinja korraldab üliõpilastele esseekonkursi teemal "Traadivaba eluviis – võimalused ja ootused".
Essee (kuni 3 masinakirja lehekülge) ja oma andmed (nimi, kool, eriala, telefon, meiliaadress) tuleb saata 1. oktoobriks aadressil: Vilmsi 47, 10126 Tallinn, märgusõna ESSEE või meiliaadressil: helena.lohmus@radiolinja.fi
Parimad tööd avaldatakse (soovi korral pseudonüümi all). Peaauhinnaks on parimale kirjutajale WAP-funktsiooniga NOKIA 3330 või 3330 krooni; lisaks hulk lohutusauhindu.
Lisainfo: 699 9963
Lisatud 14.9.01; 21:10:59 .
|
|
|
|
|
Radiolinja korraldab üliõpilastele kampaania Intressivaba õppelaen, mille raames saavad üliõpilased 750 krooni väärtuses tasuta kõneaega liitumisel Point paketiga. Liitumine maksab 49 krooni koos käibemaksuga. Summa 750 krooni on sarnane õppelaenu esimese aasta intressiga, mis on 5 % esimese aasta laenusummast. Kõneaeg kajastub 2002. aasta septembrikuu arvel.
Tudeng, kes võtab esimesel aastal õppelaenu 15 000 krooni, peab aasta möödudes maksma sellelt summalt intressi 750 krooni. Radiolinja kingib üliõpilasest kliendile selle summa kõneajas, kui on olnud aasta jooksul RLE klient ja kõik kõnearved kaksteist kuud tasutud õigeaegselt. Kasutamata tasuta kõneaega sularahas välja võtta ei saa.
Lisatud 14.9.01; 20:46:09 .
|
|
|
|
|
Eesti Meedia ja Schibsted Telecomi ühisettevõte Inpoc Baltics hakkas sel nädalal mobiilseid sisuteenuseid - nende seas mobiiltelefonide helinaid ja logosid ning piltsõnumeid - pakkuma.
2000. a novembris hakkas Schibsted Telecom Norras pakkuma mobiilseid
sisuteenuseid Inpoc'i kaubamärgi all. Selle aasta veebruaris laienes Inpoc Rootsi turule. Inpoc pakub lühisõnumite (SMS) vahendusel mobiiltelefoni kasutajatele mitmeid atraktiivseid teenuseid: uudised ja sport, finantsinformatsioon, helinad, logod, mängud jne. Nüüd laieneb Schibsted Telecom teistele Euroopa turgudele, sealhulgas Baltimaadesse.
Inpoc Baltics alustab Eestis oma teenuste pakkumist koostöös Postimehe, SL Õhtulehe ja muude Eesti Meedia gruppi kuuluvate väljaannetega. Lisaks eelnevatele on partneriteks ka Kanal 2, portaalid hot.ee ja everyday.ee ning teised meediakanalid. Inpoc'i eesmärk on astuda partnerlussuhetesse kõikide Eesti juhtivate meediaettevõtetega nii Eesti Meedia kontsernis kui ka väljaspool seda.
Inpoc'i teenused on kättesaadavad kõigi Eesti mobiilsideoperaatorite
klientidele.
Esimese sammuna tuleb Inpoc välja meelelahutusteenustega (logod, helinad ja piltsõnumid) ning SMS-põhise tutvumisteenustega Kanal2-s. Peagi lisanduvad uudised ja informatsioon SMS kujul, SMS chat, samuti SMS-põhised hääletused, tarbijamängud jm.
Kasutades olemasolevat tehnilist infrastruktuuri, millega Schibsted Telecom'i varustab Alcatel, pakub Inpoc Baltics teenuseid esmalt Eestis ning hakkab peatselt tegutsema ka Lätis ja Leedus.
Lisatud 13.9.01; 16:50:55 .
|
|
|
|
|
Mobiiltelefoni jõudmine massidesse on viinud kahjumisse Eesti Telefoni taksofoniteenuse - taksofonide kasutamine on vähenenud viimase kahe aasta jooksul kaks korda, kirjutab Postimees.
Kunagisest tulusast taksofoniteenusest on saanud Eesti Telefonile kahjumiga äri. Mullu sai firma taksofoniteenusest 10 miljonit krooni kahjumit. Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra kinnitusel ostetakse taksofonikaarte võrreldes 1998. aastaga kaks korda vähem.
"Taksofoniklientide vähenemine algas 1999. aastal ning selle peapõhjuseks on mobiilside tormiline areng," tunnistas Vahtra. Taksofoniklientide hulga vähenemine on toimunud mobiilside kasuks vaatamata sellele, et taksofonitariifid on odavamad mobiilivõrgus kehtestatud tariifidest.
Kerkinud on ka kohalike kõnede minutihinnad - kaarditaksofoni kõnealustustasu on praegu 64 senti ning riigisisese fiksvõrgu kõne minutitasu 96 senti, ligi kolm korda kallim kui kodukliendile.
Vahtra kinnitas, et Eesti Telefon ei saa loobuda taksofoniteenuse osutamisest. «Selline käitumine oleks ebaõiglane nende suhtes, kes taksofoni kasutavad. Samuti on taksofoniteenus osa universaalteenusest, mida peavad vastavalt telekommunikatsiooniseadusele osutama kõik fikstelefonioperaatorid.
Seni aga on ET ainus taksofoniteenuse pakkuja Eestis. Vahtra sõnul pole keegi teine huvitatud taksofoniärisse raha paigutamisest. "On ju märksa tulusamaid valdkondi, näiteks rahvusvaheliste kõnede teenuse osutamine. Siis pole vaja ei üle-eestilist võrku ega igal tänavanurgal vandaale pelgavaid taksofone," lausus Vahtra.
Lisatud 10.9.01; 8:41:35 .
|
|
|
|
|
Möödunud nädalavahetusel Radiolinja perepäeval Rocca al Mares välja loositud peaauhinnaks olnud mobiiltelefoni võitis Riina, kes on vaegkuulja. Võidu võttis Riina vastu koos üritusel viibinud tütrega, kuid telefoni kasutab Riina siiski ise, suheldes tekstisõnumite teel.
Riina kinnitas võitu ja lisab, et on Eesti Kurtide Spordiliidu president, kirjutab Eesti Ekspress.
Lisatud 6.9.01; 11:14:03 .
|
|
|
|
|
Alates 01.oktoobrist 2001.a. võtab EMT kasutusele uue teenuse M2M Link, mis võimaldab nii EMT klientidel juhtida mobiiltelefoni abil tehnilisi seadmeid, näiteks avada väravat või garaaziust või lülitada sisse/välja sauna kerist.
"M2M Link kaotab vajaduse kaasas kanda kõikvõimalikke kaugjuhtimispulte ja magnetkaarte," ütles EMT turundusdirektor Jüri Teemant. "Teenuse eeliseks on ka seadmete juhtimine asukohast sõltumata: enam ei pea ette võtma teekonda koju või töökohta ainult selleks, et seal sisse või välja lülitada mõni seade või avada värav, tõkkepuu või uks."
Igale juhitavale seadmele omistatakse tema mobiiltelefoniga juhtimiseks neljakohaline lühinumber seeriast 95xx, millele saavad helistada nii EMT lepingulised kliendid kui kõnekaardi Simpel kasutajad. Valides mobiiltelefonilt seadme lühinumbri, antakse täiturmehhanismile seadme juhtimiseks vajalik signaal ning seade teostab soovitud toimingu.
Seadme lühinumbrile helistamisel otsustatakse kõigepealt, kas helistajale on antud seadme juhtimine lubatud ning alles positiivse vastuse korral antakse täiturmehhanismile käsk seadme juhtimiseks.
"Võime olla kindlad, et keegi teine ei saa oma mobiiltelefonilt helistades näiteks meie garaaziust avada," ütles Teemant.
Üks konkreetne seade võib kuuluda ainult ühte gruppi, kuid kasutaja
(tema telefoninumber) võib kuuluda mitmesse gruppi. "Näiteks on teil
kodus olevatest seadmetest moodustatud grupp ning töökohal kuulute te sealsetest mobiiltelefoniga juhitavatest seadmetest koosnevasse gruppi," kirjeldas Teemant.
Gruppi kuuluvatele kasutajatele saab anda ühtede ja samade seadmete
juhtimiseks erinevad õigused.
M2M Lingi liitumistasu on 149 krooni, kuumaks 29.50. Andmesidekõne
minutihind EMT ja ET võrkudesse on ööpäevaringselt 2.49, kõneminutihind EMT võrku ööpäevaringselt 9.50. Hädaabikõned numbrile 112, politsei numbrile 110 ja EMT infotelefoni numbrile 123 tasuta. SMS-lühisõnumi saatmine maksab 2.50 krooni.
Kõikides hinnapakettides kehtib alates 1.oktoobrist 2001 numbriseeriale 95xx helistamisel teenustasu 5 senti. Kõneminuti hinnaks 95xx numbriseeriale helistamisel on vastava hinnapaketi võrgusisese kõne minutihind.
"Kohe, kui seade on signaali vastu võtnud, katkestatakse kõne, nii et seadme juhtimiseks tehtavad kõned on väga lühikesed ning tasu võibki piirduda 5 sendiga," ütles Jüri Teemant.
Teenuse kasutamiseks sõlmib klient liitumislepingu paketiga M2M Link. M2M Link liitumislepingu saab sõlmida Tallinnas EMT teenindusbüroos Lasnamäe 64 ja Spideri telefonipoes Tartu mnt. 28.
Lisatud 31.8.01; 9:45:04 .
|
|
|
|
|
EMT korraldab nädalalõpu kõnerekordi võistluse, mille võitjaks tuleb nädalavahetusel (laupäev 00:00 kuni pühapäev 24:00) kõige rohkem mobiiltelefoniga rääkinud isik!
Nädalavahetuse rekordi püstitaja saab auhinnaks Nokia 3310. Igal nädalavahetusel on uus võitja. Auhindasid võib erinevatel nädalavahetusel võita ka üks ja sama isik – oluline on, et rääkijate TOP seda näitab.
Võistlus toimub 35. – 39. nädala nädalavahetustel, st 1, 2, 8, 9, 15,16, 22, 23, 29, 30 september 2001. Kokkuvõtted eelmise nädalavahetuse rekordilistest rääkijatest tehakse reedeti. Võitjate teavitamine ja auhindade kätteandmine toimub raadiote Sky+ ja Sky Raadio vahendusel.
Lisatud 31.8.01; 9:37:16 .
|
|
|
|
|
EMT on alates 1999. aastast vaderiks Tallinna Loomaaia elevandineiule Fien, makstes kinni tema aastase toidukulu. Elevantide hellitamises saavad aga nüüd osaleda ka EMT kliendid: saates SMS-i märksõnaga VANTS lühinumbrile 9800, toetab sõnumisaatja vantside toidulauda ka omalt poolt.
Vantsi toitmiseks saavad sõnumeid saata nii EMT lepingulised kliendid kui Simpeli kasutajad. Ühe lühisõnumi saatmine maksab 5 krooni sõltumata kliendi hinnapaketist.
Saadetud SMS-ile saab vantsilt ka toreda vastussõnumi!
Lisatud 27.8.01; 14:16:14 .
|
|
|
|
|
No mis värk see siis on: maksan korralikult Q-GSM-ile, aga teenust ei saa. Elan Mähel, kus varem nagu levi ikka vahel oli. Nüüd seisan naabrimehega kõrvuti, telefonid ka kõrvuti, tema helistab mulle, neiuhääl teatab, et: "number, millele te helistate, ei vasta hetkel." No mida ta ei vasta, kui telefon ei helisegi?! Öelgu siis ausalt, et ei suuda levi garanteerida.
Potentsiaalne mitte-Q-GSM-i-klient
Refereeritud Linnalehest 23.08.01
Lisatud 24.8.01; 17:17:18 .
|
|
|
|
|
Neljandat mobiilsideoperaatorit turule tuua plaaniv endine Tele2 strateegilise planeerimise direktor Peep Põldsamm peab läbirääkimisi strateegilise investoriga ning lubab rääkida oma plaanidest seoses uue mobiilsideoperaatori turule toomisega novembri alguses, kirjutab ÄP Online.
"Sideameti poolt on kõik load olemas, praegu käivad läbirääkimised strateegilise investoriga," ütles Põldsamm. "Otsin sellist investorit, kes panustaks enam kui lihtsalt raha ja lööks ise aktiivselt selles äris kaasa."
Põldsammi sõnul ajab ta praegu uue mobiilioperatooriga seonduvaid asju üksinda, kuid äripartner kuluks ära küll. Tallinna linnapea Tõnis Paltsi naasemine aga Põldsammi firmasse on viimase sõnul praktiliselt välistatud, sest Paltsil tekiks huvide konflikt. Praegu Põldsammi omanduses olev Vertelsoni Halduse OÜ lõi enne oma linnapeaks saamist just Tõnis Palts.
Lisatud 24.8.01; 15:33:33 .
|
|
|
|
|
3G. Jaapanis juba on. Euroopas loodetavasti varsti ka on. Aga mis see on, kes on operaatorid, kes toodavad milliseid telefone, palju see maksma hakkab, kunas see Eestisse jõuab ja kas meil on seda üldse vaja? Ah?
BLUETOOTH. Esimesed uue tehnoloogia rakendused on nähtud: bluetooth handsfree ja bluetooth-ühendus telefoni ja arvuti vahel. Aga see pole ju veel kõik, miljon uut võimalust ootab avastamist, mida kõike bluetooth’iga teha saab.
ERICSSON. Enam ei tohiks kaugel olla see hetk, kui müüki jõuab Ericssoni üks oodatumaid telefone T68. Esimene antennita Ericsson. Esimene värvilise ekraaniga Ericsson. Esimene nii väike Ericsson.
NOKIA. Ilma GPRS-toeta kommunikaator, vähe üllatusi pakkuvad uued telefonid, konkurentide tugevnemine, jaapanlaste edu 3G-vallas, üldine paigalseis IT-turul, kasumihoiatused. Lähiajal selgub, kas näeme mobiilikuninga taandumist või läheb kõik veel Nokia jaoks hästi.
OMA RAHA. Radiolinja langetas just hindu, minut maksab 1.95 igasse mobiilivõrku, 3.50 lauatelefonile. Viimase hinnasõja tulemusel langes mobiilikõne hind Eestis märkimisväärselt, ilmselt on sügisel oodata uut hinnasõda mobiilioperaatorite vahel. Õli lisab tulle veel GPRS, mis EMTl juba on, kuid millega Radiolinja ja loodetavasti ka Q GSM millalgi välja ilmuvad. 40 krooni peale megabaidist GPRSi hind ilmselt ei jää.
SENDO. Võimas kooslus Microsoft ja mobiiltelefonide valmistaja Sendo lubavad talveks välja tuua midagi üllatavat. Vähem kui 100 grammi kaaluv GPRS-mobiiltelefon suure värvilise ezkraaniga ja Microsofti Stingeri operatsioonisüsteemiga, kuhu sõltumatud arendajad saavad ise programme juurde kirjutada. Telefonil on andmete hoidmiseks mälukaart, USB ja RS232 pordid, streaming audio ja video toetus ning ta oskab mängida MP3 ja WMA formaadis muusikat.
TASKU. Pihuarvutite ja sülearvutite osakaal järjest suureneb. Inimesed ostavad endale sülearvuti ning töötavad, kus tahavad. Kas siit saab alguse uus trend "arvutikastid laualt minema ja kena sülearvuti asemele?" Paljud töötavad juba kodus, kontorit pole enam vaja.
Lisatud 23.8.01; 9:11:26 .
|
|
|
|
|
Alates 18. augustist 2001 käivitas EMT tasuta kõneminutite sügiskampaania.
Seitsmel nädalavahetusel alates kella 00.00-st laupäeval kuni 23.59-ni pühapäeval on kõigile liitumislepingulistele klientidele EMT võrgusiseste kõnede puhul iga teine kõne- ja andmeside minut tasuta! Ning seda kuni 30. septembrini 2001.
Sooduspakkumine kehtib ainult Eestis helistades.
Lisatud 21.8.01; 10:33:48 .
|
|
|
|
|
Seoses Q GSMi sõnumikeskuse vahetamisel tekkinud tehniliste probleemide tõttu on täna hommikust häiritud lühisõnumite saatmine Q GSMi võrgus.
Q GSM käivitas uue sõnumikeskuse ööl vastu neljapäeva, 2. augustit.
Kliendid oma telefone ümber seadistama ei pea, sõnumikeskuse number on ka tulevikus +3725509911.
Uue sõnumikeskuse käivitamise ajal võib ka edaspidi lühisõnumite edastamisel esineda viivitusi.
Lisatud 15.8.01; 13:57:14 .
|
|
|
|
|
Alates eilsest on kõigil Radiolinja klientidel võimalik mobiiltelefoni abil parkida lisaks Tallinnale ka Pärnu ja Kuressaare tasulistel parkimisaladel. Tänasest lisandus parkimisvõimalus ka Tartus.
Radiolinja m-parkimise teenus on aktiveeritud nii era- kui äriklientidele. Teenuse kasutamiseks tuleb auto esiklaasile kleepida parkimiskleebis või asetada auto armatuurlauale parkimisvoldik.
Radiolinja m-parkimine kasutab EMT parkimistarkvara ja Radiolinja klientidele kehtivad samad lühinumbrid mis EMT klientidele.
Parkimisteenuse kasutamine on lihtne ja mugav, puudub vajadus osta parkimiskaarte või lunastada parkimiskviitungeid. Raha parkimise tarvis laaditakse helistades lühinumbrile 1902 või 1912. Parkimiskontole lisandub vastavalt 12 või 75 krooni.
Parkimise alustamiseks tuleb saata SMS autonumbri ja parkimistsooni tunnusega lühinumbrile 1902 (Näiteks parkimiseks Pärnu kesklinna tasulises parkimistsoonis "555APU PARNU"). Parkimise lõpetamiseks tuleb helistada lühinumbrile 1903.
Vaata ka EMT parkimisvideot:
http://m-parking.emt.ee/video/mparking_video.mpg
Lisatud 3.8.01; 13:18:37 .
|
|
|
|
|
Viimasel ajal internetikeskkondades leviv ussviirus Code Red puges ka EMT portaali, katkestades Airport I-Bürood teenindava serveri töö.
EMT infojuht Kaja Pino ütles, et viirus tekitas serverile nii suure ülekoormuse, et server ei suutnud enam kliente teenindada.
Kuni katkestuseni paistis rünnak välja selliselt, et Airportis I-Büroo sektsioonis näidati kasutajtele teksti "Welcome to www.worm.com!, Hacked By Chinese!".
EMT Iseteenindusbüroo ja Airport (http://www.airport.ee), mis töötavad teistsugustel platvormidel, Pino sõnul ei kannatanud. Ka kannatada saanud serveris on probleem tema sõnul praeguseks lahendatud.
Pino kinnitas, et EMT kasutajate andmed on mitmekordselt tulemüüride ja muude vahenditega turvatud, nii et klientide andmed ei lekkinud.
Lisatud 3.8.01; 10:02:47 .
|
|
|
|
|
Esther Dyson
Sõitsime nõukogu koosolekule Tallinnasse. Kui me kohale jõudsime, võttis Jüri Kaljundi välja oma mobiiltelefoni. "Kas hoiatad neid, et me jõudsime kohale," naljatasin mina.
"Ei, ma pargin," vastas ta.
Ta saatais SMS lühisõnumi linna parkimisteenusesse.
Vastavalt oma mobiiltelefoni numbrile, auto registreerimisnumbrile ja sisestatud asukohale, registreerib parkimiskeskus tema auto parkimise alustatuks tariifiga, mis kehtib sel ajal antud parkimistsoonis.
Hiljem, kui tuleb parkimiskontrolör, siis ta näeb Jüri auto tuuleklaasil "mobiilparkimise" kleepsu ja saadab soovi korral teise SMS-i koos Jüri auto registreeriminumbriga. Nii kaua kui Jüri on registreeritud parkijana, probleeme pole. Vastasel juhul tuvastab süteem, et Jüri pargib ilma registreerimata.
Kuigi Jüri on suurepärane tarkvaraarendaja (ja CV-Online juhatuse esimees, mis on minu üks investeeringuid), unustab ta mõnikord saata teise SMS-i: sõnumi mis teatab: "ma lahkun nüüd, palun lõpeta minu parkimine ja minutite arvestus".
Õnneks on Jüri ja teiste hajameelsete inimeste jaoks olemas parkimise ajapiirang, mis on neli tundi ehk 48 krooni. Neile kes tasuvad ette väikese summa kaupa või kellel on krediidilimiit, saadab teenus hoiatusteate 10 minutit enne, kui kasutaja konto saab tühjaks.
Loe edasi kogu Esther Dysoni artiklit:
http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/chronicle/archive/2001/07/22/BU173669.DTL
Lisatud 30.7.01; 14:38:39 .
|
|
|
|
|
EMT kliendileht Mobiil peibutab moblaomanikke rohkelt SMS-sõnumeid saatma. Lehe viimases numbris on avaldatud ristsõna, mille lahendus tuleb toreda EMT auhinna võitmiseks saata lühinumbrile 700. Et võimalikult rohkem inimesi vastuseid saadaks - ja sellega EMT-le raha teeniks - on ristsõna lahendus juba ette antud. Nimelt lõpeb karikatuuri tekst sõnaga "parkida", mis ongi ristsõna lahendus.
Sama lehenumbri vahel on veel teinegi võimalus EMT-le SMS-sõnumeid saata. Uut mängu nimega Bomber tutvustav reklaamleht kutsub inimesi üksteist SMSidega pommitama. Kes sõbrale pihta saab, pannakse võitjate nimekirja ja nende vahel lähevad loosi Playstationid. Targu on jäetud mainimata, mitu Playstationit on loosi pandud ehk kui suur võimalus sul üldse võita on.
Ülo Jalakas
Eesti Ekspress
Lisatud 26.7.01; 11:22:13 .
|
|
|
|
|
Q GSM peab oma 1800 MHz sagedust kasutavat võrku firmasaladuseks, kirjutab ajakirjanik Hans Väre ajalehes Sakala.
Väre kirjutab, et saamaks teada, kuidas on võimalik 1800 MHz võrku kasutada, saatsin e-kirja Q GSM-ile. Mulle vastati, et suuremates linnades. Palusin täpsustada, mida tähendab "suuremad linnad".
Seejärel algas minu ja klienditeeninduse vahel tihe kirjavahetus, mille tulemusena sain lõpuks teada - kusjuures väga viisakas vormis, et tegemist on firmasaladusega.
Enamik Eestis müüdavaid mobiiltelefone töötavad nii 900 MHz kui 1800 MHz sagedusel.
Lisatud 20.7.01; 12:08:47 .
|
|
|
|
|
Kõige odavamad infotelefonid on ühtlasi ka kõige kiiremad - seega võib saada vastuse ühele ja samale küsimusele rohkem kui kolm korda odavamalt, selgub Postimehe numbriinfotelefonide testi tulemustest.
Kuuele lihtsale päringule vastamise kiirused olid erinevad - ehkki standardküsimustega test ei pretendeeri teadusuuringu tiitlile, näitab see siiski, et kallis minutihind ei stimuleeri 1184 ja 1188 näitsikuid sugugi kiiremini tegutsema, pigem vastupidi.
Ajakirjaniku kogemus numbriinfodega näitab, et 1188 kipub ka selgelt arusaadavale telefoninumbri päringule lisama ebaolulist informatsiooni näiteks selle kohta, mis tänava nurgal telefoninumbri omanik asub.
Kõige kiirema tulemuse saanuks Ekspress Hotline’i 1182-lt, kui firma ei oleks ajakirjanikku ooterezhiimile pannud - paraku hakkab raha juba sellest hetkest alates kukrust välja tilkuma. Loe edasi http://mobiil.kolhoos.ee/info
Lisatud 19.7.01; 14:53:50 .
|
|
|
|
|
Tutvumiskuulutus Eesti Ekspressis: 32-a. NAISELIK JA ELURõõMUS NAINE, soovib tutvuda aruka, haritud, maj. kindl. mehega (kuni 45-a.), kes on tüdinenud üksindusest ja soovib luua perekonna. Seiklusteotsijail ja QGSM klientidel palun mitte ühendust võtta.
Lisatud 17.7.01; 9:21:26 .
|
|
|
|
|
Deutsche Telekom kukkus BusinessWeek´i maalima ettevõtete turuväärtuse topis The Global 1000 aastaga 16. kohalt 37-ndaks ning Nokia neljandalt kohalt kahekümnendaks, loovutades oma positsiooni Viagrat tootvale farmaatsiafirmale Pfizer.
Nüüd on õhus sama küsimus, mille munk esitas ”Viimses Reliikvias”: Püha Isa, kas see on lõpp? Mina arvan, et see ei ole lõpp, kirjutab EMT juhatuse liige Jüri Teemant Eesti Päevalehes.
Telekommunikatsioonisektor on aastaga kaotanud palju oma väärtusest. See, mis oli moes aasta tagasi, ei ole seda täna. Kuigi firmade turuväärtused kajastavad ettevõtete tulevikuväljavaateid, on see siiski vaid osaliselt nii. Osa infot ei tea keegi, isegi juhtkond mitte – näiteks seda, milline võib ühe või teise otsuse mõju olla pikemas perspektiivis. Arvan, et turul on alati õigus, kui me räägime hinnast, mis kajastab tulevikuootusi, kuid iga sektori ja ettevõtte puhul tekivad pidevalt uued ootused. Vahel positiivsed, vahel negatiivsed.
ROHKEM MAKSE, VÄHEM PIIRANGUID. Mobiilside turg on kogu maailmas läbinud viimastel aastatel ühelt poolt kiire arengu, aga teiselt poolt on tehtud ka palju muutusi regulatsioonis. Telekommunikatsioon on olnud traditsiooniliselt riigi pärusmaa. Viimased aastad tõid aktsiaturgudel palju atraktiivseid telekomiaktsiad, mis varem olid kätesaamatud.
Enamasti monopolina tegutsenud ettevõtted tootsid ilusaid kasumeid. Ridamisi toimunud aktsiate avalikud pakkumised olid ka buumi põhjustajateks – oli, mida reklaamida, selle pealt raha kokku ei hoitud. Teame ju omast käest, et riik suutis Eesti Telekomi aktsiatest saada enam kui kahe aasta eest 85 krooni. Praegu maksab aktsia enam kui 10 krooni vähem. Investorid muretsevad, et avanenud turg ja riigi soov valdkonna arengut erinevatel viisidel piirata toob kaasa tootluse kahanemise ja pidurdab arengut.
USA president Georg Bush arvab, et pigem tuleb küsida ärisektorilt rohkem makse ja lõdvendada regulatsiooni. Turud usuvad, et Bushi otsus suurendab majanduskasvu ja ka riigi tulusid. Hea näide, miks see strateegia võiks töötada, on võtta just mobiilside sektorist. Euroopas on korjatud hiiglaslikke litsentsimakse kolmanda põlvkonna mobiilside teenuse pakkumise võimaluse eest, mille tasuvuse ajad ulatuvad aastate taha. Kõik firmad seda tasuvust kindlasti ei näegi. Need, kes näevad, peavad korjama selle raha klientide takust.
TEENUS PARANEB, HINNAD KUKUVAD. Mobiilside sektor, nagu telekommunikatsioonisektor tervikuna, on üks väheseid valdkondi, kus hinnad kukuvad ja teenus paraneb. Ühelt poolt on see tingitud konkurentsi tihenemisest, teiselt poolt sellest, et turg on tervikuna kasvanud. Need valdkonnad, kus peaaegu igaüks võiks teenust või toodet tarbida ja kus tarbimine ei ole jõudnud veel oma piirväärtuseni, on seetõttu eelisseisus.
Ma usun, et klient on viimastel aastatel nautinud seda, kuidas mobiiltelefonid lähevad aina seksikamaks, hinnad odavamaks ja side paremaks. Olgu selleks telefoniks Nokia või Motorola, olgu operaatoriks lepatriinu või point, mis ruulib. Klient on võitnud. Siin on ainult üks aga. Kõikides valdkondades, kus kiputakse üle reguleerima, jääb areng toppama ja luuakse väga soodne pinnas korruptsiooni vohamiseks.
Me ei pea, nagu Pipi otsis spunki ja Lennart Meri Eesti Nokiat, tormama suure kiiruga otsima Eesti Viagrat. Eesti tänane probleem on see, et ta kipub järgi ahvima paljusid vigu, mida lääneriigid on ees teinud. Ainult, et meie alustame tavaliselt siis, kui “vanad kalad” juba hakkavad vaikselt aru saama, et vist läks viltu.
Me peame vaatama, mis läänes toimub. Riik peab tagama igas majandussektoris vaba konkurentsi ja võrdsed võimalused. Kõigil peab olema võimalik õnnestuda ja ebaõnnestuda. Siis on kõik sihtrühmad – kliendid, omanikud ja riik – õiglaselt koheldud ja asi areneb. Seni on see mobiilside sektoris väga hästi toiminud.
Lisatud 16.7.01; 12:00:02 .
|
|
|
|
|
Kümme aastat tagasi avas EMT Eesti esimese mobiilsidevõrgu, mõnekilose telefoniga sai rääkida ainult Tallinna kesklinnas ja kõneminut maksis peaaegu töölise päevapalga, kirjutab Postimees.
Telefone Eestis ei müüdud, see tuli hankida Soomest või Rootsist. Telefon ise maksis rohkem kui keskmine sõiduauto.
Enne krooni kasutuselevõtmist sai mobiilikõnede eest tasuda suvalises valuutas. EMT töötajad ajasid igal hommikul Rahva Häälest näpuga järge, et valuutakursse teada saada ja vastavalt sellele arveid koostada.
Esimesed kliendid olid üldjuhul välis- ja ühisfirmad, samuti metalliärimehed ja suhkrumüüjad. Samuti kuulusid aasta lõpuks umbes 150 kliendi hulka president ja valitsuse liikmed. 1991. aasta augustiputshi ajal andis mobiiltelefon ainsa kontaktivõimaluse välismaailmaga.
«Jutt mobiiltelefoni laiast levikust - nagu see on praegu - oleks tollal mõjunud uskumatuna,» tunnistab EMT tollane juht Tõnu Tee. «Äri ei tundunud tollal eriti perspektiivne, sest elatustase oli madal ja kõnehinnad kõrgel.»
Pärast rahareformi maksis kõneminut 5,5 krooni ja telefon umbes 20 000 krooni.
Nii tegelesidki vähesed Eesti elanikest kliendid rohkem oma telefonide näitamisega restoranilaudadel kui kõnelemisega. Kui keegi rääkiski telefoniga, siis ta tegi seda kõva häälega, et teised inimesed paneksid tähele, meenutab Tee.
Lisatud 11.7.01; 14:08:50 .
|
|
|
|
|
Taivo Paju kirjutab ajakirjas Director, miks ja kuidas EMT lepatriinu-brändi kasutusele võttis ning kuidas selle kõigepealt oma töötajaile maha müüs.
"…Must aurav kohv. Vaikselt kõlav bossanova. Hommikuvärsked saiad. Ootusärevuses kolleegid… Sa oled väga oodatud külaline. Ilma Sinuta ei ole sel mõtet…" Just need laused olid trükitud kutsele, mis lebas ühel aprillihommikul kõigi EMT peakontori töötajate laudadel.
16. aprilli hommikul oli EMT kohvik puupüsti rahvast täis. Mängiski vaikne muusika. Olidki saiakesed ja kuum kohvi. Ning siis pidas juhatuse esimees Peep Aaviksoo kõne, öeldes välja kogu firma jaoks ootamatu uudise: lõpp sideliinidest ümbritsetud maakerale. EMTd hakkab reklaamima lepatriinu.
Hubane hommikukohvi oli tegelikult vaid üks lüli pikas muutuste ahelas, mis said EMTs alguse kaks aastat tagasi. Siis, kui juhatuse esimehe kohale asus (korvapalli)mängija hingega Peep Aaviksoo. Mis sundis ikkagi Aaviksood ja tema meeskonda firmat ümber muutma? Ning võtma ette kaelamurdvat lepatriinutrikki, mille õnnestumine või ebaõnnestumine selgub lõplikult mitte varem kui kahe aasta pärast?
Loe edasi aadressil: http://mobiil.kolhoos.ee/lepatriinu
Lisatud 29.6.01; 14:16:58 .
|
|
|
|
|
Olin üks jagu rabatud, leides oma kirjakastist Narvas venekeelse reklaamplakati tekstiga: Pass inimest ei kaunista. Hall värv on nüüd moes. Halli passiga ei saa poest tasuta halli leibagi. Teine asi on Mäkitorppa. Seal ootab kõiki halli passi omanikke (kodakondsuseta isikuid) soodsa hinnaga mobiiltelefon. Puhas võit 900 krooni. Jne, kirjutab Eesti Ekspress.
Perkele! Jään ootama, et Mäkitorppa teeb samasuguse reklaamikampaania ka sinise passi omanikele.
Lisatud 28.6.01; 17:01:13 .
|
|
|
|
|
EMT infojuhi Kaja Pino hinnangul on ettevõtte poolt mai alguses kasutusele võetud lepatriinulogo edukas ning inimestele meeldejääv.
"Uue logo edukus on suurepärane ning seos EMT ja lepatriinu vahel on tugevasti juba tekkinud, kuigi oleme uue logoga väljas olnud ainult kaks kuud," ütles Pino.
Algul oli EMT-l Pino sõnul kavas uuele logole üle minna järk-järgult, aga tänu turunõudlusele on ettevõte otsustanud protsessi kiirendada ning vanad logod välja vahetada nii kiiresti kui võimalik.
"Inimesed teevad tihti pöördumisi ja avaldusi, kus tahavad, et logo välja vahetataks - minu meelest on see hea märk," lisas ta.
Logo populaarsust näitab Pino hinnangul ka inimeste huvi reklaamis nähtud lepatriinukujuliste pulgakommide ja sõrmuste vastu. "Oleme asunud isegi uurima, kuidas lepatriinukujuliste pulgakommidega turule tulla," märkis ta.
Lisatud 27.6.01; 13:52:58 .
|
|
|
|
|
Äris vajalik ja üha rohkem kasutusele tulev mobiilneandmeside sisaldab mitmeid turvariske, mida on väga raske tõrjuda.
Mobiilse andmeside vajalikkus eriti ärijuhtimisel on nii ilmne, et pole vaja seda lahti kirjutada. Lähiaastail juurdub see ilmselt kiiremini, kui seda tegid kunagi kontorites raskustega kohanenud esimesed personaalarvutid. WAP-tehnoloogia atraktiivsus on end samuti praeguseks tõestanud ning vaatamata lühiajalistele tagasilöökidele jõuavad selle tehnoloogia uued standardid peatselt
turule.
Ometi peitub sarnastes tehnoloogiates suurusjärgu võrra raskemini tõrjutavaid turvariske kui tavapäraste arvutivõrkude juures. Mobiilse andmeside ebaturvalisus on muutumas ülemaailmseks riskiteguriks.
Hiljuti toodi ETV Pealtnägija saates näide hullumajast, mille traadita arvutivõrku oli väljastpoolt maja väga kerge sisse tungida.
Optimistlikumad prognoosid mobiilse, uue põlvkonna GSM-telefonide kasutamisest äri alal usuvad, et juba lähiaastail võib kolmandik kogu tarbimisest toimuda mobiiltelefonide ning raadio teel netiühendust omavate arvutite kaudu. Neid seadmeid võib aga kergesti kaotada, need on kerge saak varastele ja narkomanidest röövkallaletungijaile.
Kuid nende kaudu toimuva side pealtkuulamist on pea võimatu kindlaks teha, endisest raskem on märgata võõrast allikast tulevaid käske, niisuguste käskude lähetaja avastamine nõuab märgatavalt suuremat pingutust kui tavaliste andmevõrkude juures.
Kaalutletud, ärimaailmas harjunud reeglite järgi langetatud otsuste tegemist traadita interneti (ning viimase turvalisuse) suhtes kipuvad takistama tehnika uudsus, üksteisega raskesti võrreldavad keerukad lahendused, samuti veel välja kujunemata turg ja tarkvaraliste lahenduste kiire muutumine.
Niisuguses olukorras pole sugugi ime, et siin-seal leitakse võimalusi lihtsalt autoga parkimisplatsil peatudes koguda avalikult raadiointerneti kaudu saadetavaid salasõnu või lausa ühe ettevõtte sisevõrk üle võtta - seda isegi salasõnu lahti murdmata, kuigi viimases on häkkerid suured spetsialistid.
Kuid nii nagu iga äritegevust puudutava küsimuse korral tuleb ka traadita side puhul endale selgeks teha võimalikud riskid, et neist lähtuvalt edukalt prioriteete kindlaks määrata ning otsustada, milliseid turvameetmeid seejuures tuleb rakendada, kirjutab Äripäev.
| Traadita andmeside reeglid: |
- Selgita välja raadiovõrgus töötavate seadmete tööraadius. Kui see on nt kümme meetrit, tasub arvestada, kes võib liikuda seadmest 10 m raadiuses – seega ka seina taga, allkorrusel, pööningul.
- Kuna traadita võrk on tavapärase võrguga võrreldes igal juhul eba-kindlam, tuleks tõeliselt tundlikud andmed sellest eraldada.
- Andmeliikluse pealtkuulamiseks sobiv kaugus on kaugelt suurem kui lihtsalt sidepidamiseks tarvilik distants. Juba liikluse olemasolu on fakt, mida ei oleks vaja kuulutada.
- Kaasaskantava seadme puhul tuleks arvestada, kas sellega seonduvad võimalused võivad muuta näiteks telefoni või arvuti kellegi poolt tellitud rünnaku objektiks.
- Mobiilse seadme puhul tõuseb salasõnade õige kasutamise ja hoidmise tähtsus vähemalt kümnekordseks.
- Tuleb arvestada, et mobiiltelefoni SIM-koodist on võimalik mööda minna, tavaliste arvutikasutajate salasõnad osatakse samuti tihti lahti murda ehk ära määrata.
Allikas: Mart Vabar |
|
|
Lisatud 22.6.01; 10:38:55 .
|
|
|
|
|
Telekommunikatsioonisektor on praeguses situatsioonis kõige kiiremini arenev ja erinevalt e-ärist, teenitakse m-äris ka raha. Mobiiliäris ei ole seda mulli nagu internetiäris ja Eesti on oma terve konkurentsiga mobiilside turul äärmiselt kiiresti arenenud. Mobiilside on üks väheseid valdkondi, kus hinnad on kogu aeg alla läinud, aga samas teenuse kvaliteet on järjest kasvanud. Iga päev pakub meeldivaid uusi võimalusi ja rõõmu pakub ka see, et meid on märgatud mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Ka väike saab hakkama, aga ta peab olema taibukam kui suured.
Äripäev
Lisatud 14.6.01; 20:22:07 .
|
|
|
|
|
Tele2 kontsernist lahkuva Peep Põldsammiga seotud Vertelson Halduse OÜ on esitanud sideametile taotlused mobiilsideteenuste osutamiseks, sideamet on taotluste menetlemise firma taotlusel aga peatanud, kirjutab Eesti Päevaleht.
Krediidiinfo andmeil on Vertelson Halduse juhatuse liige alates 5. juunist Peep Põldsamm, kes lahkub alates juulist Tele2 kontsernist.
Lisatud 12.6.01; 9:34:55 .
|
|
|
|
|
Kodanik saab alailma sadu arveid. Kus peal märge: "makse laekumise tähtaeg". Kodanik maksabki märgitud kuupäeval arve ära - pangas või interneti või telefoni abil. Ega otse võta raha vastu enam ükski firma ju. Ja ega varem taha ka maksta - krediteerigu ennast ise. Jama aga selles, et kust, pagan, kodanik teab, kui kaua raha tema arvelt teisele arvele liigub. Kui te talitate samamoodi mobiilifirmaga (et maksate täpselt märgitud päeval), võite kindel olla, et päeva õhtuks kukub telefon kinni. Q-GSM on ses osas eriti varmas. Pangu siis varasem tähtaeg!
Allikas: Linnaleht
Lisatud 9.6.01; 15:17:32 .
|
|
|
|
|
TELE2 AB suurendab osalust TELE2 kaubamärgi all telefoni-, interneti- ja kaabeltelevisiooni- teenuseid pakkuvas telekommunikatsioonifirmas Levicom Broadband OÜ 19.9 protsendilt 60 protsendini. Seoses muutustega omandistruktuuris ühendatakse Levicom Broadband OÜ ning Q GSM ja Tele2.Mobiil kaubamärkidega mobiilsideteenuseid pakkuva TELE2 Eesti AS-i juhtimisstruktuurid. TELE2 AB on Tele2 Eesti AS-i enamusomanik omades 95 protsenti ettevõttest.
Levicom Broadband OÜ juhatuse esimehe Ivar Luki sõnul on kahe ettevõtte juhtimisstruktuuride ühendamise eesmärgiks maksimaalne sünergia ning turuosa jätkuv kasv. "Kahe ettevõtte struktuuride ühendamine aitab samuti saavutada tegevuse maksimaalse kuluefektiivsuse," ütles Lukk.
"Eestis on tekkinud esimene ühtne telekommunikatsiooniettevõtete grupp, mis pakub kõiki telekommunikatsiooniteenuseid ühtse kaubamärgi all, ühise tootearenduse, kliendihalduse, turundus- ja müügitegevuse ning jaevõrgu toel," sõnas TELE2 Eesti AS tegevdirektor Üllar Jaaksoo.
TELE2 AB Ida-Euroopa ja Balti regiooni direktor Johnny Svedberg: "Meie pikaajaliseks strateegiaks Balti riikides on olla nii äri- kui eraklientidele hinnaliidri positsioonilt telekommunikatsiooni täisteenust pakkuv operaator. Kahe ettevõtte struktuuride ühinemine tugevdab Eesti telekommunikatsioonituru avanemise järgselt saavutatud positsioone veelgi ning tagab, et TELE2 jääb alternatiiviks Eesti Telekomile."
Tele2 Eesti AS uus organisatsioonistruktuur on kinnitatud alljärgnevas koosseisus: Ivar Lukk - juhatuse esimees; Üllar Jaaksoo - tegevdirektor, juhatuse liige; Mats Tilly - finantsdirektor, juhatuse liige; Raivo Kasepuu - tehnikadirektor; Ene Raja - klienditeeninduse direktor; Toomas Tiivel - turundusdirektor; Vahur Ots - äriklientuuri direktor; Andres Jõesaar - e-kommertsi direktor ning Mart Nielsen - süsteemiarendusdirektor.
Kahe organisatsiooni struktuuride ühinemine viiakse läbi 1.juuliks 2001.
Lisatud 30.5.01; 16:19:10 .
|
|
|
|
|
Radiolinja saatis kõigile oma klientidele SMS-iga rämpsposti jalgpallimatsi kohta, küsimata selleks luba, kas mobiiliomanikud soovivad sääraseid teateid oma telefonile saada või ei. Täna õhtul kell 17.00 algab Tallinnas ETK staadionil Narva mnt 65 mobiilioperaatorite vaheline jalgpalli matsh, kus esmakordselt proovitakse kätt flag footballi mängimises. Antud juhul on aga vähemalt Radiolinja kuritarvitanud mobiiletiketi reegleid. Teiste mobiilioperaatorite kohta sellised spämmisaatmisega fännide värbamiskatsed puuduvad.
Lisatud 23.5.01; 13:42:48 .
|
|
|
|
|
Q GSM avab täna uue müügi- ja teeninduskeskuse Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses.
Lisaks avab Q GSM juunis oma kauplused Võrus ning Tallinnas Coca Cola Plaza’s.
Mai algul alustas Q GSM edasimüüjana koduelektroonikakauplus ONOFF Tallinnas Sikupilli Kaubanduskeskuses.
Kokku on Q GSM-il tänase seisuga üle Eesti 19 müügiesindust, neist 13 kauplust on Q QSMi enda omad ja 6 kauplust on edasimüüjad.
Lisaks müüakse Q GSM-i ettemaksuga kõnekarte ligi 1000 kohas üle Eesti.
Radiolinjal on kokku 67 müügiesindust, neis 6 on Radiolinja enda kauplused. Kõnekaarte Radiolinja ei paku.
EMT-l on kokku 127 müügiesindust. Neile lisandub üle 1000 Simpel kõnekaardi müügikoha.
Lisatud 22.5.01; 14:50:29 .
|
|
|
|
|
Kuigi EMT ja Tallinna Loomaaia vahel sõlmitud vaderileping lõppes juba ülemöödunud aastal, seisab EMT reklaam elevandimajas tänaseni, ilma, et selle eest oleks küsitud raha.
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et kuna kolm aasta tagasi sõlmitud vaderileping kehtis vaid 1999. aasta kohta, on loomaaed teinud EMTle ligi poolteist aastat tasuta reklaami.
"Üldjuhul on lepingus punkt, et selle lõppemisel läheb leping automaatselt edasi, kuid EMT lepingus seda kirjas ei olnud," ütles Kaal. "Kuna EMT ei teinud selles küsimuses üleüldse asja ja Tallinna Loomaaia töötajad lihtsalt ei märganud, on tegu mõlemapoolse süüga," nentis Kaal.
Kaalu sõnul toetas EMT elevante 100.000 krooniga.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et täna pole veel ettevõtte otsustanud, kas ka edaspidi sõlmitakse loomaaiaga vaderileping. Tõenäoliselt otsustab juhtkond kogu tuleva aasta sponsorrahad juuni alguseks, lisas Pino.
Pino sõnul toetas EMT vaid ühte Tallinna Loomaaia elevanti Fien, mis pidavat tähendama mingis keeles iludust.
Kuigi Tallinna Loomaaial on kümmekond vaderilepingut, peetakse konkurentsitult kõige kulukamaks elevandi spondeerimist.
Tallinna Külmhoone hoolitseb lumeleopardi eest, kaamelite eest hoolitseb kolimisteenuste firma KLG, Kõikide merikotkaste vader on Tallinna Kaubamaja ning kääbusjõehobu toetaja on lasteriiete tootja Hipo.
Emast jääkaru toidab Eesti Coca-Cola Joogid ja isast jääkaru Franzi kütusemüügi firma Devisee. Faasanitekompleksi toetab Gallina Blanca esindaja Preparados Alimenticios.
Vaderid valivad hoolealuse tavaliselt kas oma logo või hoolealuste iseloomulike joonte järgi.
Lisatud 21.5.01; 16:39:59 .
|
|
|
|
|
Värska vallavalitsus ei näe Seto Talumuuseumi vahetusse lähedusse püstitatud mobiilimastis probleemi, kuigi asjatundjate hinnangul purustab mast sealse arhailise miljöö ning peletab turiste.
Tallinna Vabaõhumuuseumi meenutava, kuid sellest märksa väiksema Seto Talumuuseumi direktori Laine Lõvi sõnul rikub Radiolinja mast kogu vana arhailise külapildi. Samuti on see püstitatud sinna, kuhu muuseum plaanis rajada sepikoja ja savitöökoja.
Värska volikogu liige ja Värska Sanatooriumi direktori Vello Saare sõnul pole masti ehitust sealses volikogus arutatud. Tema sõnul võib mast kahjustada ka Värska Sanatooriumi ärihuve, kuna sanatooriumi kliendid soovivad sageli Seto Talumuuseumi külastada ja selle futuristlik lisand hävitaks suure osa koha ajaloolisest hõngust.
Värska vallavanem Vello Kikamägi ütles, et kuna mobiilsideoperaatoril on olemas kõik load alates ehitusloast kuni veterinaarkaitse loani, pole mingit põhjust nõuda masti teisaldamist.
Samas kinnitas Kikamägi, et valda on väga Radiolinja levi vaja, kuna see pidi olema odavam kui EMT. Samuti on Kikamägi kindel, et mobiilimast ei hakka Seto Talumuuseumi tööd häirima.
Esmaspäeval saatis Riigikogu saadik Rein Järvelill Radiolinja Eesti ASile avalduse, milles palus peatada muuseumist vaid paarikümne meetri kaugusel asuva sajameetrise ja turiste jahmatava mobiilimasti ehituse, kirjutab ajaleht Koit.
"See on väga shokeeriv ja täiesti lubamatu käitumine, et Värska vallavalitsus andis ehitusloa mobiilimasti rajamiseks sellisesse kohta, kus see absoluutselt miljöösse ei sobi," kinnitas Rein Järvelill, kes ise kohapeal olukorraga tutvumas käis. "See mast tuleb sealt maha võtta ja ma palusin Radiolinjal ehituse peatada ning läbirääkimisi alustada."
Radiolinja Eesti AS raadiovõrgu projektijuht Priit Roosipuu ütles, et mobiilimasti on juba nädal aega ehitatud ning tänaseks on ta täies pikkuses valmis. "Kuna ehitusloa andis välja vald ja kogu vastutus on valla õlul, nõuame ka vähemalt poole ümberpaigutamisega kaasnevatest kulutustest vallalt sisse," lisas Roosipuu.
Roosipuu sõnul läheb aga masti demonteerimine ja teise kohta paigutamine maksma vähemalt paarsada tuhat krooni, millele lisanduvad kulutused projekti ümbertegemiseks, seadmete seadistamiseks, uueks liitumiseks elektrivõrguga ning muud kulud.
"Kuna Radiolinja ei taha rajada mobiilimasti kohta, kus see paljusid inimesi häirima hakkab, ootame ära valla otsuse," lisas Roosipuu.
ETA
Lisatud 17.5.01; 12:09:42 .
|
|
|
|
|
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud konkursi "Ettevõtluse Auhind 2000" raames välja antavate auhindade võitjad on selgunud.
Auhindade saajad kuulutatakse välja 16. mail toimuval tseremoonial. Peaauhinna annab üle konkursi patroon - peaminister Mart Laar.
Kokku kuulutatakse välja kuus erikategooria auhinda ja neile lisandub peaauhind.
Nominendid ja võitjad valiti välja ankeetküsitlustele vastanud ettevõtete seast.
"Tehnoloogia Arendaja 2000" nominendid on EMT, Regio, JOT Eesti, ELI ja Silmet.
Auhindade väljaselgitamise komisjoni kaasati arvukalt kõrgetasemelisi riigiametnikke, ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid ning valdkonna eksperte.
Konkursi "Ettevõtluse Auhind 2000" eesmärgiks on Eesti edukamate ettevõtete väljaselgitamine ja neile riigi poolse tunnustuse jagamine.
Lisatud 14.5.01; 15:55:04 .
|
|
|
|
|
Eesti suurim mobiilsideoperaator EMT kaalub Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamise toetamist, ütles EMT infojuht Kaja Pino eile.
“Üks variant on premeerida tänavuse Eurovisiooni võitjaid, teine variant on toetada Eestis järgmisel aasta toimuvat Eurovisiooni,” lausus Pino. “Muidugi jääb alati ka kolmas variant mitte midagi teha.”
Eurovisiooni võistluse korraldamine maksab umbes 100 miljonit krooni, millest pool tuleb Eesti korraldajail välja käia, kirjutab ÄP Online.
Lisatud 14.5.01; 8:40:14 .
|
|
|
|
|
Loomad inimestele meeldivad. Mistõttu on neid hea ärivankri ette rakendada. Mõelgem korraks kas või Eesti Televisiooni loomaaiale - kohe teine tera, kui arvutitaibude kokkumiksitud logokõlli asemel mõnus loomake mööda ekraani tuterdab!
Nüüd on siis ka EMT veidrate poolringidega (telefonid?) piiratud kera (planeedi?) nurka visanud ja selle asemele lepatriinu toonud.
Mis on väga õnnestunud valik! Kõigepealt muidugi ninnu-nännu. Aga samal ajal. Millele ma mõtlen, nähes lepatriinut?
Enamik sugukond lepatriinulased liikidest, kaasa arvatud tuntuim liik - seitsetäpp-lepatriinu - on aplad röövloomad, kes toituvad peamiselt lehe- ja kilptäidest. Muuseas, seitse (või mõni muu arv täppe) aitab määrata liiki, aga ei ole «otsaette» kirjutatud vanus.
Punase ja musta kombinatsioon on looduses hoiatusvärvus. Putuktoidulistel loomadel on põhjust lepatriinut peljata - täpilooma esijalgade näärmed eritavad ärritusel ebameeldivalt lõhnavat ja vastikult maitsevat vedelikku. (Alati - olgu tõe huvides öeldud - see teda ei päästa. Triinuga võivad maiustada mõned julgemad - ehk siis maitsetuhmimad - linnud, sipelgad ja ämblikud.)
Kui lepatriinut tema tegemistel segada, on ärajooksmise kõrval loomakese tavalisim reaktsioon surnu teesklemine. Lepatriinu muneb oma munad lehetäide koloonia lähedusse. Nii on koorunud võsukestel toit kohe käepärast ja nad ei pea hakkama nälja kustutamiseks õdesid-vendi sööma. Lepatriinu võib oma elu jooksul pintslisse pista tubli tuhat lehetäid.
Lepatriinu on saanud oma nime tänu oma värvile - lepp tähendab murdes verd.
Eestis elab poolsada erinevat triinuliiki.
(PM)
Lisatud 11.5.01; 10:36:43 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
