•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
Abroad
|
|
|
Ehkki Soome transpordiministeeriumi hinnangul on valitsus Sonera valeotsuste tegemise süüst puhas, jätkub süüdlase otsimine, kirjutab Äripäev.
Soome teleoperaatorfirma Sonera kandis 3G litsentside hankimisel tehtud valeotsuste tõttu korstnasse 67,3 miljardit krooni.
Sonera kolmanda põlve (3G) mobiiltelefonilitsentsidesse on nimetatud Soome firmaajaloo suurimaks läbikukkumiseks. Sonera läks kaasa telekomisektori buumiaegse optimismiga ja kulutas meeletuid summasid UMTSi litsentside hankimiseks Saksamaal ja Itaalias.
Nüüd, kus turuolukord on täielikult muutunud, 3G vaimustus märgatavalt lahtunud ja suured võlad vajavad maksmist, kandis Sonera need kulud maha ning ühtlasi lõpetas oma mobiiltelefonitegevuse Saksamaal.
Mõistagi, kui on tehtud nii suur viga, hakatakse otsima süüdlasi. Et Sonera suurim omanik oli tol hetkel 53 protsendiga riik, viidi läbi uurimine, kas mitte valitsus ei ole andnud Sonera juhtkonnale valesid korraldusi. Uurimine usaldati Soome transpordi- ja sideministeeriumile.
Üleeile tutvustas transpordiminister Kimmo Sasi uurimise tulemusi. Vaadanud läbi valitsuses ja selle komisjonides aastail 1999-2000 Sonera kohta tehtud otsused, ütles minister Sasi, et seal arutati omanikustrateegiat, aktsiate müümise volitusi ja optsiooniprogramme, kuid mitte kunagi ei sekkutud operatiivjuhtimisse, mille alla käib ka UMTSi lintsentside hankimine.
Ministri järeldus on seega, et UMTSi litsentside hankimisel olid Sonera juhatusel ja tegevjuhtidel täiesti vabad käed ja valitsus neid selles osas kuidagi ei mõjutanud. Järelikult pole valitsusel ka süüd.
Sasi viitas ka tol ajal valitsenud suurele usule 3G tulevikku. Lisaks tõdes minister, et Sonera on olnud riigile äärmiselt kasumlik ettevõte, mis on aastate jooksul andnud riigile tulu 112,7 miljardit krooni.
Peale transpordiministeeriumi on Sonera asja asunud iseseisvalt uurima ka Soome õiguskantsler Paavo Nikula, kes pressiteate kohaselt otsib andmeid selle kohta, kas valitsuse liikmed on võtnud seisukohta Sonera UMTSi litsentside hankimise kohta või seda toetanud.
Sonera asjas on Soomes veelgi õli tulle valanud internetis levitatav 54-leheküljeline raamat "Kuhu kadusid Sonera rahad?". Raamatu usaldusväärsust kahandab mõnevõrra selle anonüümsus, sest autorid esitlevad end majanduselu mõjutajatena, kes on lähedalt jälginud Sonera sündmusi. Raamatus väidetakse muu hulgas, et Sonera sai investeeringuteks loa Lipponeni valitsuselt.
Tuleval kuul peaks teoks saama Sonera ja Rootsi Telia väljakuulutatud ühinemine. Et Soneral langes ära Saksamaa-lüli, kujuneb ühisfirma koduturuks selgelt Põhjala ning see otsib kasvuvõimalusi eelkõige Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, ütles Telia tegevdirektor Anders Igel Dagens Industrile. Telia käibest ainult 18,6% tuleb väljastpoolt Põhjalat, Soneral mõnevõrra rohkem.
Lisatud 7.8.02; 9:27:46 .
|
|
|
|
|
Välismaalt tulevaid mobiilikõnesid läbi interneti vahendades teenivad piraatoperaatorid arvatavalt sadu tuhandeid kroone kuus, kirjutab Toomas Vabamäe Eesti Ekspressis.
Eestis on tööle asunud ebaseaduslikud operaatorfirmad, mis vahendavad välismaalt tulevaid kõnesid Eesti mobiilivõrkudesse. Kulude kokkuhoiuks kasutatakse rahvusvahelise ühenduskanalina internetti (harvem ka renditud püsiühendusi), kanali Eesti-poolses otsas on aga tavaline paikne GSM-terminaal. Mõistagi on selline ühendus kõike muud kui töökindel.
Hinnanguliselt võib piraatoperaator teenida kõneminuti pealt 50 senti kuni ühe krooni. Kui firmal on kümmekond terminaali, võib kuuteenistus olla 100 000 kuni 150 000 krooni.
Piraatoperaatorite olemasolu on teatavaks saanud tänu sellele, et tihtipeale ei saa Eesti GSM-telefoni omanikud välismaal olles kodumaale mobiilivõrkudesse helistada. Üsna tavaline on nähtus, et kõne läheb “musta auku” – numbri valimisele ei järgne mingit signaali, vaid pikk vaikus.
Probleemi põhjus on paljuski Eesti väiksus. Mõnel suurel Euroopa operaatoril on oma miljonite klientide puhul üsna ükskõik, kuidas Euroopa ääremaal asuvasse vähetähtsasse arenguriiki helistada. Kui teenus olemas, pole kvaliteet enam tähtis.
Näiteks operaatorfirma N riigis X võib olla sõlminud roaming-lepingu Eesti operaatoriga A. See tähendab, et A kaardiga saab helistada N võrgus ja vastupidi.
Kuidas aga N kõned Eestisse toimetab, on tema oma asi. Harilikult otsitakse selleks ikka odavamaid võimalusi. EMT võrgujuht Margus Malv kinnitas Eesti Ekspressile, et Londonis eksisteerival nn kõneminutibörsil saab N küsida pakkumisi kõnede toimetamiseks riigist X Eestisse (seda nimetatakse sidumisteenuseks). Seejuures näeb N ainult teenuse hinda, mitte aga muid parameetreid.
Kõige odavam viis kõnesid edastada on VoIP (Voice Over Internet Protocol, kõne üle internetiprotokolli). Garanteeritud kiirusega ühenduse puhul on VoIP üsna kvaliteetne. VoIP töötab ka läbi avaliku interneti, ent sel juhul mingit kvaliteedigarantiid pole. Kuid piraatoperaatorid just nii teevad – internet ju ei maksa midagi. Sageli jõuab kõne riigist X Eestisse mitme vahendaja kaudu ja siis on äärmiselt raske kindlaks teha, kus täpselt see nõrk lüli asub. Probleeme Eestisse helistamisel on esinenud nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasias kui ka SRÜ riikides.
Väga palju piraatide vastu teha ei saa – GSM-terminaalis olev kaart võidakse lepingutingimuste rikkumise tõttu sulgeda ja leping lõpetada. Samas ei takista aga miski piraadil uut kaarti osta ja “teenust” edasi pakkuda.
Mobiilifirmade juhid on siiski resoluutsed. Tele2 juhatuse esimees Üllar Jaaksoo: "Selliste vahendajate puhul on operaatori kohus piirata vastuolulist tegevust." Radiolinja tegevdirektor Sami Seppänen: "Meie suhtumine libaoperaatoritesse on karm ja otsus üks – kaardid sulgeda."
Eesti telekommunikatsiooniseaduse kohaselt peab sidumisteenuse pakkumiseks olema Sideameti luba ning leping mobiilioperaatoriga. Üldkasutatavas mobiilvõrgus ei tohi SIM-kaarti kasutada sidumisteenuse osutamiseks ja põhimõtteliselt peaks selline tegevus olema karistatav. Eesti Ekspressi pärimise peale vastati Sideametist, et neile on esitatud üks kaebus väidetavat rahvusvaheliste kõnede transiitteenust osutava piraatoperaatori peale. Täpsemaid asjaolusid Sideamet uurimise huvides avaldada ei soovi.
Kuidas aru saada, et kõne võib olla sattunud piraatoperaatori vahendada?
Välismaalt Eestisse helistades:
numbri valimisele järgneb pikk vaikus või kõne on tugeva kajaga, samas kui
Eesti tavatelefonile helistamine õnnestub
kõnede vastuvõtt pole häiritud
võrku vahetades probleemid kaovad
Mida sel juhul teha?
katkestada valimine, kui mingit vastussignaali ei tule
proovida uuesti valida
kui see ei aita, vahetada käsitsi võrku
teavitada oma operaatorit välismaal ebaõnnestunud kõnedest (kus, millal, kuhu helistati)
teavitada operaatorit, kui Eestis erineb siseneva kõne number sellest, mida helistaja tegelikult kasutab
Lisatud 11.7.02; 16:27:13 .
|
|
|
|
|
Maailma mobiilituru liider Nokia, mille edu muuhulgas nii otseselt kui kaudselt ka Eesti majandusarengule kaasa on aidanud, kuulutab, et mobiilinduses jätkub kasvu veel kauaks ajaks, kirjutab Eesti Päevaleht. Kindlasti teeb Nokia oma liidrikoha säilitamiseks kõik, mis suudab. Aga ometi ei pruugi kõik minna Nokia plaanide kohaselt, sest firma tegutseb kiiresti muutuvates tingimustes.
GSM-telefonide tootja liidrirolli Nokialt keegi võtta ilmselt ei suuda. Ent GSM-telefonidest on tänaseks saanud massitoode, mille müügi pealt suurt kasumit ei teeni. Peale selle ootavad tehnoloogiagurud, et juba hulk aega kuuma kõneainet pakkuvad kolmanda põlvkonna (3G) mobiiltelefonid ja võrgud aasta-paari pärast GSM-i jõudsalt asendama hakkavad.
Tehnoloogiavahetus võib kaasa tuua ka turuliidrite vahetuse. Kui GSM-i puhul jäid Jaapani kompaniid rongist maha (õigemini valisid vale rongi), siis 3G-ks on nad paremini valmis – 3G võrk käivitub Jaapanis natuke varem kui Euroopas, lisaks on jaapanlastel mitmeaastane kogemus mobiilset internetiühendust võimaldavate i-mode telefonidega.
Tulevikuperspektiivid teeb veel segasemaks juhtmeta internetiühenduse (WLAN) levikuala laienemine. Kas sellest saab 3G-le konkurent või hakkavad nad teineteist täiendama? Kas inimesed tahavad mobiiltelefoni, mis on ühtlasi arvuti või arvutit, mis on ühtlasi mobiiltelefon?
Eestile oleks kõige kasulikum kui senised tugevad tegijad mobiiltelefonide turul – Nokia ja ka Ericsson – edaspidigi turuliidriteks jääksid. Tehnoloogiliselt esirinnas oleva tootmise üks globaalse tähtsusega keskusi püsiks siis meie vahetus läheduses ning naabrite majandus edeneks hästi. Näiteks Nokia annab ligi neli protsenti Soome SKT-st, 30 protsenti ekspordist ja ühe protsendi tööhõivest. Üht-teist nii kaaluka firma edu järellainetusest kanduks igal juhul ka Eestisse.
Lisatud 31.5.02; 9:09:42 .
|
|
|
|
|
Pekka Ala-Pietilä hinnangul kõneteenuste osakaal väheneb.
Kiire kasv mobiiliturul jätkub veel pikka aega ning turg on kaugel küllastumisest, ütles Nokia president Pekka Ala-Pietilä eile Helsingis firma iga-aastast ajakirjanikele mõeldud seminari avades.
„Kõik teenused, mida vähegi saab mobiilseks teha, varem või hiljem ka tehakse,“ lausus Ala-Pietilä. „Mobiilituru kasv on pikemas perspektiivis märkimisväärne,“ lisas ta.
Eriti populaarseks muutuvad tulevikus multimeediasõnumid
Peamiste kasvualadena näeb Nokia president mitte niivõrd kõnesid, vaid pigem lühisõnumite saatmist ning tuhandete tarkvaraarendajate loodavaid GPRS- ning kolmanda põlvkonna võrkudes töötavaid rakendusi, nagu näiteks mängud või multimeediateenused.
„Nokia usub, et aastaks 2006 on mitte-kõneteenuste osakaal tõusnud praeguselt 11%-lt operaatorite tuludes 35%-le,“ ütles Ala-Pietilä. ”Suurema osa nendest teenustest moodustab sõnumivahetus.“
Vastuseks paljudele analüütikutele, kes on otsinud GPRS- ning kolmanda põlvkonna teenuste seast „tapjateenust“ ehk üliedukat, paljusid kasutajaid haaravat teenust, mis operaatoritele raha sisse tooks, teatas Ala-Pietilä, et seda ei ole vaja.
„Kui teenuseid arendavad peale operaatorite ning mobiilitootjate ka kolmandad firmad, siis me võime turgu lihtsalt tuhandete selliste teenustega pommitada ning see otsitav tapjateenus kujuneb lihtsalt ise välja,“ ütles Ala-Pietilä.
Nokia loodab, et eriti populaarseks kujuneb kasutajate seas multimeediasõnumite (MMS) saatmine.
Multimeediasõnumid sarnanevad praeguste lühisõnumitega (SMS), kuid neile saab lisada ka pilte ning heliklippe.
Nokia Networksi president Sari Baldauf lisas, et peale uute teenuste arendamise keskendub Nokia lähiajal tavalise mobiilivõrgu arendamisele paljudes maailma riikides, näiteks Venemaal, Indias, Indoneesias ja Ladina-Ameerikas.
Lisatud 31.5.02; 8:42:44 .
|
|
|
|
|
Kuu aja eest teatas EMT, et on Norra pealinnas Oslos käivitanud mobiilse parkimise pilootprojekti, mille õnnestumisel võib EMT teenida sadu kordi rohkem raha, kui väike Eestis käivitatud projekt seda kunagi suudaks, kirjutab Raul Kalev Äripäevas
Kui EMT 2000. aasta suvel esimese kohana kogu planeedil just Tallinnas mobiilse parkimisteenuse lansseeris, uskusid paljud, et sellisest ärist võib ka laias maailmas asja saada. Kogu küsimus oli, kuidas ja kui kiiresti ning millise ärimudeli järgi kogemust kasumlikult eksportida. Tänaseks, mil Eestis pargib oma autosid mobiiltelefoniga juba 43% kõigist avatud ala parkijatest, on selge, et hoolimata EMT suuromanike Sonera ja Telia passiivsest huvist tütre avastuste vastu on operaator läbi oma pingutuste jõudnud välja ka rahvusvahelisele turule, kust loodetakse teenida kümneid ja sadu kordi rohkem raha, kui väike Eestis käivitatud projekt seda kunagi suudaks.
Läbirääkimised kestsid 1,5 aastat
Mobiilse parkimise ekspordiprojektiga algusest peale seotud EMT arendusjuhi Kalle Aleksiuse sõnul asus EMT juba 2000. aasta sügisel otsima viise, kuidas kodumaist tehnoloogiat ja teenust välismaal rahaks teha. Huviorbiidis prevaleerisid Põhjamaad, kuna sealne parkimiskontroll on tugev ning parkimiskäibed suured. Lisaks on põhjanaabrite avatus tehnoloogilisele innovatsioonile tuntud kogu maailmas. “Ausalt öeldes oli huvilisi meie ukse taga mitmeid, väga raske oli otsustada, kellega asja sügavamalt edasi ajada,” ei tee Aleksius täna saladust.
Norrasse satuti juhuslikult endise Norra suursaadiku Eestis Kai Lie kaudu, kes töökohustustest vabanedes rääkis kodus lugusid Eesti elust ja vihjas ka mobiilsele parkimisele. Suursaadiku poeg võttis kaasa sõbra ning nii olidki Jan-Erik Lie ja Gaute Langaas varsti EMT ukse taga teenuse importimist uurimas.
Kuigi mobiilset parkimist peetakse telekomimaailmas üheks kindlaks raha sissetoovaks teenuseks, võttis norrakatega asjaajamine EMT-l ka kohalike aktiivsest toest hoolimata pea 1,5 aastat.
Keeruliseks tegid kogu ärimudeli ehitamise Eestist erinevad asjaajamise tavad. Näiteks asjaolu, et Norra seaduste alusel ei saa kohalikud omavalitsused anda oma käibest ära protsenti parkimisoperaatorile. Erinev on ka see, et kokku 4 miljardi krooni suuruse aastase avatud ala parkimiskäibega Norras (sama suur ehk 4 mld krooni on Norras ka suletud parkimisala käive, Eestis on avatud ala parkimisturu suurus ca 23 mln krooni) tohivad inimesed autosid paljudes kohtades parkida korraga mitte rohkem kui kaheks tunniks. Nii pidi EMT mõtlema välja midagi hoopis uut, teisisõnu tegema senise kogemuse baasil uue paindliku mudeli, mis sobiks just Norrasse. Kuna aga Skandinaavia telekomid asja suhtes suurt huvi üles ei näidanud, loodigi Norras uus ühisettevõte mPay ning positsioneeriti ta mobiilkommertsettevõtteks.
Kallis mugavusteenus norrakatele
Kui kõigile autoomanikele suunatud mobiilne parkimisteenus töötab Eestis põhimõttel, et parkimisaja eest tasutava summa korjab kokku mobiilioperaator, andes suurima osa edasi parkimist korraldavale operaatorile ESS ning jättes endale kokkulepitud väiksema protsendi, siis Norras positsioneeris mPay end mugavusteenuse pakkujana, kus raha korjatakse kokku lõppkliendilt.
Tõestuseks sellest, et eestlastel iseseisvalt ilma kohalike abita (mis väljendub usaldusväärsetes tutvustes ja heas kuluaaripoliitikas) Norras äri püsti panna on praktiliselt võimatu, on EMT keerukas partnerite skeem Norras: Oslo linnavalitsus, kaks suurimat parkimisoperaatorit, kaks suurimat telekomiettevõtet Netcoms ja Telenor, kelle võrgust parkimissõnumid läbi käivad, kohalik suurpank Sparbank 1, kes on eeskätt huvitatud oma innovatiivsest mainest ning Visa Norway (Visa kaarte omab ca 90% norrakatest), kes mugavusteenuse raha reaalselt kokku korjab. Teisisõnu hakkab teatud hulk jõukamaid norrakaid maksma lisaks tavalisele parkimistasule ka ca 4–5 Norra krooni suurust (8–10 Eesti krooni) mugavustasu mPay teenuse ühekordse kasutamise eest. Teenitud käibest saab EMT endale kindla protsendi, mille osas ta esitab arve mPay-le pärast seda, kui kohalik omavalitsus ja parkimisoperaator on oma tulu teeninud. Lisaks on EMT-l täna optsiooniõigus 50%-le kogu mPay aktsiatest.
Turundus on usaldatud partneritele
EMT juhid ei taha otseselt rääkida parkimisteenuse käivitamiseks tehtud investeeringutest Norras, küll usub arendusjuht Kalle Aleksius, et 3–4 aastaga õnnestub mPay-l võita kuni 10%-ne turuosa avatud ala parkimistehingutest kokku. Selleks ajaks on nii otsesed kui ka kaudsed käivitamiseks tehtud investeeringud ennast juba tagasi teeninud.
EMT olulist äririski ei võta, sest kallis tehnika (parkimisteenuse server, SMS Gateway jms), mis mPay teenuse toimimiseks vajalik ning mille eest konkreetselt EMT süsteemiadministraatorina vastutab, seisavad EMT bilansis.
Probleemiks ehk kõige raskemaks lahendamist vajavaks küsimuseks oli ja on norrakate usalduse võitmine. Aleksius arvab, et see on määravaks kogu ärile. Mis siis, et reeglina on norrakad väga avatud ja sõbralikud. “Et vältida võimalikke tagasilööke, ei tegelegi mPay, veel vähem aga EMT ise teenuse promoga Oslos ega mujal Norras,” selgitab Aleksius. “Turunduse ja kohalikul turul reklaamimise eest kannavad hoolt meie Norra partnerid Visa, Sparbanken 1 ja parkimisoperaatorid.”
EMT loodab, et kui sügiseks Norras asi korralikult käima läheb, võib sama teenust juba järgmisena näiteks Leedus näha. On ju üks EMT partner-parkimisoperaatoritest Norras ka Vilniuse suurimaks parkimiskorraldajaks ning huvi sarnase teenuse laiemaks kasutuselevõtuks on tal olemas.
Seega võib väikesest Eesti asjast aastate pärast kasvada välja korralik rahvusvaheline äri, ning nii kummaline kui see ka poleks – EMT äri võidab maailma ilma Sonera-Telia otsese abita, küll aga teenib viimastele kopsakat kasumit.
“Meile endile tähendas Norrasse minek ka olemasoleva parkimisteenuse olulist edasiarendamist, mis võimaldab meil juba varsti tuua uusi tooteid ka Eestis välja, samuti pakkuda veelgi julgemalt oma kogemusi teistes riikides,” lisas Aleksius.
Parkimiskontroll vöötkoodiga parkimiskleepsult
Et teenuste eksport tähendab sageli teenuste olulist mugandamist eri turgude jaoks, tõestab ka mPay näide: iga teenuse kasutamisest huvitatud klient sõlmib pangas lepingu ning sealt väljastatakse talle ka unikaalse koodi ja vöötkoodiga kleeps, mida auto tuuleklaasile kleepida.
Kui nüüd kodanik hakkab Norras oma autot parkima, saadab ta SMSiga oma unikaalse koodi ja ühekordse mugavustasu arvestab Visa maha tema arvelt (toimib nii deebet- kui ka kreeditkaardiga).
Erinevalt Eestist ei kontrolli aga Norra parkimiskontrolörid (kelle ca 600 000 Eesti krooni suuruse aastase palgakulu juures osatakse tööjõudu väärikalt hinnata) parkimise kehtivust mobiiliga sõnumeid sisse toksides, vaid libistavad elektroonilise lugejaga mängeldes üle kleepsul asuva vöötkoodi ning asi klaar.
Lisatud 21.5.02; 13:00:26 .
|
|
|
|
|
EMT on ühes välispartneritega arendamas oma mobiilparkimise lahendusi lisaks Eestile ja Norrale ka teistes Euroopa riikides.
Praegu on käimas töö Leedu, Soome ja Rootsi turule sisenemiseks, kirjutab Postimees.
Kui Tallinnas kahe ja poole aasta eest mobiilparkimise võimaluse pakkumist alustati, oli EMT esimene ettevõtte maailmas, kes säärase teenuse turule tõi. Sellel nädalal Oslos sama teenuse pakkumist alustades tuli EMT-l ühes oma Norra partneri Scangit ASiga aga arvestada juba ühe konkurendiga.
EMT turundusdirektori Jüri Teemanti sõnul on nende pakutaval süsteemil siiski üksjagu eeliseid, sest konkurendiks oleva EasyParki teenus on mõnevõrra kallim ja keerulisem ning selle eest võetakse ka regulaarset kuutasu. “Seetõttu ei ole nad turul saavutanud ka läbimurret, mis teeb meie elu pisut kergemaks,” lausus ta.
Oslos kasutusele võetud lahendus erineb siiski mõnevõrra Eestis kasutatavast. Kui siin ei pea eratelefoni omanik teenuse kasutamiseks sõlmima lepingut ning tema parkimisarve lisatakse igakuisele telefoniarvele, siis Norras on Teemanti sõnul süsteem seotud VISA-pangakaardiga, millelt parkimiseks kulutatud summa maha võetakse. Seetõttu on seal vajalik ka vastava lepingu olemasolu.
“Põhimõtteliselt on inimese mobiiltelefon Norras muudetud personaalseks makseterminaliks, mis võtab pärast lühisõnumi saatmist ühendust pangaarvega ning paneb nii-öelda kella käima,” rääkis ta.
Erinev on ka parkimistasu maksmise kontrollimine. Eestis saab parkimiskontrolör teha seda lühisõnumi saatmise kaudu, kuid Norras on selle jaoks välja töötatud spetsiaalse triipkoodiga parkimiskleebised. Sealt saab kontrolör maha lugeda auto koodi ning tal on võimalik kohe lugejaga kaasas olevalt ekraanilt näha, kas parkimine on käivitunud või mitte.
Lisatud 15.4.02; 9:24:53 .
|
|
|
|
|
Täna avatakse Oslos pilootprojekt mobiilse parkimise teenuse osutamiseks Norras.
10. aprillil 2002 avab Eesti juhtiva mobiilsideoperaatori AS EMT ja Norra mobiilsiderakendusi arendava ettevõtte Scangit AS koostöös asutatud firma Mobile Payment Systems AS (mPay) Oslos pilootprojekti mobiilse parkimise teenuse osutamiseks Norras.
“Mul on ülimalt hea meel, et üle aasta kestnud ettevalmistused ja läbirääkimised on nüüd kroonitud saanud,” ütles EMT peadirektor ja juhatuse esimees Peep Aaviksoo, kes viibib hetkel president Rüütli riigivisiiti saatva äridelegatsiooni koosseisus Norras. “Eesti on sellega taas kord tõestanud, et suudab eksportida mitte ainult toorainet ja abitööjõudu, vaid ka intellektuaalset kapitali.”
Esialgu on tegu ainult Oslot hõlmava pilootprojektiga. Teenuse üleriigiline käivitamine on mPay-l plaanitud käesoleva aasta suvel.
Mobiilse parkimise süsteem võimaldab VISA deebet– ja krediitkaartide kasutajatel tasuda parkimise eest mobiiltelefoni vahendusel. Teenus kavandatakse turule tuua koostöös VISA Norge ASi ja Sparebank 1-ga.
"mPay projekt on väga paljutõotav ning võimaldab pakkuda meie klientidele uut lisaväärtust,” ütles Sparebank 1 Gruppi kuuluva Bank 1 asepresident Erik Kikut.
“Norras on 3,2 miljonit VISA deebet- ja krediitkaardi kasutajat,” märkis VISA Norge AS peadirektor Gunstein Melbo. “VISA Norgel on hea meel osaleda mPay projektis, et pakkuda oma klientidele maksete tegemise võimalust kohtades ja olukordades, kus teisi maksevõimalusi ei ole.”
Mobiilparkimise teenust osutab Norras selleks eraldi asutatud Mobile Payments Systems AS (mPay). EMT on mPay kasutusse andnud tehnoloogia, mis on ühendatud teiste mobiilse parkimise teenuse osutamiseks vajalike osapoolte infosüsteemidega.
mPay tasub EMT-le kokkulepitud protsendi mPay netokäibest ning lisaks on EMT-l mPay aktsiate ostuoptsioon, omandamaks märkimisväärne osalus nimetatud firmas.
Pilootprojektis on m-Pay koostööpartneriteks Oslo Linnavalitsus ning parkimisoperaatorid Nordisk Parkering ja Parkerings-Compagniet.
Norras käivitatud mobiilse parkimise teenuse konfiguratsioon on mõnevõrra erinev Eestis kasutatavast: parkimise alustamiseks tuleb parkimiskleepsul olev unikaalne number ja parkimistsooni kood saata SMSiga spetsiaalsele teenusnumbrile. Parkimise kontrollimine toimub mobiilvõrku ühendatud vöötkoodilugejaga, mis võimaldab kontrollprotseduuride kiiret ja efektiivset läbiviimist. Parkimissõnumeid saab saata Netcomi ja Telenori võrkudest, mis katavad praktiliselt kogu Norra elanikkonna. Norra avatud ala parkimiskäive oli 2001. aastal 2 miljardit Norra krooni.
Eestis on EMT mobiilse parkimise teenus kasutusel alates 1.juulist 2000 ning teenust on saatnud turul suur edu: Tallinna parkimismaksetest tehakse üle 42% mobiili vahendusel.
EMT mobiilse parkimise teenus oli aastal 2001 üks neljast nominendist GSM Assotsiatsiooni maailmakongressil innovatiivseima teenuse kategoorias ning sai Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu tiitli “Aasta Tegu”.
Lisatud 10.4.02; 10:07:37 .
|
|
|
|
|
Eesti Telekomi juhatuse esimehe Jaan Männiku hinnangul on Telia ja Sonera ühinemise mõju Eesti Telekomile positiivne, kuid ühinemisega seotud protsessid ei jõua Baltikumi mitte enne aastavahetust.
Männik ütles, et esialgu ei too omanike ühinemine Eesti Telekomi ning Telia ja Sonera teiste Balti tütarfirmade jaoks mingeid muutusi, kuna esmalt peavad Telia ja Sonera kokku leppima ettevõtte juhtimisstruktuuri ja määrama vastavad juhid.
Seejärel hakkab ühinenud firma Baltikumis otsima sünergiat, efektiivsust, kulude kokkuhoidu, turgude laienemist ja klientide kasvu.
Kindlasti püüab uus firma vähendada dubleerivaid tegevusi Baltikumis, kuid enne peab sama töö olema tehtud Telia ja Sonera vahel, prognoosis Männik.
Männiku sõnul ei saa välistada ka firmade ühinemist Baltikumis, kuid sellised otsused tehakse muudatuste protsessi viimanes osas ja neid ei saa praegu ennustada. Mingeid muudatusi taolised protsessid tavaliselt siiski kaasa toovad, lisas ta.
Ka Läti majandusminister Aigars Kalvitis ütles, et temale teadaolevalt on selle liitumise tulemusel planeeritud ühendada Baltimaade mobiilsideoperaatorid üheks firmaks.
Telekomi ja Sonera ühinemisel tekkiva firma võimaliku huvi kohta osaluse suurendamiseks Eesti Telekomis ütles Männik, et taolise ettepaneku tegemist ei saa välistada, kui firma ühinemisega seotud protsessid jõuavad Baltikumini.
Männik ütles, et küsis ise umbes kuu aja eest kahe Eesti valitsuse liikme käest, milline on uue valitsuse seisukoht riigi osaluse tuleviku suhtes Eesti Telekomis. Valitsuse liikmete sõnul pole uus valitsus teemat arutanud.
Eesti riigile kuulub üle 27 % Eesti Telekomi aktsiatest, Telia ja Sonera osalus on kokku 49 %.
Lisatud 27.3.02; 19:51:46 .
|
|
|
|
|
Telia ja Sonera teatasid eile ametlikult ühinemisest. Kahe firma ühinemisel tekib Põhja- ja Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp, mille mullune pro forma kogukäive oli 140 miljardit krooni, mis on viis korda suurem võrreldes Eesti riigieelarvega ja kus töötab kokku 34000 töötajat.
Pooled teevad otsuse ühendfirma nime kohta hiljem, esialgu jätkavad firmad tööd seniste kaubamärkidega. Firma peakorter tuleb Stockholmi.
Lisatud 27.3.02; 19:41:50 .
|
|
|
|
|
Radiolinja emafirma Soomes OY Radiolinja Ab ja Vodafone Group Plc (Vodafone) allkirjastasid eile
laiaulatusliku partnerluslepingu, mis hõlmab endas rahvusvaheliste
mobiilsideteenuste ja -toodete pakkumist.
Pressiteates väidetakse, et partnerluse ja areneva koostöö aluseks on
paljurahvuselisele klientuurile pakutavad sarnased teenused ja tooted, ühine
kaubamärk teatud kliendisegmentides ja GPRS-roaming suures osas Euroopas.
Radiolinja lansseerib Soomes Vodafone-kontserni EuroCall-teenuse, mis
võimaldab 18 Euroopa riigis võtta kasutusele ühesugused kõnetasud. Kliendi
seisukohast on hinnakujundus kergesti arusaadav ning roaming-kõnede
hinnatase konkurentsivõimeline.
Lisatud 15.2.02; 9:18:03 .
|
|
|
|
|
Helsinginis Sonera mobiilivõrgus on nüüd võimalik parkimise eest tasuda mobiiltelefoni abil, kirjutab minut.ee viidates Helsingin Sanomatele. Üks detail artiklis, või õieti selle puudumine, pani küll imestama - nimelt ei olnud sõnagagi mainitud, et antud teenus Eesti suuremates linnades juba mitu aastat kasutusel ega sedagi kus seda esmakordselt katsetati.
Lähemalt loe siit: http://www.payway.fi
Lisatud 20.1.02; 21:07:36 .
|
|
|
|
|
Eile Hispaanias avatud mobiiliteemalisel konverentsil ütles Nokia peadirektor Jorma Ollila, et paljude märkide järgi on turg jälle tõusuteel, kirjutab Äripäev.
"Halvemad ajad on möödas, kõik viitab sellele, et mobiiltelefoniturg ärkab juba viimases kvartalis uuele elule, ning olulist osa selles etendab jõulumüük," ennustas Jorma Ollila.
Kuid Ollila arvates ei tule uus tõus kiire ja järsk, vaid turg läheb käima vastavalt sellele, kuidas uued tooted suudavad nõudlust kasvatada. “Majanduskriisi ajal võtab tipptehnoloogia saavutuste jõudmine massiturule rohkem aega kui tavaliselt,” iseloomustab ta olukorda.
Muud prognoosid on veidi vastukäivad. Nii ennustab USA konsultatsioonifirma Shosteck, et vaatamata maailmamajanduse kriisile läheb Ameerika telekommunikatsioonisektor tõusule tuleva aasta alguses. Shostecki andmeil on USA mobiilioperaatorid saanud järjest miljoneid uusi kliente.
Tuntud uurimisfirma Gartner Dataquest sel nädalal avaldatud uuringus väidetakse, et maailma mobiiltelefoniturg tuleval aastal hoopis väheneb. Firma väitel on turge mõjutanud GPRS-telefonide väljatuleku hilinemine ja majanduskasvu selge vähenemine suure mobiiltelefonide müügi piirkonnas, nagu Ladina-Ameerika. Dataquest hindab kasvu nõrgaks ka Lääne-Euroopas, kus mobiiltelefonitarned kolmandas kvartalis vähenesid.
Kõik see ei häiri Nokia võidukäiku. Dataquesti andmeil oli Nokia kasvatanud oma turuosa maailmas: kolmandas kvartalis oli tema käes 33,4% mobiiltelefoniturust, võrreldes 30,6 protsendiga mullu samal ajal. Väike tagasiminek oli ainult teise kvartaliga võrreldes, mil tema turuosa oli 34,8%. Teisel kohal oli USA Motorola 15,7 protsendiga (mullu 13,3%) ja kolmandal Rootsi Ericsson 8 protsendiga. Ühinenud firmale Sony Ericsson ennustab Dataquest turuosaks lähiajal 10%.
Lisatud 21.11.01; 19:30:36 .
|
|
|
|
|
Tele2 AB ja Millicom International Cellular SA (MIC) sõlmisid kokkuleppe, et Tele2 ostab MIC-i Venemaa mobiilsideoperatsioonid maksimaalselt 110 miljoni dollari eest.
Vastavalt poolte kokkuleppele maksab Tele2 Millicomi varade eest 80 miljonit dollarit, lisaks võib Tele2 maksta veel kuni 30 miljonit dollarit, sõltuvalt vastusest GSM-litsentsi taotlusele.
"MIC-i Venemaa varade ostmine on loomulik samm pärast edukat äritegevuse arendamist Baltimaades, eriti Eestis, mille varad me ostmime Millicomilt 1998. aastal," ütles Tele2 AB peadirektor Lars-Johan Jarnheimer.
Otsuse peavad kinnitama veel Tele2 AB aktsionärid, aktsionäride üldkoosolek on plaanitud 28. novembrile.
MIC müüs 1998. aastal 750 miljoni krooni eest 48-protsendilise osaluse toonases Ritabell AS-is (Q-GSM-is) Netcom Systems AB-le. Tänavu muutsid Netcomi omanikud ettevõtte nime Tele2 AB-ks. Tollaste läbirääkimiste käigus arutati ka MIC-i Vene varade müüki, aga otsustati lepingut mitte sõlmida, kuna Netcom tahtis keskenduda Baltikumile.
MIC-il on Venemaal 51-protsendilised või suuremad osalused 12 D-AMPS/AMPS mobiilsidefirmas ja 20-protsendiline osalus Moscow Cellular Communicationsis. Kuuel MIC-i osalusega operaatorfirmal on litsents GSM-1800 teenuse pakkumiseks.
MIC-i kontrolli all on 12,73 % Tele2 AB aktsiatest.
Lisatud 13.11.01; 8:47:54 .
|
|
|
|
|
Küsitluse tulemused näitasid, et levinuim mobiilseade on USAs mobiiltelefon, mida kasutasid 57% vastanutest. Mobiiltelefoni kasutamine sõltus nii vastanute haridustasemest kui ka sissetulekutest. Seadmete päevane kasutusmaht oli küllaltki erinev. Mobiiltelefoni puhul kasutasid 63% vastanutest seda päevas alla 15 minuti, samas kui Internetiühendusega PDA-d kasutati oluliselt kauem (alla 15 minuti kasutajaid 29 protsenti, üle ühe tunni aja kasutajaid 12 protsenti).
Mobiiltelefon on reeglina ostetud isiklikult (88% vastanutest), samas kui suur osa PDA-dest on kasutajateni jõudnud kingitusena (24%). Vaid üks kolmandik kasutab oma mobiilset andmesidet võimaldavat seadet uute personaalsete lisateenuste jaoks. Peamisteks teenusteks on seejuures e-mail, meelelahutus ja ilmainfo.
Lisatud 23.10.01; 10:52:50 .
|
|
|
|
|
EMT roaming-partner North-West GSM on püstitanud oma tugijaamad Tadzhikistani pealinna Dushanbesse. Ühendus North-West GSM võrguga käib üle satelliidi ning roaming toimib alates 22.oktoobrist. Seega saavad EMT kliendid kasutada alates tänasest oma mobiiltelefoni ka
Tadzhikistanis.
Tadzhikistanil on piirid Usbekistani, Kirgiisi, Hiina ja Afganistaniga. Tõenäoliselt on North West GSM roamingu näol Dushanbes tegu lähima levialastatud punktiga Afganistani sõjakoldele.
Tadzhikistanis tuleb kõigis suundades (välja arvatud Venemaa suund)
helistamisel valida rahvusvaheline prefiks (+ või 810), riigikood,
piirkonna- või operaatorkood ja telefoninumber.
Roamingu hinnad on Tadzhikistanis samad kui North West GSM võrgus
üldiselt.
North West roamingu hinnad leiab EMT koduleheküljelt:
http://www.emt.ee/est/html4/?smg=hinnad&schg=maa&ctr_m=83&ctr_t=gsm
Lisatud 22.10.01; 12:19:37 .
|
|
|
|
|
Osama bin Laden on vana Inmarsati klient. Siiamaani pole tema satelliittelefoni kinni keeratud. Kunagi kekkasid NSA mehed tema lindistatud telefonikõnedega ja 1998 aasta augustis lasti just satelliittelefoni signaali järgi välja tiibraketid, mis aga tabasid hoopis rahulikke elanikke. Ilmselt sellepärast on ka Osama telefon enamasti välja lülitatud, kirjutab minut.ee.
Kes soovib mehele paar tervitussõna öelda, võib proovida helistada +873 682505331 (kõne hind on u. 100 kr/minut). EMT võrgust bin Ladenile helistamiseks peab olema tellitud rahvusvaheliste kõnede pakett, mis maksab 59 krooni kuus. Lauatelefonilt helistades tuleb numbrile valida etta kaks nulli (00). Täna hommikul oli igatahes bin Laden juba ametikohustustega hõivatud, kuna telefonist teatas meeldiv naishääl, et "The mobile subscriber is busy, please tray later. You are not been charged for this call".
Lisatud 6.10.01; 9:01:53 .
|
|
|
|
|
Rootsi telekommunikatsioonifirma Tele2 vähendab töötajate arvu Rootsis seitsme protsendi võrra.
Kauppalehti Online'i teatel vähendab Tele2 ka firmadele suunatud teenuste valikut, millega firma loodab hoida kokku 129 miljonit EEKi aastas.
Üheksas Euroopa riigis esindatud Tele2 koondab 65 töötajat tootearendus- ja müügiosakondades.
Lisatud 5.10.01; 13:51:28 .
|
|
|
|
|
Briti kuninganna Elizabeth keelas alles hiljuti oma teenijail mobiiltelefone kaasas kanda, kuid nüüd on ta ise kőrgtehnoloogia-ajastusse astunud ja omab isiklikku mobiiltelefoni.
Prints Andrew kinkis emale mobiili Siemens C35i ja programmeeris sinna lühivalikute alla kuningapere liikmete numbrid, et kuninganna saaks perekonnaga sidet pidada, teatas ajaleht Sun teisipäeval.
Suni andmeil ei kasuta kuninganna oma mobiili kunagi avalikkuse nähes, kuid kannab seda kuninglikes residentsides kaasas, helistab pereliikmetele ning peab ühendust kontaktisikutega oma lemmikspordiala - hobuste vőiduajamise asjus.
"Kui kuninganna jalutab mőnes kuninglikus maavalduses, kus miilide kaugusel pole ühtki telefoniautomaati, saab ta ikkagi sidet pidada. Mobiil oli talle alguses väga harjumatu, aga nüüd on muutunud teiseks loomuseks," rääkis üks õukondlane ajalehele.
Mullu keelas kuninganna oma teenijail töö ajal mobiile kaasas kanda, sest nende pidev helisemine ärritas teda.
Lisatud 25.9.01; 15:51:58 .
|
|
|
|
|
USA-s Utah' ülikoolis korraldatud uurimus näitas, et mobiiltelefoni käed-vabad-seade ei paranda sugugi liiklusohutust. Selgus hoopiski, et igasugune telefonikõne alandas järsult juhi tähelepanuvõimet ja pikendas reageerimisaega. Ning mis kõige ootamatum - juhi tähelepanu on hajevil veel mitu minutit pärast telefonikõne lõppu. Mingit erinevust käed-vabad-seadet kasutavate ja telefoni käes hoidvate juhtide vahel ei leitud - telefonikasutamine mõjus ühtmoodi halvasti, kirjutab Eesti Ekspress.
Lisatud 6.9.01; 11:03:31 .
|
|
|
|
|
Nokia võib uuematele mobiiltelefonidele lisada võimaluse kasutada kontoris või kodus olevat raadioside kohtvõrku (W-LAN), millega muutub sideühenduse pidamine kontoris ja välisreisil hotellis ööbides odavamaks, kirjutab Postimees.
Nokia Mobile Phones W-LAN terminalide juht Seppo Kolari tõdes eelmisel nädalal Helsingis toimunud seminaril, et GPRS-telefonide puhul pole sugugi võimatu neile ka raadiosideühenduse loomine ettevõtte raadiosidel põhinevas arvutivõrgus.
Nii võiks ka telefonilt lugeda elektronkirju ning kasutada internetti. Samas kontorist välja minnes oleks sama tegevus võimalik praegust GSM-standardit asendava GPRS-side kaasabil. Mõnedes teenust pakkuvates hotellides saaks aga raadio-kohtvõrku ka kontorist eemal olles odavamalt kasutada.
Kolari sõnul kasutab ta ise ka näiteks kodus võimalust, et sülearvuti pole internetti ühendatud mitte juhtme, vaid hoopis raadioside abil. «Võin töötada ka aias või lebada diivanil, raadioühendus on paindlikum,» tõdes ta, lisades, et firma kontoris tasus raadiosidele üleminek ära ühe aastaga.
Just kodukasutajate ning väikekontorite osas näeb Nokia raadioühenduste puhul lähiajal kasvu.
Lisatud 27.8.01; 13:06:10 .
|
|
|
|
|
Jugoslaaviast pärit tavalisi mobiiltelefone meenutavad püstolid võivad piirivalvuri panna mobiili kätte võtmist ohuna tõlgendama.
Esmakordselt avastati püstol-mobiilid eelmise aasta oktoobris juhuslikult narkoreidi käigus Amsterdamis. Seejärel arreteeriti relvakaupmees, kes üritas samu relvi mobiiltelefonide pähe smugeldada Sloveeniast Lääne-Euroopasse. Politsei andmeil pärinevad mõlemad relvasaadetised Jugoslaaviast.
Paljude Euroopa riikide piirivalvurid ja tollitöötajad on piiriületuskohtades mobiiltelefonide suhtes valvel. Uusi relvi otsitakse näiteks mobiiltelefone röntgenkiirgusega läbi valgustades.
Visuaalselt tavalisest mobiiltelefonist eristamatu seade suudab tegelikult tulistada järjest 4 kuuli. Telefon-püstoliga helistada ei saa, samuti pole ka taustavalgust. 0,22-kaliibrilist relva laetakse keskelt, kuulid lendavad "antennist" välja vaid klahvivajutusega – päästikuteks on numbrid 5,6,7, ja 8.
Amsterdami politsei hinnangul on relvade keerulise konstruktsiooni taga oma ala eksperdid.
Saksa polistei esindaja ütles, et püstol-mobiilid tähendavad seda, et politseinik peab püstoli kabuurist tõmbama iga kord, kui inimene sirutab käe mobiiltelefoni järgi. "Leiame, et see on väga, väga alarmeeriv," ütles ta.
Lisatud 15.8.01; 14:31:07 .
|
|
|
|
|
Mobiilside positsioneerimise lipulaeva, Tartu firma ASi Regio tarkvarapaketid on alates eelmisest nädalast kolmekuulisel katsetamisel Hispaania ühes tuntud mobiilsidefirmas, ütles Regio nõukogu esimees Teet Jagomägi.
Jagomägi sõnul ei saa ta potentsiaalse Hispaania kliendi nime veel avalikustada. "Meie tarkvarapakettide prooviinstallatsioonid on lähiajal tulemas ka Hiinas või Tais," lisas Jagomägi.
Tartus välja töötatud positsioneerimise tarkvarapakette pakub Regio mobiilside operaatorfirmadele koostöös Ericssoniga Reach-U Solutionsi nime all.
Jagomäe kinnitusel osalevad nad praegu ka neljal konkursil, milles Euroopa mobiilside operaatorid otsivad firmasid, kes tarniks neile positsioneerimise platvormi ning tarkvara selle põhjal teenuste loomiseks. Konkursside tulemused selguvad septembris.
Jagomägi kinnitusel sõltub mobiilside positsioneerimise tarkvarapaketi hind mobiilside operaatori suurusest. "Alla kaheksa miljoni krooni ei saa keskmise suurusega operaator midagi," ütles Jagomägi.
Soome e-ärirakenduste looja Done, kellega Regio eelmise aasta septembri lõpus ühines, on teatanud Soome börsile, et Done jaguneb kaheks. "Lisaks Donele läheb oktoobris Soome börsile ka eralduv Reach-U Solutions," rääkis Jagomägi.
Reach-U Solutionsi eelkäija Mgine Technologies koosnes Regiost pärit mobiilitehnoloogia arendajatest ja Soome personaliseerimistarkvara loojatest. Tänaseks on Reach-U Solutionsiga liitunud ka inimesi ja tehnoloogiaid Soome IT-firmadest.
Jagomägi sõnul hakkavad nad Eestis oma tooteid esitledes kasutama tuntud Regio nime. "Mujal maailmas reklaamime oma tarkvara Reach-U nime all," täpsustas Jagomägi.
Donest eralduvas firmas Reach-U töötab kokku umbes 200 inimest, kellest 63 tegutseb Eestis ja 10 Londonis. Jagomägi andmeil on nad viimase kolmveerand aasta jooksul võtnud tööle vähemalt 15 inimest. Mobiilside positsioneerimise tehnoloogiate ja nende rakenduste tarkvarade väljatöötajate palgad algavad Regios 15 000 kroonist.
Kuigi mobiilside operaatoritel pole praegu parimad ajad, tunnevad operaatorfirmade kliendid Jagomägi sõnul endiselt suurt huvi mobiiltelefonide positsioneerimise vastu. "Näiteks personaliseerimine ja mobiilikommerts huvitab kliente märksa vähem," sõnas Jagomägi.
Regio ja Mgine Technologies Estonia eelmise aasta kogukäive oli 23 miljonit krooni ja kasum 1,9 miljonit krooni, kirjutab Äripäev.
http://www.reach-u.com
Lisatud 15.8.01; 9:24:23 .
|
|
|
|
|
Firma, mis juurutas tootmisse arengumaades ülipopiks saanud üleskeeratavad raadiod, hakkab välja laskma vändaga mobiililaadureid.
Firma Freeplay (www.freeplay.net) laaduriga tuleb 5-6 minutise kõne jaoks möllata umbes 30 sekundit, moblaaku täielikuks laadimiseks kulub pool tundi väntamist. Laaduri prototüüp kaalub umbes 200 grammi, mitu korda rohkem kui telefon.
Motorola kaubamärgi all turustatav laadur peaks müüki jõudma novembris, kirjutab SLõhtuleht.
Lisatud 6.8.01; 14:05:16 .
|
|
|
|
|
Dubai kohus rahuldas abielulahutuse, millest mees oli teatanud naisele mobiiltelefoni tekstisõnumiga, kirjutas kolmapäeval ajaleht Khaleej Times.
See oli esimene mobiillahutus Araabia Ühendemiraatides.
Ilmselt mees kiirustas, sest varsti mõtles ta ümber ja nüüd elavad nad naise ja pisitütrega jälle koos.
Päevalehe Gulf News andmetel pöördus abielupaar kohtusse, et teda saada kas nad on lahutatud, kui mees saatis naisele sõnumi "Miks sa hiljaks jäid? Sa oled lahutatud".
Islamimaades kehtivate sariaadiseaduste järgi võib mees naisest lahutada öeldes või kirjutades kolm korda sõnad “Ma lahutan sinust”. Kui ta esitab selle lause vaid kahel korral, võib ta kolme kuu jooksul otsust muuta.
Naistele samad õigused ei kehti.
SMS-sõnumi korral luges kohus abielulahutuse kehtivaks, aga mees muutis paari tunni pärast meelt.
Lisatud 29.6.01; 13:47:44 .
|
|
|
|
|
Philips lõpetab iseseisva firmana mobiiltelefonide tootmise, ütles firma esindaja täna, lisades, et Philips moodustab China Electronics Corporationiga ühisettevõtte.
Philipsi kaubamärki kandvad tooted püsivad siiski endiselt turul, sest selle abil säilitab firma oma hulgi - ja jaemüügikanalid, kirjutab Helsingin Sanomat Online.
Philips on Euroopa suurim tarbeelektroonika tootja ja suuruselt kolmas pooljuhtide valmistaja.
Philipsi avaldus ei tulnud turule üllatusena, sest nende mobiiltelefonitootmine on juba pikka aega olnud raskustes.
Philips ja ameerika päritolu Lucent Technologies lõid nelja aasta eest mobiiltelefonifirma, mis suutis omanikele kasumit toota vaid eelmisel aastal. See-eest on firma kurnanud emafirmalt välja 13,3 miljardi Eesti krooni väärtuses raha, kirjutab Postimees.
Lisatud 26.6.01; 15:01:43 .
|
|
|
|
|
Kui lauatelefon on naiste parim sõber, siis meeste suurim sõber on mobiiltelefon. Ehkki naised juhivad ikka veel koduse tavalise telefoni kasutamist, räägivad mehed mobiiliga tervelt 35% enam kui naised, tõdes International Communications Research poolt koostatud uuring. Uurimus koostati USA suuruselt teise mobiilsideioperaatori Cingular Wirelessi tellimusel. Selle kohaselt kasutavad naised erinevalt meestest mobiiltelefoni rohkem isiklike kõnede jaoks, samas mehed kasutavad mobiili aga rohkem ärikõnede jaoks. Koduse tavatelefoni kasutamisel on naiste edumaa meeste ees siiski hulga suurem - 52.6%
Lisatud 15.6.01; 12:32:39 .
|
|
|
|
|
Pärast seda, kui Prantsuse Alcatelil ebaõnnestusid ühinemisläbirääkimised firmaga Lucent Technologies, otsustas Alcatel lõpetada mobiiltelefonide tootmise, teatab uudisteagentuur AFX.
Alcatelil on Euroopas kaks mobiiltelefonide tootmise tehast. Ühes neist lõpetatakse tootmine ja teises hakkatakse valmistama muid seadmeid.
Seoses otsusega lõpetada mobiiltelefonide tootmine, ei hakata valistama ka Alcateli GPRS mobiiltelefone OT 511 mis pidid müüki jõudma süsisel.
Alcateli ja Lucenti ühinemine jääb ära
Telekommunikatsiooniseadmeid tootvate Alcateli ja Lucenti ühinemine jooksis ummikusse purustades lootused ajaloolise transantlantilise ühisettevõtte loomisest, kirjutab Financial Times.
Läbirääkimised mõlema ettevõtte vahel ei viinud konkreetsete lepingute sõlmimiseni ning läbirääkimised on nüüdseks lõpetatud, teatasid Alcatel ja Lucent ühisavalduses. Ettevõtted ei toonud välja läbirääkimiste katkemise konkreetseid põhjuseid ning ei andnud avaldusele järgnevalt ka mingeid kommentaare.
Erinevate allikate andmetel said ühinemiskõnelustele saatuslikuks vaidlused kontrolli jaotumise üle uues ettevõttes. Lucent alustas läbirääkimisi pidades end võrdseks partneriks ja eeldas, et tegemist saab olema võrdsete partnerite ühinemisega. Kui aga hakkas selguma, et Alcatel tahab Lucenti lihtsalt üle võtta, otsustas viimane, et ettevõte ei ole niivõrd nigelas seisus, et ükskõik millise hinnaga nõus olla.
Alcatelile on ühinemiskõneluste katkemise hinnaks unistuste purunemine suure osa maailma suurima ehk USA telekommunikatsiooniseadmete turu haaramisest, kirjutab äripäev.
Lisatud 1.6.01; 15:35:40 .
|
|
|
|
|
Maailma juhtuv ärikonsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) avaldas uue tehnoloogia arenguprognoosi käsitlevat raporti Technology Forecast, milles ennustab edu m-ärile.
Technology Forecast käsitleb m-äri, tehnoloogiliste platvormide, sidelahenduste, tarkvara ja pooljuhtide teemaatikat ja nende valdkondade arengut aastatel 2001-2003.
PwC Eesti marketingi vanemspetsialist Kaire Räisa ütles, et m-äri tuleviku kohta tõi PwC välja neli peamist järeldust:
- edukaks osutavad need rakendused, mis kasutavad ära mobiilile ainuomaseid võimalusi;
- peamine innovatsioonivaldkond saab olema kasutaja asukohta arvestavatel teenustel;
- mobiilse interneti poolt pakutav kohene ligipääs infole ja sellest tulenev produktiivsuse kasv kaaluvad üles ebamugavused, mida põhjustavad väiksed ekraanid ja klaviatuuri puudumine;
- antud sektori teenuste näidiskasutaja on müügijuht, kes olles pidevalt kontorist väljas vajab ligipääsu firma infosüsteemi, et kontrollida toodete saadavust, sisestada tellimusi ja suhelda klientidega.
Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) hinnangul on peamiseks faktoriks, miks inimesed ja ettevõtted võtavad lähiajal mobiilse interneti omaks, võimalus kasutada kodust ja kontorist eemal veedetavat aega töö tegemiseks.
"Siiani autos-rongis-lennukis maailmast äralõigatuna kaotsi läinud aega on mobiilse internetiga võimalik nüüd ja tulevikus kasutada ka ärilistel eesmärkidel," märkis PwC konsultant Jüri Etverk.
Mured privaatsuse pärast, mis tulenevad asukoha määramisega seotud teenustest, saavad PwC hinnangul laiema kõlapinna aastatel 2001-2003 ning seetõttu arenevad kiiresti privaatsuse standardid ning tehnoloogia privaatsuse kaitseks.
ÄP Online
Lisatud 24.5.01; 16:47:42 .
|
|
|
|
|
Paybox.net pakub mobiilset e-maksesüsteemi Euroopas ja USA-s. Payboxi maksesüsteem võimaldab klientidel teostada makseid ja rahaülekandeid mobiiltelefonide abil. Teenuse kasutamiseks on vajalik Payboxi kasutajakonto ja personaalne PIN-kood. Teenus on juba kättesaadav Austrias, Saksamaal, Hispaanias ja Rootsis, järgmisena on kavas avada teenus Suurbritannias. E-maksete mahuks aastal 2004 hinnatakse 78 miljardit EEK-i.
Lisatud 23.5.01; 12:15:55 .
|
|
|
|
|
Nokia.com'is on nurgake tööotsijale. Virtuaalbeib Lisa teatab: Vali linn, maa ja märgi, mida tahad teha. Märkisin Rio de Janeiro. Inimressursid, kijutab Paavo Kangur Eesti Ekspressis.
Soome kolkas sündinud Nokiast on saanud mõne aastaga maailma üks kiiremini kasvavaid rahvusvahelisi firmasid ja Nokiast on saanud üks maailma kallimaid kaubamärke.
Helsingi. Sisenen Nokia peahoonesse - templisse, mille usuks on globaalne küllus ja uus tehnoloogia. Ka beibed valvelaua taga ei ole mingid tavalised soome tüdrukud, vaid pigem sci-fi movie kangelannad. Nokia inimeste näol särab uhkus ja sisemine rahulolu. Nemad töötavad Nokias.
Paberiveskist mobiiltelefoni-ärisse
1865 asutab insener Fredik Idestam Lõuna-Soome jõekese äärde paberitehase Nokia. Paberitööstuse vastu kerkib aga kummitööstus, mis hakkab 1920ndatel kasutama Nokia nime kaubamärgina. Soome kummitööstus ostab Soome kaablitööstuse aastal 1922, kuid alles 1967 liituvad nad kolmekesi Nokia Grupiks.
Selleks ajaks on kaablitööstuse president Björn Westerlund loonud firmasse elektroonikaosakonna. 1967 töötab selles 460 inimest, kes annavad kolm protsenti Nokia Grupi käibest. Tootmises on juba autotelefon SRP 20.
70-ndatel jõuab Nokia digitaalside valdkonda, 1981 stardib NMT ja algab mobiiltelefoni ajastu. Kuid edu ei tule kergelt. Nokia on majandusraskustes. Nokia president Kari Kairamo teeb 80ndatel enesetapu, väidetavalt küll isiklikel põhjustel.
90ndatel müüb Nokia kõrvalharud, nagu autokummi- ja televiisoritootmine, ning keskendub telekommunikatsiooniärile: mobiiltelefonide, tugijaamade ja keskuste tootmisele.
Täna on Nokia mobiiltelefonid vallutanud kolmandiku maailmaturust. Nokia on globaalselt edukas.
Jorma Ollila tulek
Soome iseseisvuspäeva ballil on Nokia president Jorma Ollila (50) kõige tähtsam inimene. Teda intervjueeritakse ja näidatakse televisioonis. Ollila kõrvale ei mahu ükski Soome riigitegelane. Mitte ükski. Ja ühelgi Soome riigiametnikul ei ole tekkinud mõtet erastada näiteks maanteelõik Nokia peahoonest lennujaama.
"Meeskonnatöö, rühmatöö," vastab Ollila soome ajakirjanikele, kes üritavad temast superkangelast teha.
Ollila on Nokia juhtkonnas alates 1986. aastast, 1995 pääseb ta grupi juhatusse ja 1999 saab presidendiks. Ta on üks Soome majanduse rahvusvahelistumise ideoloogia kandjaid.
Kogu Nokia tegevjuhtkond on soomlased - Matti, Sari, Mikko, Pekka, Olli-Pekka, Yrjö, Veli, Anssi. Kõik pärissoomlased.
Nõukogus kohtab ka välismaalasi ja Soome väga kuulsaid perekonnanimesid, nagu Viinanen, Ehrnrooth. Viimane perekond on Soomes sama kõva kui Wallenbergid Rootsis.
Tavaameeriklasele kõlab Nokia kui mõni Jaapani firma. "Nii nad Ameerikas arvavad ja keegi pole tõtanud seda ümber lükkama," ütleb Nokia Eesti OÜ tegevdirektor Margus Hunt.
Nokia superedu börsil algab 1996. Paari euro pealt lendab Nokia aktsia hind 2000. aastaks üle 60 euro. Läinud aasta kevadest hakkab Nasdaq pudenema ja Nokia koos sellega.
Ka eestlased, kes suudavad börsikrahhi eel oma rahad Nokiasse ümber paigutada, naudivad pööraseid võite. Varandused kasvavad meeletult, et siis kahanema hakata.
90 protsenti Nokia aktsiatest läks välismaalaste omandusse. Soome aga on täis aktsiamiljonäre. Raha Nokia aktsiatesse investeerinud vanadekodu ei oska oma varandusega enam midagi peale hakata.
Nokia säilitab oma tugevuse isegi ajal, kui uue majanduse aktsiad pudenevad. Kui internetiaktsiad pudenevad kümneid kordi, siis Nokia kukub vaid kaks korda.
90ndate alguses müüs Nokia oma kodumasinate tootmise, kuna ei olnud mõtet enam konkureerida alal, mis ei tooda kasumit. Igaüks oskab televiisoreid toota ja see surub tootehinna väga madalaks. Ja niikuinii ei suuda keegi toota odavamalt kui jaapanlased ja koreakad.
Kuid häid mobiiltelelefonivõrke ja tugijaamu ei oska igaüks valmistada. Sellele turule on üritanud tungida ka teised, kuid ebaõnnestunult. "Kui sa ei tea, mida tarbija tahab, siis sa ei ole edukas," rõhutab Radiolinja Eesti arengu ja välissuhete direktor Ants Viira.
Radiolinja loodi 80-ndate lõpus pankade ja kindlustusfirmade initsiatiivil, kes soovisid suurendada konkurentsi Soome telekommunikatsiooni maastikul. Tulemus on käegakatsutav. Nokia ja Radiolinja koostöös alustab Soomes maailma esimene GSM-võrk 1991 aastal. Eestisse jõutakse paar aastat hiljem.
3G
Nokia peahoone. Patsiga poiss räägib kolmanda generatsiooni (3G) mobiiltelefonidest - unistuste alast. "Võtad mobiili. Kavas broneerida Londonis muusikali piletid. Ekraan näitab sulle vabad kohad saalis. Klikid ja tehtud. Järgnevalt paned kinni baari, mida külastad pärast etendust." Kõik see mobiiltelefoniga. Londonis on kasulik kohad baaris varem kinni panna, sest seal on nii palju inimesi ja kõik kohad on alati täis.
Majanduslikel põhjustel on välja mõeldud GSMi täiendatud variant - GPRS -, mis ei nõua nii suuri kulutusi kui üleminek kolmanda generatsiooni võrkudele.
GPRS tähendab paremat infoteenindust (data service) ja muid lisandunud väärtusi. Kas või asukoha määramist.
Viira nimetab üheks GPRSi ja 3G tehniliseks probleemiks mobiiltelefoni ülekuumenemist. "Infomaht läheb nii suureks, et mobiil kuumeneb üle ja põleb läbi."
See on sama probleem, miks Hansapank peab oma serverid suvel külmkappi panema.
Radiolinja peahoone Helsingi sadamas. Patsita arvutimees toob näite. Mees läks kalale ja ei tule tagasi. Naine hakkab otsima. Mobiiliasukoht reedab, et mees on hoopis restoranis, ja siis võib Radiolinja saata naisele sõnumi, et kõik on korras. Radiolinja aga ei tohi teatada naisele, et mees on mingi tibiga restoranis, sest nii on kirjas Soome seadusandluses.
Nokia võrk
Nokia edu on käima tõmmanud uued tööstusharud nii Soomes kui ka Eestis: robotitootmine, mobiilitootmine, tugijaamade tootmine.
Nokia allhankija Elcoteq on Eesti uue majanduse sümboleid. Kolme tuhande töötajaga, Eesti tingimustes suurfirma, mõjutab oluliselt ekspordi-impordi näitajaid.
Robotitootja JOT Automation, teine Eesti uue majanduse täht, teenindab ennekõike Nokiat.
Teine robotitootja PMJ Automec, mille tulek Eesti turule ajutiselt takerdus, hooples veidi laiema kliendibaasiga kui Nokia. Kuid lõppkokkuvõttes teenindavad nemadki Euroopa elektroonikafirmade Nokia, Ericssoni, Siemensi, Alcateli strateegilist allianssi.
Nokia mõjutab. Kõike, isegi seda, et Põhja-Soome linna Oulu õmblejad peavad õppima Hiina siidist Hiina stiilis kostüüme õmblema. Ka seda, et Helsingi-Pekingi lennuajad peavad sobima Oulu-Helsingi lennuaegadega.
Nokia hingekirjas on Soomes 24 000 inimest, ligi pool rahvusvahelise hiiu personalist.
Nokia majandus-näitajad 2000
- Käive 30 miljardit eurot
- Kasum 5,7 miljardit eurot
- Investeeriti uuringutesse ja arengusse - 2,6 miljardit eurot
- 60 000 töötajat
Suurimad turud miljardites eurodes:
USA 5,3
Hiina 3,0
Suurbritannia 2,8
Saksamaa 2,5
Itaalia 1,2
Prantsusmaa 1,1
Brasiilia 0,78
Filipiinid 0,72
Austraalia 0,67
Lisatud 18.5.01; 0:21:10 .
|
|
|
|
|
Lätis hiljuti Baltcom GSM-i ostnud Tele2 on kohalikul turul naljaka ja ebausaldusväärse imidzhiga. Põhjuseks on see, et läti keels tähendab sõna "Tele" mullikat ehk noort veist.
Lisatud 11.5.01; 9:05:39 .
|
|
|
|
|
Samal ajal kui e-kommerts on ärimudeli otsingutel, vaevleb m-kommerts sünnivaludes. M-kommerts ehk teenuste ja kaupade ostmine mobiili või teisi mobiilseid lahendusi kasutades on pärast internetimulli lõhkemist põlu alla sattunud. Seda vähemalt Ameerikas.
Peamiseks m-kommertsi segavaks faktoriks on mobiiltelefonide imeväikesed ekraanid. Teise põhjusena tuleb mainida internetis tegutsevate jaemüüjate kasumisoovi, mistõttu firmad nagu Amazon.com vähendavad pidevalt kulusid. Seetõttu pööratakse üha vähem tähelepanu tulevikku suunatud teenuste müügi ja arendamise peale.
Loe edasi arvamusi m-kommertsi kohta: http://www.lhvdirect.ee/news/index.cfm?id=505521
Lisatud 9.5.01; 9:47:29 .
|
|
|
|
|
Tänu mobiiltelefoni helinaid vahetavatele trendikatele noortele teenivad heliloojad miljoneid. Soome autorite ühing teenis seeläbi 20 miljonit (Eesti kroonides) lisatulu, kuid maruliselt vahetatakse helinaid kõikjal Euroopas - eriti hea äri Inglise laululoojatele.
“Tänavu oleme kolme kuuga müünud rohkem helinaid kui mullu terve aastaga,” tunnistab Soome tuntuim telefonihelinate vahendaja Jippii Group. Selle juht Juha Rytkönen arvab, et nad vahendavad tänavu kokku rohkem kui 20 miljonit mitmesugust kõlinat. Soomes maksab ühe uue helina sissevõtmine mobiiltelefoni keskmiselt 5 marka; 90 penni sellest läheb heliloojale.
MTV 3 uudised
Lisatud 8.5.01; 10:29:42 .
|
|
|
|
|
EMT pakub mobiilparkimise tarkvaralahendust teistele teenusepakkujatele üle maailma. Teenus võimaldab muuta parkimislahendust, kombineerides vana ja uue majanduse parimaid lahendusi. EMT mobiilparkimine pakub GSM-operaatoritele lisatulu teenimise võimalust ja kulude kokkuhoidu efektiivse m-kommertsi lahenduse näol.
Vaata ka teenust tutvustavat inglisekeelset videot:
http://m-parking.emt.ee/video/mparking_video.mpg
Lisatud 2.5.01; 21:31:37 .
|
|
|
|
|
Sonera loobub turunduses mobiilsidevõrgutehnoloogiale viitavast lühendist GSM, et valmistuda uute GPRS- ja UMTS-tehnoloogiate tulekuks.
"Sonera GSM on nüüd Sonera In. Nii GPRS kui UMTS kaasatakse uude In-kontseptsiooni," ütles Sonera divisjoni juht Janne Vainio.
Edaspidi näeb tarbija tehnoloogiat tähistavate lühendite asemel vaid ükst täheühendit In.
Sonera on reklaaminud In-kontseptsiooni Soomes ligi nädala, kuigi esialgu on uued reklaamid tekitanud tarbijates pigem hämmmeldust, kirjutas Kauppalehti.
Lisatud 2.5.01; 21:31:15 .
|
|
|
|
|
Prantsuse firma Alcatel andis osa oma mobiilitootmisest üle USA firmale Flextronics, kes võttis jaanuaris üle ka Ericssoni mobiilitootmise.
Täna avalikustatud eelkokkulepe koostöö osas puudutab kahte Alcateli mobiilitehast Prantsusmaal, millest üks läheb Flextronicsile ja teine profileerub ümber komponentide tootmisele.
Alcateli hooleks jääb ka edaspidi telefonide arendus ja turundus, telefone hakkab kokku panema Flextronics.
Alcateli kodulehel avaldatud sõnumi kohaselt ei puuduta otsus Alcateli telefonide tootmist Hiinas. Samuti jäävad Alcatelile tehased Ungaris ja Rumeenias.
Lõplik leping loodetakse all kirjutada selle aasta juunis lõpus.
Alcateli mobiiltelefonide müügijuht Balti riikides Asse Hang ütles, et tänu koostööle Flextronicsiga suudab Alcatel kulusid kokku hoida, mis parandab alaneva omahinnaga Alcateli telefonide konkurentsivõimet.
Viimase kolme aastaga on Alcatel oma turuosa GSM-telefonide müügis jõudsalt kasvatanud, see ulatub firma teatel kümne protsendini.
Lisatud 26.4.01; 22:56:31 .
|
|
|
|
|
Jaapani juhtiva telekommunikatsioonifirma NTT DoCoMo maikuuks lubatud kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu käikuandmine lükkub edasi oktoobrisse, teatas firma.
Uue võrgu testversioon käivitub siiski juba mais, kuid ainult 3000-4000 kasutaja jaoks, kelle hulgas on ka firma enda töötajad. Firma soovib neljakuulise prooviperioodi jooksul kontrollida võrgu töökindlust ning saada tagasisidet kasutajatelt.
DoCoMo tänane avaldus viis ettevõtte aktsia hinna ligi viis protsenti alla, langesid ka Jaapani mobiiltelefonitootjate Matsushita ja NECi aktsiad.
Jaapani analüütikute hinnangul võib DoCoMo 3G võrgu hilinemine pidurdada kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude arengut kogu maailmas.
Hilinemiste põhjuste kohta pakkusid kohalikud ajalehed mitmeid spekulatsioone nagu vajalike telefonide nappus ja tarkvaraprobleemid.
DoCoMo 3G võrk peaks valmides katma suure osa pealinnast Tokiost ja lõunapoolsed naaberlinnad Kawasaki ja Yokohama. Firma plaanis esimesel aastal koguda võrgule 150 000 klienti, mis 126,5 miljoni elanikuga Jaapanis on küllaltki tagasihoidlik siht.
DoCoMo ei ole ainuke Jaapani teleoperaator, kes on olnud sunnitud 3G käikuandmist edasi lükkama. Märtsis teatas Jaapani suuruselt kolmas mobiilsideoperaator J-Phone, et nende detsembriks plaanitud võrk käivitub alles järgmise aasta juunis.
(Dow Jones)
Lisatud 24.4.01; 16:15:22 .
|
|
|
|
|
Jaapani Sony ja Rootsi Ericsson jõudsid täna kokkuleppele mobiiltelefonidega seotud ärivaldkondade ühendamises, teatas Ericsson.
Uue firma nimeks saab Sony Ericsson Mobile Communicationsja firma asukohaks saab Suurbritannia. Mõlemale poolele kuulub ühisfirmas 50 protsendiline osalus. Firma hakkab tegelema mobiiltelefonide tootearenduse, tootmise planeerimise ja müügiga. Ettevõte alustab tegevust 1. oktoobril ning kokku saab sellel olema 3500 töötajat. Esimesed ühistooted plaanitakse välja lasta 2002. aasta teises kvartalis. SFirmad loovad ühistoodetele täiesti uue kaubamärgi. Sony ja Ericssoni omad tooted ja kaubamärgid jäävad samuti edasi turule.
Lisatud 24.4.01; 10:51:29 .
|
|
|
|
|
Jaapani elektroonikafirma Mitsubishi Electric Corp. ja Motorola Inc. peavad kõnelusi järgmise põlvkonna mobiiltelefonide ühiseks tootmiseks.
Jaapani ajalehtede teatel on kõnelused jõudnud lõppfaasi.
Firmad teevad Põhja-Ameerikasse ühisfirma, mis töötab välja ja hakkab tootma uue põlvkonna mobiiltelefone.
Uue loodava firma eesmärk suurendada turuosa ja jõuda järele Soome Nokiale, mille kontrolli all on 30,6 protsenti maailma mobiiltelefonide turust.
Mitsubishi ja Motorola turuosa kokku on 19 protsenti.
Reuters
Lisatud 20.4.01; 13:30:12 .
|
|
|
|
|
Ericsson esindaja Pia Gideon kinnitas koostööläbirääkimis Sony Corporationiga, millest teatati eile õhtul Jaapani meedias. "Me peame läbirääkimisi Sonyga, kuid midagi ei ole veel otsustatud," ütles Gideon. Ericsson oli eelnevalt otsinud partnerit oma telefonide tootmise üksusele, mis oli eelmisel aastal üle 27 miljarid krooni kahjumis. Jaanuaris teatas Ericsson, et ostab telefonide tootmise teenuse sisse firmalt Flextronics International. See tehing loodetakse viia lõpule veel aprilli kuul. Eelmise aasta lõpus oli Ericssoni telefonide turuosa 11%, mis jättis ta kolmandale kohale Nokia ja Motorola järel. Ericssoni ja Sony ühisettevõte on positiivne uudis Rootsi firmale. See tehing võimaldaks ühendada Ericssoni edasimüügivõrgu Ameerikas ja Euroopas ja Sony professionaalsuse tarbijaelektroonika alal. Tõenõoliselt toodetakse siis telefonid Sony kaubamärgi all ja märgistatakse võib-olla tekstiga "powered by Ericsson".
Lisatud 19.4.01; 13:10:14 .
|
|
|
|
|
Nokia tegi täna esimese eduka WIM-tehnoloogial baseeruva rahaülekande mobiilivõgus. Uus reaalajas toimiv maksesüsteem on esimene turvaline m-kommertsi lahendus mis on osa WAP 1.2-st.
Lahendus põhineb WIM-tehnoloogial (Wireless Identity Module), mis võimaldab turvalisi rahaülekandeid mobiilinternetiga. Tehingute tühistamine on tagatud digitaalse allkirjaga. Praktikas tähendab see seda, et kasutaja võib teha turvalisi ülekandeid kasutades ainult ühte PIN-koodi. Telefoni ja mobiilivõrku sisseehitatud turvaelemendid tagavad turvalise ja usaldusväärse ülekande.
Esialgu avatakse testimiseks pilootprojekt piiratud kasutajategrupile. Tulevikus saab sellest üks võtmeteenuseid. "Mobiilkommertsi lahendused peavad olema avatud kõigile, põhinema avatud standarditele ja olema sõltumatud mobiilivõrgust, operatorist ja pankadest. Sel juhul muutub igapäevaseks tasumine kallite toodete või teenuste eest (nt aktsiatega kauplemine) mobiiltelefoni abil, sõltumata ajast ja kohast:" ütles pilootprojetis osaleva firma president Luc Maas.
Lisatud 12.4.01; 12:18:54 .
|
|
|
|
|
NTT DoCoMo avab oma "i-mode" internetiteenuse veel sel aastal Saksamaal, Belgias ja Hollandis. See on esimene osa firma strateegiast muuta oma mobiilsüsteem ülemaailmseks standardiks.
DoCoMo teatas eelmisel kuul et hakkab pakkuma teenust mis võimaldab kasutajatel vahetada e-maile, vaadata aktsiakursse ja muud infot mobiiltelefoni abil. DoCoMo loodab tutvustada I-mode'i ka teistes Euroopa riikides ning Aasias järgmisel aastal.
Läbi agressiivse laienemisstrateegia loodab DoCoMo teha I-mode'i mobiilitööstuse standardiks. NTT DoCoMo planeerib olla esimene firma maailmas kes pakub 3. põlvkonna mobiiliteenuseid. Piiratud testgrupile avatakse 3G teenused Tokyos juba mais.
Report Tokyo (AP)
Lisatud 9.4.01; 17:24:17 .
|
|
|
|
|
Alles äsja, kui IT-aktsiad kerkisid ja mobiiltelefonide müük kasvas aastas 30%, tõotas mobiiltelefonide tootmine tõelist kullaauku, nüüd on mitmel telefonitootjal tekkinud loobumis- või ühinemismõtted.
Sel aastal on kõik peamised mobiiltelefonitootjad ennustanud mobiiltelefonide müügi kasvu aeglustumist, lootes, et see tuleval aastal saavutab jälle endise 25-30protsendilise kasvutempo. Nõudluse vähenemisest tingitud müügitulude vähenemine ajal, kui tuleks teha suuri kulutusi kolmanda põlve (3G) mobiiltelefonidele üleminekuks, on paljud väiksemad tootjad viinud majandusraskutesse ja pannud küsimuse ette, mida edasi teha. Ja ega ei jäägi eriti muud väljapääsu, kui hakata partnereid otsima.
Hollandi elektroonikakontsernile Philips kuulub GSM-telefonide turust 6%. Edukas on ta olnud Euroopas ja Aasias, USAs läks ühisfirma Lucent Technologiesiga 1998. aastal lörri.
Eelmisel aastal, kui ebaõnnestus ühinemine Lõuna-Korea LG Electronicsiga, oli Philipsi mobiiltelefonitootmine kahjumis. See on üks põhjus, miks firma on alandanud oma tänavust tootmisplaani 20 miljonilt 17,3 miljonile telefonile.
Philips kaalub tootmise müüki
1. mail Philipsi uueks tegevdirektoriks tõusev Gerard Kleisterlee ütles eelmisel nädalal, et ehkki kontsern otsib jätkuvalt mobiiltelefonitootmises partnerit, kaalub ta tõsiselt mobiilitootmise müümist. Põhjenduseks nimetas ta selle tootmisüksuse vähest rentaablust ning turuliidriks tõusmise väljavaate puudumist.
Mobiiltelefonitootmise müümise kavatsusest on teatanud ka Prantsuse kontserni Alcatel tegevdirektor Serge Tchuruk, kelle sõnul on firmas aastas toodetavad 20 miljonit telefoni niivõrd tühine Ericssoni ja Nokiaga võrreldes, et see tuleks kas müüa või mõne teise firmaga ühendada. Sellega seoses on Prantsusmaal tekkinud kuuldused, et Alcatel võib mobiilitootmise ühendada teise Prantsuse elektroonikagrupi Sagem omaga, mis mullu tootis 13 miljonit telefoni. Mõlema firma raskusi näitab see, et Alcatel andis märtsis 1500 töötajale nädalaks puhkuse ja Sagem sulges ühe tehase Prantsusmaal. Mõlemad on teatanud ka uute GPRS-telefonide turule toomise peatamisest.
Analüütikud ei pea aga niisuguseid ühinemisi mõttekaks. Näiteks Gartner Dataquesti analüütik Peter Richardson arvas ajalehes Financial Times, et pole mingit mõtet osta Sagemi mobiiltelefonitootmist, kuna sealt saab üksnes kiiresti aeguva tehnoloogia, paar tooteplatvormi ja insenerid ning mitte ühtki suurt tootemarki.
Euroopa ja Aasia firmad võiks ühineda
Palju rohkem tulu annaks asjatundjate meelest Euroopa ja Aasia firmade ühinemine. Kuna 3G telefonid tulevad kõige enne kasutusele Jaapanis, siis annab see Aasia tootjatele 3G mobiiltelefonide tootmises edumaa, samal ajal kui GSM- telefonide turul Euroopas on nad endiselt nõrgad. Seepärast oleks hea 3G-tehnoloogiaga Aasia firmade liit Euroopa firmadega, kellel on tugevad kohalikud tootemargid, müügivõrk ja tootmismahu varu, kasulik mõlemale poole, arutlevad analüütikud.
Lõuna-Korea LG Eletronicsi liit Philipsiga oli juba lähedal, samu plaane võivad haududa Sony, Panasonic, Sharp ja Kyocera.
Väikeste mobiiltelefonitootjate kõrval pole kaugeltki muredest priid ka suured. Reedel teatas maailma suuruselt teine mobiiltelefonitootja Motorola oma võlgade kasvust ja likviidsusprobleemidest, mis viis tema aktsia 23% alla. Ja üldteada on Rootsi Ericssoni mobiiltelefonitootmise suur kahjum ja tuleviku ebakindlus.
Ehkki Ericsson loovutas hiljuti suure osa oma telefonitootmisest USA Flextronicsile, pole siiani selge, mida ta mobiiliüksusega kavatseb peale hakata.
Ericsson otsib uut partnerit
Kuna Flextronicsil oma tootemark puudub, siis väidetakse, et Ericsson peab otsima endale väärikama partneri. Sellele on vihjanud ka Ericssoni tegevdirektor Kurt Hellström. Võimalike koostöötegijatena on mainitud Panasonicut, Sonyt, Hitachit ja Hewlett-Packardit.
Kuigi hiljutises säästuplaanis teatas Ericsson kahe mobiiltelefonitehase sulgemisest Suurbritannias ja tootmise vähendamisest Rootsis, on raske uskuda, et Ericsson võib mobiiltelefonitootmisest täielikult loobuda, millele samuti Hellström on vihjanud.
Teiste hulgas on selle vastu Dagens Industris välja astunud Ericssoni ühe põhiomaniku, Investori juhatuse liige Anders Scharp, kellel on Rootsi majanduses kaalukas sõna. Tema sõnul tähendaks unikaalsest tootest loobumine tootmises kompetentsuse minetamist, mis on ohtlik Rootsile ja igale teisele riigile. Nii kaob tootjal ettekujutus, mida lõpptarbija vajab.
Kõigi konkurentide hädade taustal õilmitseb üksnes Soome Nokia, kes on teatanud soovist agressiivselt suurendada liidriosa mobiiltelefoniturul ja asuda Ericssoniga konkureerima 3G-võrkude turul.
Äripäev
Lisatud 9.4.01; 10:15:17 .
|
|
|
|
|
Abroad  Hollandi elektroonikagigant Philips võib sobiva pakkumise puhul lõpetada mobiiltelefonide tootmise, kirjutas Startel. Tegevidirektor Gerard Kleisterlee sõnul võib ahvatleva pakkumise korral mõelda tõsiselt mobiiltelefonide tootmisüksuse müügile juhul kui ei leita koostööpartnerit. Philips on otsinud koostööpartnerit alates 1998. aastast, kui lõppes koostöö Ameerika firmaga Lucent. Philips on maailmas suuruselt üheksas mobiistelefonide tootja. Aastal 2000 müüdi 13,5 miljonit mobiiltelefoni.
Lisatud 2.4.01; 15:54:03 .
|
|
|
|
|
Värskelt 5 miljardi dollariga pankrotis olnud ja 66 satelliidi kaotamise ohus olnud Iridium planeerib uuesti alustada mobiiltelefoni teenuseid alates tänasest.
Uus satellitvõrgu omanik Iridium Satellite LLC teatas eile et satelliitsüsteem avatakse täna, peaaegu täpselt aasta hiljem peale kommertskasutuses olnud satelliitside süsteemi lõpetamist. Mobiilandmeside teenus käivitatakse juunis ja lühisõnumiteenus loodetakse käivitada selle aasta lõpus. Firma on testinud süsteemi kolm kuud.
Iridium Satellite maksis äsja 25 miljonit dollarit süsteemi omandamise eest, mis maksis Motorolale ja teistele investoritele 5 miljardit dollarit arenduskulusid. Esialgne firma alustas teenuseid 1998 aasta lõpus ja läks pankrotikohtu alla eelmisel suvel võlgade tõttu. Iridium Satellite on erakapitalil põhinev haldusfirma. Uus firma rõhutab, et edu võti on uus suund, tuua satelliittelefoni teenus kaugtöö võrkudesse nagu naftaplatvormid ja kaubalaevad, mitte reisivad äirikliendid ega tavatarbijad mida eelmine Iridium proovis ahvatleda. Teine erisus on satelliitandmeside võimaldamine selle aasta juunist. Loomulikult ei ole see kõrvetav, kui alustada ilma mitmete miljardite suuruse laenuta. Laenukoorem rõhub aga satellitside konkurenti Globalstari. Oma eksistentsi lõpus vana Iridiumi kõrgaegadel oli tal 55 000 klienti, kuid tõenäoliselt olid paljud potentsiaalsed kliendid eemale hirmutatud kõrgest kõnehinnast 7 dollarit minutis ja mobiiltelefonidest mis maksid kuni 3500 dollarit. Globalstar alustas palju odavamate kõnehindadega ja odavamate telefoni hindadega umbes aasta tagasi Põhja Ameerikas, kuid firma on siiski omadega kõrvuni võlgades ja pole kindel kas tal on piisavalt raha, et sel aastal ellu jääda.
Uus Iridium loodab satellitkandjatega mis ta on patenteerinud, küsida 1,50 dollarit kõneminuti eest. Täpsed üksikasjad, sealhulgas kuumaksu suurus, ei ole praegu veel teada. Esialgu vanad Iridiumi telefonid töötavad uue süsteemiga. Ja kuigi uueks süsteemi teenindavaks strateegiliseks partneriks on Boeing Co varasema Motorola asemel, jätkab Motorola telefonide tootmist satelliitsüsteemi jaoks. Klientidele pakutakse võimalust osta kõige viimast Motorola sateliittelefoni hinnaga 950 dollarit mis on Eesti koonides veidi üle kuueteistkümne tuhande. Uut edasiarendatud mudelit tutvustatakse juulis hinnaga 1495 dollarit.
Refereeritud: United States/International Dow Jones and Company, Inc.
Lisatud 30.3.01; 14:13:05 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
