|
Igaüks, kes on ühendanud kodust helisüsteemi, teab, milline juhtmepundar peitub helikapi tagaosas. Samuti on mõnigi kord arvutiklaviatuuri juhe lühikeseks jäänud. Ja kui elutoa lauale lisandub neljas kaugjuhtimispult, tuleb midagi radikaalset ette võtta, kirjutab Timo Teder SL Õhtulehes.
Elu peaks lihtsamaks tegema uus tulevikutehnoloogia bluetooth, mis võimaldab erinevatel seadmetel omavahel ilma juhtme või infrapunakiireta suhelda. Põhimõtteliselt võimaldab see ühendada telefoni, arvutit, klaviatuuri või kõrvaklapid ilma juhtmeteta ning isegi ilma omaniku aktiivse vahelesegamiseta.
Bluetooth töötab kahel tasandil: esmalt määratleb ta raadiosageduse, millel seadmed suhtlevad, ning selle, millal ja kui suure portsuna infot saadetakse, samuti kontrollib ta, et teele saadetud info muutumatuna kohale jõuaks.
Bluetooth’i arendamise huvigruppi on juba koondunud üle tuhande firma, kes kõik on huvitatud ühendusjuhtmete asendamisest raadiosidega.
Ka varem on püütud juhtmetest vabaneda: selleks mõeldi välja infrapunasüsteemid. Paraku on aga infrapunaühendusel mitu nõrka kohta. Teleri pult peab olema suunatud otse vastuvõtjale, kui kiire teel on takistus, ei saa pulti kasutada. Lisaks võimaldab infrapunaühendus sidet vaid kahe objekti vahel, s.t. infrapunapordi kaudu saab saata küll andmeid lauaarvutilt sülearvutile, kuid mitte sülearvutile ja pihuarvutile samaaegselt.
Takistusi peaaegu polegi
Bluetooth-seadmed väldivad "kokkupõrkeid" teiste seadmetega, kasutades väga nõrku signaale (võimsus 1 millivatt). Võrdluseks - vingema mobiiltelefoni signaal on 3 vatti. Nõrga signaali kiuste töötab bluetooth vabalt vähemalt 10 meetri pealt. Ka seinad ei takista: bluetooth’i abil saab seadmeid juhtida ka kõrvaltoast.
Võiks arvata, et kui ruumis on mitu sinihambaseadet, võivad nende signaalid omavahel segi minna või üksteist häirida. Nii see pole. Ei ole tõenäoline, et mitu seadet võiksid ühel ajal sama sagedust kasutada: valida on 79 sageduse vahel, pealegi vahetatakse töösagedust 1600 korda sekundis. Seega ei saa sidetakistus kesta kauem kui sekundi murdosa.
Kahe sinihambaseadme ühendamiseks pole vaja mingit käsklust ega nupulevajutamist. Kui bluetooth-süsteemiga varustatud masin satub teise sarnase lähedale, alustavad nad elektroonilist vestlust. Tervitussõnad vahetatud, moodustavad seadmed omaette võrgu, millele on antud nimeks PAN (Personal-Area Network). PAN võib täita toa või ulatuda vaid vööl olevalt telefonilt peakomplektini. Võrk loodud, hakkavad “vestluskaaslased” üheskoos töösagedusi valima, vältides nii teisi ruumis olla võivaid samasuguseid võrke.
Bluetooth on...
* Traadita. Reisides ei pea kaasa võtma kohvritäit ühendusjuhtmeid, millega sa ei pruugi osata midagi peale hakata. Kontoris jääb ära vajadus seinu mööda juhtmeid vedada ja neid siis peita.
* Odav. Tootjate hinnangul lisab bluetooth toote hinnale vaid 15 dollarit ning varsti võib hind langeda 5 dollarini. Paraku on see nii vaid teoorias: näiteks maksab Ericssoni telefoni bluetooth-handsfree ligi 3000 krooni ehk kümme korda rohkem kui tavaline.
* Märkamatu. Bluetoothi töölelülitamiseks ei pea midagi tegema. Seadmed leiavad ise üksteist ning alustavad suhtlust ilma igasuguse käsuta.
Tehnilised andmed
* Samas võrgus seadmed jagavad ühte andmekanalit. Kanali läbilaskevõime on 1 megabitt sekundis.
* USAs ja Euroopas kasutab bluetooth sagedusala 2400-2483,5 MHz, mis jaguneb 79 kanaliks. Jaapanis kasutatakse sagedusala 2472- 2497 MHz ning kanaleid on 23.
* Sidekanalit vahetatakse suvalises järjestuses 1600 korda sekundis.
* Suurim ülekantav andmemaht on 2745 bitti.
Miks sinihammas?
Bluetooth on nime saanud Taani kuninga Harald Sinihamba järgi (“bluetooth” tähendabki “sinihammas”), kelle valitsemise ajal levis Taanisse ristiusk ning Taani ja tükk Norrat ühendati üheks kuningriigiks. Harald hukkus aastal 986 võitluses oma poja Svend Forkbeardi vastu. Nime valikul lähtuti väidetavalt sellest, et põhjamaad on mänginud sidetehnoloogia arengus võtmerolli. Nimi ise ütleb tehnoloogia kohta äärmiselt vähe.
Pisike bluetooth-telefon
Sony Ericsson annab välja oma esimese toote.
Poole krediitkaardi suurune vidin laseb helistada ning kõnesid vastu võtta isegi seda puutumata. Tegemist on kaasaskantava bluetooth-handsfree telefoniga, mis aktiveerub hääle peale. Klipiga saab seadme kinnitada näiteks riiete või ehete külge ning unustada selle sinna kas või kogu päevaks.
HBH-20 sisaldab endas pisikest bluetooth-seadet, mis on juhtmega ühenduses kõrvaklappmikrofoniga. Telefonile on valmistatud isegi eri värvi katted, et sobida absoluutselt iga riietusega. 68 x 35 x 22 mm mõõtmetega ning 26 grammi kaaluv vidin lastakse müüki novembri aluguses.
Lisatud 29.10.01; 9:29:38 .
| 
