•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Lingid
•
•
•
•
|
3G
|
|
|
Saksamaa mobiilitootja Siemens esitles üleeile Austrias uut 3G-telefoni U15 ning ennustab juba järgmiseks aastaks 3G-le maailmas suurt kasvu.
"Järgmisel aastal kasutab 3G mobiile maailmas tänase 1,5 miljoni asemel 12 miljonit inimest", ütles Siemens Mobile´i juht Rudi Lamprecht.
"Me usume, et aastal 2005 kasutab 3Gd maailmas juba 40 miljonit inimest ning 2010. aastal on kõik Euroopas müüdavad uued mobiiltelefonid 3G võimalustega,” lisas ta.
Saja miljoni 3G telefoni kasutaja piir ületatakse Siemens Mobile´i juhi ennustuse kohaselt maailmas 2006. aastal. Võrdluseks - GSM-mobiiltelefone kasutab täna üle maailma ligi miljard inimest.
Enamus pooleteisest miljonist 3G kasutajast elab täna Jaapanis, kus neil on valida kahe 3G operaatori vahel. Euroopas on 3G-võrgud antud kommertskasutusse kuues riigis, sealjuures töötab Austrias juba kaks kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrku. Kokku on maailmas avatud 12 3G võrku, neist seitse põhinevad Siemensi tehnoloogial.
Aastaid vindunud ning pessimistlike ennustuse osaks saanud 3G on Siemensi arvates nüüd teel helgesse tulevikku, töötavate 3G-võrkude arv suureneb iga kuuga ning tootjad esitlevad üha uusi telefone.
Siemensi eile esitletud telefon U15 töötab Viinis levivas kahes 3G-kommertsvõrgus hästi. Internetist failide allalaadimisel saavutas ta maksimumkiiruseks umbes 25 kilobaiti sekundis.
Telefoniga sai veebist vaadata filmitreilereid või lihtsalt surfata. Kuna U15-l on kaks kaamerat, millest üks on telefoni esipaneelil, saab pidada ka videokõnesid. U15 kaalub 140 grammi, aku peab vastu paaritunnisele kõnelemisele ning telefonis on 64 MB mälu.
Allikad: Äripäev ja Postimees
Lisatud 10.10.03; 10:14:10 .
|
|
|
|
|
EMT avab täna Tallinnas oma mobiilside kolmanda põlvkonna testvõrgu, esimese 3G kõne teeb minister Meelis Atonen. EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo tutvustab täna EMT Peterburi tee Tehnokeskuses 3G rolli mobiilside arengus. EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg näitab, milliseid võimalusi 3G pakub ja toob välja 3G lähiperspektiivid. Ajakirjanikud saavad helistada 3G võrgus ning tutvuda esimeste Eestisse jõudnud 3G telefonidega. Mobiilside esimene põlvkond oli NMT, mis Eestis enam ei toimi. Teiseks põlvkonnaks nimetatakse GSM-sidet. Kiiret mobiilset andmesidet võimaldav kolmas põlvkond ehk 3G töötab esialgu vaid vähestes maailma riikides.
Lisatud 17.9.03; 8:35:52 .
|
|
|
|
|
Soome ajaloo suurima majanduskaotuse maksis kinni Soome riik. Võimalikud süüdlased ajavad äri Londonis, kirjutab Tarmo Virki Eesti Ekspressis.
25. juuli pärastlõunal istusid Helsingi Vallila linnaosas asuvas Sonera auditooriumis sajakonna ajakirjaniku ja analüütiku ees murtud olemisega Sonera juhid. Firma teatas sel päeval küll oodatust parematest teise kvartali tulemustest, kuid ka sellest, et kandis lõplikult maha oma investeeringu Saksamaa UMTS-litsentsi (kolmanda põlve ehk 3G mobiilsidevõrk).
Soome ajaloo suurima majanduskaotuse, Sonera Saksamaa–seikluse lõplik hind on üle 50 miljardi eesti krooni. Kuigi firma ise usub, et hind on lõplik, võib see analüütikute hinnangul siiski veel kasvada kas sund–investeeringute või trahvidena litsentsi mittekasutamise eest.
Sonera kannatusterada on lõppemas. Augustis esitab "armastatud" naabritele rootslastele kuuluv Telia ametliku ostupakkumise Sonera aktsionäridele.
Soneras toimunut paljastab sellel suvel internetis ilmunud skandaalne raamat «Kuhu kadusid Sonera rahad?». Sellel on üks suur puudus - autor on anonüümne. See on andnud Sonera juhtidele võimaluse vältida kõiki raamatus esitatud süüdistusi.
Miljardite kadumise peasüüdlane on raamatu järgi firma eelmine tegevdirektor Kaj–Erik Relander. Praegu Londonis investeerimispangandusega tegelev Relander on kommentaaridest loobunud.
Unistusest saab katastroof
Eelmised mobiiltelefonide pôlvkonnad NMT ja GSM ei valmistanud Sonerale peavalu ning tõid sisse tohutul hulgal raha. Asjad hakkasid viltu minema siis, kui Euroopa riigid otsustasid hakata müüma UMTS-litsentse.
Sonera kontrollpakk kuulus siis riigile. Soome sideministeeriumi ametnikud hankisid 2000. aasta alguses valitsuselt loa Sonera osalemiseks Inglismaa UMTS-litsentside oksjonil. Tagantjärele süüdistatakse Relanderit selles, et loa saamiseks ta valetas vôi andist ebatäpset infot.
Kui Inglismaa litsentsi hind tõusis oksjonil üle 20 miljardi marga, käskis riik Soneral loobuda. Sama aasta sügisel toimununud Saksamaa oksjonilt nõudis Relander juba litsentsi hankimist mistahes hinna eest, sest see oleks olnud ainus võimalus Kesk–Euroopa vallutamiseks.
Teisi põhjusi lisaks vallutusplaanidele on raske leida. Raamatu andmetel kaardistas Sonera riskikontrolli direktor Kari Jussila litsentsi ostmisega seotud riske, kuid Relander keelas nende esitlemise Sonera teistele juhtidele.
Napilt kaks aastat hiljem loetleb Sonera ise Nasdaqile esitletud 2001. aasta aruandes erinevaid riske seoses 3G investeeringutega: raskused uute võrkude ehitamise ja finantseerimise leidmisega, puuduv kontroll vähemusosaluste tõttu, terav konkurents, inimeste vähene huvi 3G teenuste vastu jne.
Riskid muutusid tõeks. UMTS-litsentse ei ole veel kasutusele võetud. Võrgud on väljaehitamata ning Soneral ja teistel operaatoritel puudub võimalus neid edasi müüa.
Soome riik pidi võtma laenu, et hankida Sonerale Saksamaa UMTS- litsentsi. Võla tagasimaksmiseks loodeti raha saada oma osaluse mahamüümisest. Suur osa Sonera realiseeritavatest varadest oli aga paigutatud teiste teleoperaatorite aktsiatessse, kuid sügisel 2000 läks tehnoloogiamull suure pauguga lõhki. Kui Turkcelli aktsiate müügist teeniti veel 4,5 miljardit marka, siis Deutsche Telekomi aktsiatega polnud mõned kuud hiljem enam suurt midagi peale hakata. Lisaks osalusele Saksamaa Group 3Gs, on Soneral väikesed osad ka Itaalia ja Hispaania 3G litsentsidest.
Sonera ootas suvel positiivseid uudiseid oma koostööpartnerilt Telefonicalt, kuid juuli lõpus teatas Telefonica, et lõpetab üldse tegevuse Saksamaal, sest Group 3G tegevus tõmmatakse kokku. Veidi hiljem oli sunnitud sama tegema ka Sonera.
Sonera on Soome Enron
Kõik näis Sonera jaoks hea kuni möödunud aasta 25. jaanuarini, mil ajaleht Helsingin Sanomat paljastas oma esiküljel suure osa Sonera probleemidest. Anonüümseks soovida jäänud allikad süüdistasid nendes otse tollast tegevdirektorit Relanderi.
«Kõik muud tööd jäid Relanderi käsul kõrvale, juhid keskendusid süüdlase otsimisele. Soneras valitses sõjaseisukord. Äri pidi ootama,» kirjutab netiraamat.
Raamatu kõige pöörasemate väidete kohaselt kasutas Relander firma juhtimiseks ja kolleegide kontrolli all hoidmiseks Vene maffia abi. Lisaks olevat Relander juhtinud oma arvetele kümneid ja kümneid miljoneid markasid.
Tütarettevõte Sonera Zed sai mõne aasta eest kuulsaks tänu Relanderi poolt heaks kiidetud 1,2 miljardit marka maksnud reklaamikampaaniale. Firma käive oli samal ajal vaid mõnikümmend miljonit marka. 2000. aastal suutis Zed 60 miljoni suuruse käibe juures teha 636 miljoni margase kahjumi.
Anonüümsuse loori taha varjuv kirjanik peab selle ilmseks põhjuseks Relanderi ja mõne teise tollase Sonera juhi kavatsust Zedi mull piisavalt suureks puhuda, et see siis börsile viia ning sisse kasseerida oma aktsia–optsioonid, millede väärtus oleks tõenäoliselt ulatunud sadade miljonite markadeni.
Tõsist kriitikat esitatakse ka Sonera raamatupidamise kohta. «Veidi liialdades võib öelda, et oma raamatupidamisega on Sonera Enroni radadel,» tõdeb autor.
Aastal 2001 makstud võla intressikulud on jagatud laiali mitme aasta peale, kuigi need on täies mõõdus makstud Sonera kassast 2001. aasta jooksul. Tänu sellele muutus Sonera majandustulemus tegelikkusest märgatavalt paremaks.
Keegi ei vastuta
Ainus, kes siiani on omamoodi tunnistanud süüd Sonera skandaalides, on omaaegne sideminister Olli–Pekka Heinonen, kelle paljutõotavalt alanud poliitiline karjäär sai üllatava lõpu, kui ta siirdus Sonera kära vaibudes «perekondlikel põhjustel» poliitikast eemale, riikliku ringhäälingu Yleisradio direktorite hulka. Heinonenist loodeti aga järglast Soome suurima parempoolse erakonna, Kokoomuse esimehele Sauli Niinistöle.
Poliitilise vastutusega ongi asi veidi segasem. Juulis teatas opositsiooniliider Anneli Jäätteenmäki, et opositsioon nõuab juurdlust selle üle, kui palju oli Sonera otsustega seotud sideministeerium ja valitsus. Miljardeid kroone maksma läinud Sonera vallutusplaanidel oli ju peaminister Paavo Lipponeni ja rahandusminister Sauli Niinistö heakskiit.
Kadunud miljardite kohta ei ole aru pidanud andma ka endine frimajuht Relander.
Lisatud 1.8.02; 12:51:16 .
|
|
|
|
|
Esimesed Euroopa telekommunikatsioonioperaatorid on oma buumi ajal ostetud ülikallid 3G litsentsid väärtusetuna maha kandnud, kirjutab Äripäev.
Tehnoloogia ei ole veel küps, tarbija ei ole valmis ning kõik kokku on liiga kulukas – selliste argumentidega tõmbasid Soome Sonera ja Hispaania Telefonica läinud nädalal joone alla 3G avantüürile Saksamaal. Kahepeale kanti maha 8,4 miljardit eurot, mis 2000. aasta augustis Euroopa kõige olulisema turu 3G litsentsi eest välja käidi.
See ei tähenda 3G tehnoloogiast loobumist – 26. septembril plaanib Sonera avada Euroopa esimese 3G võrgu Soomes. Küll aga peavad analüütikud Telefonica-Sonera sammu saneerimistrendi alguseks Euroopa telekomisektoris. See tähendab pankrotte, ühinemisi ja mahakandmisi.
Kokku maksid Euroopa telekomid 3G litsentside eest 150 miljardit eurot. Summad kulmineerusid Saksamaal, kus kuue litsentsi eest maksti kokku 50,8 miljardit eurot. Teisel kohal on 35,7 miljardi euroga Suurbritannia, kust oksjonieufooria omal ajal alguse sai.
Enim pankrotte ennustavad analüütikud neil turgudel, kus litsentse on palju ning suured tegijad turul kindlalt kanda kinnitanud. Saksamaal ja Itaalias on väljastatud 6 litsentsi, Suurbritannias 5 ning Hollandis samuti 5, ehkki turg moodustab vaid viiendiku Saksamaa turust. Analüütikute hinnangul on turul maksimaalselt ruumi 3-4 operaatorile, kusjuures parimad väljavaated on tugeva kliendibaasiga endistel monopolidel.
Nii on Saksamaal surve all Orange ja mmO2, Suurbritannias aga Hutchinson Whampoa – need on väikesed operaatorid, kel on vähe väljavaateid saada piisavalt kliente. Saksa turul Quam’i kaubamärgi all tegutsenud Telefonica-Sonera Group 3G, mis oli kõige nõrgem konkurent, suutis kuue kuuga saada 200 000 klienti. Turgu valitseval Deutsche Telekomil ja Vodafone’il on kummalgi 20 miljonit klienti ning kokku 80% turust.
Lisatud 29.7.02; 9:14:47 .
|
|
|
|
|
Mobiilsideoperaatorid peavad 50 miljonit krooni kolmanda põlvkonna litsentside konkursil osalemise eest liiga kõrgeks hinnaks, kirjutab Viktoria Korpan Äripäevas.
Osalemistasust saab läbikukkumise korral tagasi vaid 35 miljonit krooni.
Valitsuses eile vastu võetud otsus võimaldab operaatoritele väljastada mobiilside kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) lube avaliku konkursi korraldamise teel, 3G lubade oksjoni Eestis ei toimu.
Lubade väljastamiseks peab Riigikogu muutma telekommunikatsiooni seadust. Täiendava regulatsiooni rakendamine toob riigieelarvele kulu ligikaudu 30 miljonit, kuid eelarvesse peaks laekuma tuluna vähemalt 200 miljonit krooni nelja 3G litsentsi eest.
Majandus-, teede ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul tagastab riik 3G konkursil läbikukkunud firmale 70 protsenti 50 miljoni krooni suurusest osavõtutasust.
“Tõenäoliselt algab konkurss sel aastal, kuid ei ole teada, millal see lõpeb,” ütles Saarma.
“Konkursitasu 50 miljonit krooni, millest litsentsi mittesaamise korral pool kaotad, tundub loomulikult kõrge hinnana,” ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino. “Teisalt välistab kõrge künnis, et konkursil osaleks turusolkijad, kellest tegelikku teenuseosutajat võib-olla kunagi ei saa.”
Pino sõnul on pigem probleemne see, et Eesti-sugune väikeriik tahab väljastada neli 3G litsentsi.
Tele2 Eesti juhatuse esimehe Üllar Jaaksoo sõnul oleks 50 miljonit krooni ühe 3G loa eest liiga kõrge hind. “Samas saan aru vajadusest hoida konkursilt eemale igaks juhuks taotlejaid. Tasuks kaaluda muude tingimuste kehtestamist, et jaotatud tegevusload ka tulemusliku tegevusena realiseeruksid.”
Kiirele andmesidele tuginevaid lisarakendusi aktsepteerib turg väga aeglaselt ja kulukalt operaatorite jaoks, ütles Jaaksoo.
Neljanda mobiilsideoperaatori tekkimise võimalust kommenteerides ütles Üllar Jaaksoo, et neljas operaator peaks tasuvuseks saavutama arvestatava turuosa kõikides teenuste liikides, mis on väga suur väljakutse turundusoskusele ja turunduskuludele.
“Konkurss on parem kui oksjon, oksjonikogemusega maad on tagantjärele probleeme tunnistanud,” lisas Jaaksoo.
Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen ütles, et Eesti tingimustes on mõistlik maksta riigi kehtestatud litsentsi tasuks mõni miljon krooni, kindlasti ei tohiks tasu ulatuda kümnete miljoniteni. “Eeskujuks tasub võtta Soome riigi paindlikust käitumisest 3G litsentside jagamisel,” ütles ta. “Mõistlik on kehtestada operaatorile tingimused, mis võimaldavad vabalt valida leviala ulatuse, võrgu toimivuse kiiruse, samuti võimaluse lähtuda oma tegevuses turu nõudlusest.“
Seppänen lisas, et Eestil on olemas positiivne kogemus GSM-litsentside jagamisel, kus turg oli avatud kõigile soovijatele ilma konkursita.
Lisatud 22.5.02; 9:57:44 .
|
|
|
|
|
USA telekommunikatsioonifirma Verizon avas esmaspäeval riigi esimese 3G-mobiilivõrgu, milla abil saab internetis surfata keskmise kiirusega 40 - 60 kbps ja kohati isegi võrgu maksimumkiirusega 144 kbps, kirjutab Henrik Roonemaa Eesti Päevalehes.
Esialgu levib Express Network’iks või 1XRTT-ks nimetatav võrk viiendikul Verizoni levialast, kaasa arvatud Räniorus, kuid aasta lõpuks peaks 3G-võrk töötama kogu Verizoni levialas üle terve riigi.
Verizoni võrku pääseb praegu kahe seadmega. Kyocera 2235 terminal toimib tavalise telefonina, kuid 3G-võrgu eeliste kasutamiseks tuleb ta kaabliga arvuti või pihuarvuti külge ühendada ning siis saab 3G-võrgu vahendusel ka internetis surfata.
Teise võimalusena pakub Verizon välja Sierra Wirelessi PCMCIA kaardi AirCard 555, mis käib sülearvutisse või pihuarvutisse ning võimaldab 3G-ühendusega Internetti kasutada.
Telefon maksab 80 dollarit ehk ligi 1500 krooni ja AirCard 300 dollarit ehk üle 5000 krooni.
Aasta lõpuks peaks Verizoni võrgus töötavate seadmete hulk aga juba palju suurem olema, sest hetkel tegeleb firma paljude erinevate tootjate terminalide ja kaartide testimisega.
3G-teenuste kasutamine maksab 30 dollarit ehk ligi 550 krooni kuus ja ühenduse eest tasumine käib minutite alusel. Lähitulevikus peaks aga arvestus hakkama käima üle võrgu liigutatud kilobaitide järgi.
Spetsiifilisi 3G-võrgu teenuseid USA suurimal juhtmeta võrgu operaatoril Verizonil praegu praktiliselt pakkuda pole, kuid tulevikus lubab firma streaming videot, e-posti ja kalendri teenust ning uusi telefone, millega saab internetis surfata.
Käesolev aasta tõotab USA-s kujuneda mobiilside revolutsiooni aastaks. Suuruselt neljas operaator Sprint PCS Group kavatseb oma üleriigilise 3G-võrgu avada suvel. Suuruselt kolmas operaator AT&T tegeleb hetkel GPRS-võrkude rajamisega, kuid lubab aasta lõpuks ka oma 3G-võrgu tööle saada.
Analüütikute seas käib hetkel aga vaidlus, kas kriitiline mass kasutajaid võtab 3G-võrgu omaks või mitte. Nende sõnul on ühelt poolt hea, et hulk firmasid kavandab praegu 3G-telefonidele sisuteenuste, näiteks mängude, ärikasutajatele suunatud programmide ning uudiste- ja spordiülekannete arendamisega. Teiselt poolt pole kriitikute arvates kaugeltki kindel, et kasutajad tahavad kõike seda mobiiltelefoni pisikeselt ekraanilt jälgida, sülearvutiga interneti kasutajate võimalik hulk aga pole kaugeltki nii suur kui telefonikasutajate hulk.
Eesti mobiilioperaatorite hinnangul võiks 3G-võrk siia jõuda 2004. aasta paiku, samas pole aga kasutajate vähese hulga ning suurte kulude tõttu seni päris kindel, et sellist investeeringut niipea üldse tasub teha.
Lisatud 31.1.02; 11:39:29 .
|
|
|
|
|
EMT võiks alustada UMTS-võrgu ehitamist 2003. või 2004. aastal, olenevalt sellest, millal õnnestub saada vastavad tegevusload ja läbi viia tarnekonkurss ning kuidas valmib UMTS-standard ja sellel põhinev infrastruktuur ning terminaalseadmed, ütles Postimehele EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg.
"Seni ei ole saanud ehitamisest mõelda, kuna Eestis on välja andmata vajalikud UMTS-tegevusload. Ning kahjuks ei ole siiani selge, millal need välja antakse, siiani antud tähtajad on kõik juba möödas. Loodetavasti annab riik load välja siiski selle aasta keskpaigaks," lisas ta.
Grünbergi sõnul maksab UMTS-võrgu ehitamine praegusest enam kui kaks miljardit krooni maksvast GSM-võrgust mitu korda rohkem.
Lisatud 3.1.02; 10:29:02 .
|
|
|
|
|
Soome telekommunikatsioonifirma Sonera avas Soomes eile niinimetatud kolmanda põlvkonna UMTS-mobiilsidevõrgu.
Helsingis, Oulus, Tamperes ja Turus avatud võrgu puhul on tegemist esialgu võrgu testimisega, kirjutas Postimees The Financial Times vahendusel.
Suurem huvi UMTS-i teenuste vastu peaks algama 2004. või 2005. aastal, mil UMTS-i teenust kasutada võimaldavad telefonid saavad inimestele kättesaadavaks, teatas Sonera.
Sonera hinnangul läheb Soomet katva võrgu ehitamine järgmise kümne aasta jooksul maksma 500 miljonit eurot ehk 7,8 miljardit krooni.
Soneral on osalus UMTS-i litsentsi omavates firmades ka Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal.
Lisatud 3.1.02; 10:21:46 .
|
|
|
|
|
Tõenäoliselt ei suuda ükski sektor iseseisvalt maksesüsteemis revolutsiooni korraldada ja edu on võimalik saavutada vaid liitude ja tiheda koostöö kaudu. Esialgu ei ole sugugi selge, kas mobiilmaksete süsteem on tarbijatele piisavalt väärtust loov, et selle laialdasem kasutamine üldse kõne alla tuleks, kirjutab PWC viitega Boston Consulting Groupile.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks uut tüüpi maksesüsteemi omaks ei pruugita võtta, on ebapiisav turvalisus. Kuigi tehniliselt on ka mobiilmaksete puhul võimalik tagada tavalisest rahakotist ja paberrahast palju suurem kindlustunne, ei ole seda siiani suudetud tarbijatele kommunikeerida. Samuti on mobiilmaksete levikut takistavaks teguriks 3G oodatust aeglasem käivitumine ja sellega kaasenud üldine negativism mobiilandmeside suhtes.
Oletades siiski, et mobiilmaksed suudavad populaarsust võita, tekib küsimus, kes hakkab uuest standardist tulu lõikama. Esmapilgul võiks oletada, et telekomid saavad kerge vaevaga omastada pankadele seni suuri kasumeid toonud äritegevuse. Tegelikkuses ei suuda telekomid arvatavasti siiski ilma pankade know-how ja tuntud brändideta klientide usaldust võita. Krediitkaardite assotsiatsioonid on uudse makseviisi poolt kõige enam ohustatud ja nende edukus sõltub sellest, millises ulatuses suudetakse olemasolevaid brände siduda uute teenustega.
Lisatud 20.12.01; 9:20:01 .
|
|
|
|
|
Eesti Ringhäälingu Saatekeskus (ERSK) teatas eile, et on seadnud eesmärgiks saada Baltikumi juhtivaks raadioside infrastruktuuri operaatoriks, hakates tulevikus pakkuma ka teenuseid 3G vőrkudele.
Operaatoriks saamine hőlmab teenuseid nii mobiilside operaatoritele kui ka kőigile teistele ettevőtetele, kes oma pőhitegevuses kasutavad raadiosidet, selgitas ERSK finantsdirektor Aare Siimon.
Protsessi esimeses etapis on kavas mobiilside operaatoritelt osta nende omanduses olevad mastid. Järgmises etapis, 3G vőrkude puhul, on Siimoni sőnul vőimalik ka "vőtmed kätte lahendus", mis hőlmab vőrgu planeerimist ja projekteerimist, ehitamist ning seadmete montaazi. "Mőlemal juhul oleme valmis pakkuma ka tehnoloogia hooldust," lisas ta.
Kolmanda pőlvkonna mobiilsidelitsentside lubade väljastamise konkurss toimub tőenäoliselt järgmise aasta keskpaigas.
Teede- ja sideministeeriumis valminud telekommunikatsiooniseaduse täienduse eelnőu kohaselt maksab osalemine 3G lubade konkursil 50 miljonit krooni. Kokku väljastab riik neli kolmanda pőlvkonna mobiilside tehnilist luba.
Tele2 avalike suhete juht Inga Jagomäe ütles et üldiselt sőltub kőik sellest, milliseks osutuvad 3G litsentside konkursi tingimused ning nőudmised. Idee on iseenesest huvitav - aga kőik sőltub kvaliteedi, hinna ja riski suhtest, möönis ta. Samas ei välistanud ta võimalust et Tele2 vőib 3G vőrgu teenust tulevikus rentida.
Radiolinja Eesti suhtekorraldusjuhi Helena Lőhmuse sőnul on 3G vőrgu renditeenuse puhul tegemist huvitava ideega ja tulevikus kindlasti kaalumisel. Konkreetselt sel teemal pole aga Radiolinjaga ühendust vőetud ja läbirääkimisi pole toimunud.
Eesti Päevaleht
Lisatud 18.12.01; 17:06:14 .
|
|
|
|
|
Nokia teatas, et püsib praegu graafikus oma kavatsusega tarnida esimesed kolmanda põlvkonna mobiiltelefonid Euroopas juba järgmise aasta sügisel.
Nii teatas Nokia juht Jorma Ollila Jaapanis sealse 3G-operaatoriga NTT DoCoMo peetud ühisel pressikonverentsil, lisades, et uute telefonid masstootmine algab 2003. aasta alguses.
Ollila ning DoCoMo juht Keiji Tachikawa tõid Jaapanis avalikkuse ette oma kava luua ühised ja avatud standardid 3G-toodetele ning teenustele, eelkõige netis surfamise, teadete edastamise ning 3G-telefonidel jooksvate programmide alal.
Ollila lubas ka kaaluda ning DoCoMo juhtidega arutada võimalust hakata Jaapanis Nokia 3G-telefone müüma. Praegu kasutavad jaapanlased peamiselt Matsushita ning NEC-i 3G-telefone.
Ollila ütles veel, et Nokia kavatseb koos DoCoMoga kasutusele võtta Java-telefoni, kuhu iga kasutaja saaks väikeseid programme laadida.
„Me loodame, et järgmisel aastal on Nokia toode turul,“ ütles Tachikawa, kuid ei täpsustanud, kas ta mõtles sellega 3G-telefoni või tavalist mobiiltelefoni.
Nokiat peetakse praegu ainsaks väljaspool Jaapanit asetsevaks mobiilitootjaks, kes suudab ilma mingisse allianssi astumata 3G-telefoni turule tuua.
Lisatud 15.11.01; 22:59:39 .
|
|
|
|
|
Jaapani suurim mobiilside operaator NTT DoCoMo alustas võitlust rämpssõnumite vastu.
Firma teatas täna 9,2 miljoni euro kulutamisest mittesoovitud e-posti kirjade takistamise süsteemi loomiseks.
DoCoMo on saanud oma klientidelt kümneid tuhandeid kaebusi rämpssõnumite saamisest populaarse i-mode teenuse kaudu.
Kompanii serverid on ülekoormatud, kuna iga päev edastatavatest 950 miljonist sõnumist on umbes 800 miljonit rämpsläkitused.
Kui NTT DoCoMo võttis 1999. aastal kasutusele i-mode teenuse, muutis ta rämpssõnumite saatmise äärmiselt lihtsaks.
Nüüd on kompanii sunnitud tegema tõsiseid jõupingutusi, et olukorda muuta.
Lisatud 8.11.01; 21:41:43 .
|
|
|
|
|
Ükski Tšehhi mobiilside operaator ei olnud nõus maksma 3G mobiilside litsentsi eest valitsuse nõutud hinda, 6,7 miljardit Tšehhi krooni ehk 3,1 miljardit Eesti krooni, paisates segamini rahahädas valitsuse plaanid, kirjutas Financial Times.
Eurotel, Radiomobil ja Cesky Mobil keeldusid sellist hinda maksmast ka valitsuse pakutud kompromissi puhul, kus pool hinnast tulnuks maksta kohe ning pool viie aasta pärast.
Nüüd lähevad kolm litsentsi tuleval kuul oksjonile, kuid valitsuse nõudmine, et miinimumhind oleks 6,7 miljardit Tšehhi krooni, ennustab ka selle müügikatse ebaõnnestumist.
Lisatud 1.11.01; 0:40:34 .
|
|
|
|
|
Radiolinja ja Tele2 kaaluvad ühise kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu (3G) väljaehitamise võimalust, mis vähendaks operaatorite investeeringuid ja võimaldaks pakkuda klientidele madalamat hinda. EMT ei jaga konkurentide optimismi, kirjutab Viktoria Korpan Äripäevas.
"Meie soov oleks ehitada Eestis üks mobiilside kolmanda põlvkonna võrk kolme mobiilsidefirma peale," ütles eilsest Tele2 kaubamärgi all tegutseva Eesti suuruselt teise mobiilsideoperaatori juhatuse esimees Ivar Lukk. "Oleme proovinud sellest ka kolleegidele rääkida, aga midagi konkreetset pole veel vastuseks saanud."
Luki sõnul sõltub palju EMT käitumisest. "Sõltub, kas EMT tuleb kampa või sunnib teisi operaatoreid eraldi võrku ehitama," sõnas ta. "Ühise võrgu plussid on selles, et meie kulud on väiksemad, mis tähendab kliendile madalat teenuse hinda. Kõigi ühine huvi on mitte kakelda oma koogitüki eest, vaid mõelda sellele, et kook oleks võimalikult suur."
Luki sõnul on konkurentide koostöö näited mobiilside kolmanda põlvkonna UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) võrgu ehitamisel on olemas. "Rootsis jäi meie emafirmaga konkureeriv Telia UMTSi litsentsist ilma, Tele2 aga sai selle ja leppis Teliaga kokku, et investeeritakse fifty-fifty," rääkis Lukk.
Ka Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen ütles, et selline operaatoritevaheline koostöö oleks mõistlik lahendus. "Praeguseks on see teema olnud ainult jutu tasemel, laua taga pole veel räägitud, aga usun, et see päev on ees," ütles Seppänen.
Seppänen märkis, et lahendusi võib olla mitmeid, näiteks ühine UMTS-võrk mitte 100, vaid 80 protsendi ulatuses.
ASi EMT juhatuse liige Jüri Teemant ütles, et seda teemat on raske käsitleda, kuna UMTS-litsentside tingimused on veel lõplikult kinnitamata.
"Idee tasemel võib ühisest võrgust muidugi rääkida. Kahtlemata tuleb ühine võrk kõigile odavam ning võrk saab valmida kiiremini," rääkis Teemant. "Kliendi poolt vaadatuna on miinuseks see, et kaob valik erineva kvaliteeditasemega võrkude ja seega ka hinnatasemete vahel, ehkki mingil määral saab ka ühe võrgu piires kvaliteeti kliendikaupa määrata."
Teemandi sõnul on operaatori poolt vaadatuna miinuseks ka see, et ühel operaatoril kaob võimalus jõuliselt eristuda selliste kvalitatiivsete näitajatega nagu leviala või andmeside kiirus.
"Oluliseks miinuseks ühise võrgu puhul on see, et mida rohkem operaatoreid ehitab ühte võrku, seda raskem on jõuda strateegilistes küsimustes ühele meelele. Siin võib tekkida olukord, kus esialgu loodetud kiiruse efekt kaob ning võrgu väljaehitamine erimeelsuste tõttu hoopis aeglustub," sõnas ta.
Teede- ja sideministri nõunik Aap Tänav ütles, et praeguseks ajaks on nn UMTSi komisjon ministeeriumis töö lõpetanud ning ettepanekud esitanud. Komisjon pakkus välja, et oksjoni asemel tuleb väljastada neli UMTS-litsentsi parimad äriplaanid esitanud firmadele nn iluduskonkursi alusel.
"Valitsus on leidnud, et see on õige tee. Nüüd peab riigikogu tegema muudatuse telekommunikatsiooniseaduses, mis võimaldaks läbi viia "iluduskonkursi" UMTSi litsentside väljaandmiseks," rääkis Tänav.
Tänav ütles, et on valitsuse otsustada, kas lubada operaatoritel ehitada ühine võrk või mitte. "Majanduslikult on see loogiline, seda on juhtunud ka Lääne-Euroopas," sõnas ta. "Kui riik on veendunud, et ühes võrgus tegutsemine võimaldab ausat konkurentsi ja tähendab tarbijale madalamat teenuse hinda, siis ei ole riigil majanduslikku huvi sellist koostööd keelata."
Valitsus pole aga veel otsustanud, milliseks kujuneb konkursil osalemise tasu ja litsentsi hind.
"Riik ei lähe suurt raha taga ajama, et lüüa tarbijatele hind kõrgeks," rääkis Tänav. "Komisjon on välja pakkunud 50–100 miljonit krooni. Mobiilsideoperaatoritelt saadud raha peab minema telekommunikatsiooni- ja IT-valdkonna arendamiseks."
Mobiilsidefirmad pole aga nii suure tasuga rahul. "Kui riik küsinuks meilt aastaid tagasi sama palju GSMi litsentsi eest, siis on võimalik, et Radiolinja ja Q GSM oleks jätnud Eestisse tulemata, EMT-l oleks aga sel juhul praegu ainult 50 000 klienti ja kõnehind oleks 10 krooni minut," rääkis Sami Seppänen, kelle hinnangul ei ole 50–100 miljonit krooni õige hind.
"Ametnike otsustada on, kas määrata selline litsentside hind, et pärast ei ole operaatoritel raha teenuse arendamisse investeerimiseks ja 3G ei tulegi või tuleb piiratud võrgus ja kõrge hinnaga," ütles ta.
3G kallid litsentsid on mujal maailmas mitu telekomifirmat raskustesse viinud. Igal pool ei läinud hästi ka EMT omanikfirmal, Soome telekommunikatsioonifirmal Soneral. Sonera teatas augustis, et loobub kolmanda põlvkonna litsentsist Norras ning kannab investeeritud 18 miljonit eurot kuludesse.
UMTSi ehk 3G-võrgus hakkavad multimeediatelefonid edastama korralikku videopilti ja muusikat ning pakuvad suuremat andmesidekiirust. Eestis vabanevad vajalikud sagedused 2003. aastal.
Lisatud 5.10.01; 8:50:35 .
|
|
|
|
|
Vaatamata kõigile raskustele ja pessimistlikele prognoosidele on esimene kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrk kommertskasutuses, kirjutab Eesti Ekspress. Jaapani firma NTT DoCoMo käivitas 1. oktoobril Tokios ja selle lähiümbruses töötava teenuse FOMA (Freedom Of Mobile multi-media Access).
Kõnet edastab FOMA sama kvaliteediga nagu tavaline juhtmeta telefonivõrk. FOMA toetab ka videotelefoniteenust - 64 kilobitti sekundis öeldakse reaalajas videosignaali edastamiseks piisav olevat. Pakettandmeedastus võimaldab andmete allalaadimist kiirusega 384 kbit/s, teistpidi töötab ühendus kiirusega 64 kbit/s. Lisaks kuuluvad teenuste põhipaketti sissehelistamisega 64 kbit/s andmeside, lühisõnumite edastamine ning üheaegne kõne- ja andmeedastus.
Lihtsaim FOMA-terminal N2001 on põhimõtteliselt lisavõimalustega telefon - sellega saab rääkida, SMSe saata ja vastu võtta ning mobiilinternetti (i-mode) kasutada. FOMA P2101V sisaldab ka digitaalset videokaamerat ning võimaldab reaalajas videoedastust. Samuti saab alla laadida kuni 30-kilobaidiseid andmehulki. Kolmandal terminalil, FOMA P2401l, puuduvad klaviatuur, mikrofon-kuular ja ekraan ning ta on mõeldud puhtalt andmeedastuseks. P2401l ühendatakse arvuti PCMCIA-pessa. Kõik terminalid on NECi tooted.
Kuid 3G kasutamine pole sugugi lihtne. Vähemalt on nii arvanud seadmete valmistaja ja isegi lihtsaima terminaliga on kaasas 900-leheküljeline kasutamisjuhend. Jaapanis on elektroonika üldiselt väga odav, kuid 3G-seadmed kuuluvad väheste erandite hulka. Esialgu ei ole NTT DoCoMo huvitatud terminalide poolmuidu äraandmisest ja seetõttu peavad kliendid maksma nende eest täishinna. Odavaim mudel maksab umbes 6900 krooni, edevam videoterminal aga tervelt 9800.
Teenuse kasutamise hind siiski eriti kõrge pole. Nagu ikka, on ka FOMA kliendil võimalus valida paljude pakettide vahel. Liitumistasu esialgu ei küsita, normaaltariifid odavaima paketi kasutajale on 17 jeeni (2.45 krooni) võrgusisese kõneminuti ja 30,5 jeeni (4.40 krooni) 64 kbit/s andmesideseansi minuti eest. Teenusepakett ise maksab 560 krooni kuus ning selles sisaldub ka 100 krooni eest tasuta kõnet ja andmesidet. Teenuse kiirema juurutamise huvides aga saavad kõik kliendid kuni 2002. aasta märtsini rääkida ja andmeid edastada kuni 1000 jeeni (umbes 140 krooni) eest kuus tasuta.
Esialgu töötab FOMA ainult 30 kilomeetri raadiuses ümber Tokio kesklinna. Tänvu plaanib NTT DoCoMo laiendada võrku veel Nagoya ja Osaka ümbrusse, kolme aastaga aga loodab koguda kuus miljonit FOMA klienti.
Lisatud 4.10.01; 9:56:21 .
|
|
|
|
|
Jaapani suurim mobiilsideteenuste pakkuja NTT DoCoMo käivitas esmaspäeval esimesena maailmas kolmanda põlvkonna (3G) mobiilside teenused, kirjutab PCWorld.
Avapauk anti Tokyos suuremat kärata, mis annab märku DoCoMo ettevaatusest teenuse sisu ja kvaliteedi osas. Teenus, mida nimetatakse "Foma", on nüüdsest saadaval Tokyos ja selle lähedal asuvas Yokohama linnas. Teistesse Jaapanis piirkondadesse peaks Foma laienema järgmise aasta teises kvartalis.
Foma andmesidekiiruse teoreetiliseks maksimumiks on 384 kilobitti sekundis, mis on 26 korda DoCoMo praegusest teenusest kiirem ning 6 korda firma konkurentidest kiirem. Kasutajad peavad maksma andmesidemahtude pealt, mitte aja eest.
DoCoMo pakub ka teist teenust, kiirusega 64 kilobitti sekundis, mis on mõeldud videokonverentsideks ning siin tuleb maksta aja eest. Tavalisest mobiilivestlusest on see siiski kallim.
Praegu on Jaapanis saadaval vaid kahe tootja tehnika uute teenuste kasutamiseks, NECi N2001 3G telefon, (mille kasutusjuhend on 945 lehekülge pikk!), Matsushita videotelefon P2101V ning PC-Card modemiterminal P2401. NECi telefon maksab eesti kroonides veidi üle 8000 EEKi ja telefoni kasutusjuhend on 945 lehekülge pikk.
Siiamaani tegeles DoCoMo 3G poolavaliku testimisega. Septembri alguses oli testimise tulemusel avastatud 448 probleemi, kuid tänaseks on need firma andmeil lahendatud. Vaid video tellimise teenusega seotud probleemid sundisid selle teenuse pakkumise alustamist edasi lükkama.
NTT DoCoMo jõupingutusi jälgivad kõik suuremad telekommunikatsioonifirmad maailmas, et näha, kas on lootust eelmisel aastal miljardite dollarite eest ostetud 3G litsentsid tagasi teenida, kirjutab Askur Alas Eesti Päevalehes.
Lisatud 3.10.01; 20:00:51 .
|
|
|
|
|
Jaapani juhtiv mobiilsidefirma NTT DoCoMo tői täna turule maailma esimese kolmanda pőlvkonna mobiilsideteenuse.
3G omadustega telefoni omanikud saavad paketi abil siseneda mistahes internetileheküljele, saata ja vőtta vastu elektroonilist posti ning liikuvaid pilte, teha fotosid ning mängida elektroonilisi mänge.
Esimese päeva õhtuks olid tarbijad ostnud kokku 4000 telefoni, ütles NTT DoCoMo pressiesindaja Norio Hasegawa.
NTT DoCoMo loodab müüa järgmise aasta märtsiks 150 000 telefoni ja firma ennustab, et kasutajad on uuest teenusest niivõrd haaratud, et nende rahakotirauad avanevad veel täiendavalt 20% võrra.
Lisatud 1.10.01; 16:38:25 .
|
|
|
|
|
NTT DoCoMo hakkab alates 1. oktoobrist müüma kolmanda põlvkonna mobiiltelefone mis ühilduvad FOMA mobiilteenustega.
NTT DoCoMo teatas ka hiljuti, et FOMA teenused avatakse kommertskasutuseks samal kuupäeval.
Mobiiltelefonide mudelid mida müüma hakatakse on FOMA N2001, FOMA P2101V ja FOMA P2401. Nende põhiomaduseks on digitaalne andmeside kiirusega 64 kbps võimaldamaks reaalajas videot, lühisõnumeid, samaaegset kõne ja pakettandmeside kasutamist, emailide ja piltide edastamist, muusika kuulamist ja sisseehitatud fotokaamera kasutamist.
FOMA on töötanud alates selle aasta maist testprojektiga ja kogenud mitmeid probleeme, kuid nüüd on firma valmis teenuste kommertskasutusse andmiseks.
Lisatud 26.9.01; 13:42:43 .
|
|
|
|
|
Jaapani suurima mobiilsideoperaatori DoCoMo tütarfirma tegevdirektor Akira Hirooka kinnitas intervjuus Postimehele, et DoCoMo loob ühiseid teenuseid mõne Lääne-Euroopa mobiilsideoperaatoriga, kuid Põhjalasse ei ole DoCoMol kavas lähiajal laieneda.
DoCoMo avab kolmanda põlvkonna (3G) mobiilsidevõrgu Jaapanis kuu aja pärast oktoobris. Euroopas on arendusjärgus mitu 3G võrku.
Maksimaalne andmeedastuskiirus DoCoMo võrgus on praegusest ligi kümme korda suurem ja see toob kaasa videoekraaniga telefonide kasutamise. Ka 3G võrgus edastatud tavalised telefonikõned on väga hea kvaliteediga.
Kartused et 3G mobiilseadmed võivad tulla väga suured ja energiaaplad nagu mobiilside alguspäevil ei ole põhjendatud.
Jaapanis on kolme tüüpi 3G seadmeid - üks on lihtne terminal, teine on videotelefon ja kolmas on mõeldud peamiselt andmesidel põhinevate teenuste kasutamiseks.
Lihtne terminal kaalub ligi sada grammi ehk sama palju kui tavaline mobiiltelefon. Videotelefon kaalub 150 grammi. Loomulikult on 3G puhul selliste seadmete loomine raske ja nõuab väga heal tasemel kõrgtehnoloogiat, sest seadmed on väga tihedalt detaile täis ning ka akud on praeguste telefonide omadest võimsamad. Seega on aku tööaeg peaaegu sama nagu praegu.
Lisatud 12.9.01; 12:03:45 .
|
|
|
|
|
Pärast nädalapikkust testimist on Jaapani mobiilsideoperaatori NTT DoCoMo 3G-võrguga küll väikesi äpardusi juhtunud, kuid firma teatel on võrk üldiselt töötanud suurepäraselt ning nad on oma edus 3G-vallas kindlad.
Üks DoCoMo töötaja rääkis Reutersile, et suuri probleeme pole võrgus esinenud ning juhtunud väikesed äpardused pole olnud seotud 3G-tehnoloogia tuumaga ehk kiire andmesidega, mille kaudu saab nende mobiiltelefonidega otseülekandes videot vaadata ja muusikat kuulata.
Kasutajad on DoCoMo-le teatanud, et 3G-telefonide akud pidasid vastu palju vähem, kui nad ootasid. Mõned rääkisid, et telefoni aku sai tühjaks koguni ühe päeva jooksul, ning teised jälle kurtsid, et neil esineb probleeme leviga.
Pärast seda, kui 3300 testijat Tokios 3G-võrku päeva olid kasutanud, jooksis põhjalikult kinni e-posti teenus, kuid DoCoMo teatel polnud sellel midagi tegemist 3G-tehnoloogiaga, vaid arvutid lihtsalt ei töötanud nii, nagu oleks pidanud.
"Üldiselt avaldas ühenduse kiirus ja hääle kvaliteet mulle muljet," rääkis üks tehnoloogiafirma töötaja, kes sai DoCoMo-lt testimiseks NEC-i 3G-telefoni. "Aga ühe korra jooksis ta ikkagi kinni ning katkestas mõned mu kõned."
Merrill Lynchi telekomianalüütik Yasumasa Goda ütles, et probleemid akuga tulenesid ilmselt 3G-ülekandesüsteeemist ning et uute tehnoloogiate puhul on sellised asjad tavalised.
DoCoMo laiendab juuni lõpus testijate ringi veelgi, jagades laiali 1200 Matsushita videotelefoni, mille turule jõudmine on pisivigade tõttu seni edasi lükatud.
DoCoMo president ütles, et firma 3G-teenus on aasta jooksul kättesaadav kogu riigis, saab kolme aastaga kuus miljonit kasumit ning on nelja aastaga ennast ära tasunud.
Lisatud 7.6.01; 23:49:02 .
|
|
|
|
|
Jaapani suurim mobiilsideoperaator NTT DoCoMo alustas 3G-võrgu testimist, jagades mitmele tuhandele Tokyos elavale testijale laiali uued 3G mobiiltelefonid.
Kasutajate esmamuljed olid üldiselt positiivsed. "See on suurepärane, nii kiire," rääkis 3G-võrgu kohta üks testijatest.
Katsetes osalejad said uued telefonid tasuta, kuid info saatmise ja vastuvõtmise eest peavad nad ise maksma. Kolme minuti pikkune andmeedastus maksab 100 kuni 150 jeeni ehk 15 kuni 22 krooni.
NTT DoCoMo kavatseb 3G-võrgu kõigile avada oktoobris. Algselt pidi see avatama juba mai kuus, kuid 3G-telefonide puudumise tõttu lükkas firma selle sügisesse edasi.
Kui 3G-teenused oktoobris kõigile Jaapanlastele kättesaadavaks muutuvad, tuleb aga igaühel 3G-telefon oma raha eest osta ning esialgsetel hinnangutel hakkavad need maksma alates 5000 kroonist.
DoCoMo loodab 3G-ga korrata oma praeguse mobiilse andmesideteenuse i-Mode edu. Vaid mõne aastaga sai i-Mode endale 23 miljonit klienti, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lisatud 1.6.01; 1:45:03 .
|
|
|
|
|
Jaapani mobiilifirma NTT DoCoMo, mis lükkas edasi 3G kommertsvõrgu täies mahus avamise mai lõpust sügisesse (oktoobrisse), sai 4 000 3G-teenuste testija kohale 150 000 avaldust. Kampaania algas eelmisel nädala alguses. Jaapani näitel on inimeste huvi 3G-teenuste vastu suur - äriklientidelt tuli 43000 avaldust, mis näitab, et 3G-st on huvitatud ka erakliendid. 3G testgrupp stardib 30. mail.
DoCoMo plaanib investeerida next generation-mobiilsidesse järgneva kolme aasta jooksul 8,25 miljardit dollarit. Kasumisse jõutakse esialgsete arvutuste järgi nelja aasta jooksul.
Lisatud 23.5.01; 10:42:18 .
|
|
|
|
|
EMT juhatuse liikme Tõnu Grünbergi sõnul pole kolmanda mobiilsidepõlvkonna rakendamisest praegustel hinnangutel kiiret kasumit oodata.
Grünberg ütles Trigon Marketsi kliendipäeval esinedes, et mida rohkem kolmanda põlvkonna mobiilside tasuvust analüüsida, seda tõenäolisem on, et lähema viie kuni kümne aasta jooksul uus põlvkond kasumit ei too.
Mobiilside kolmanda põlvkonna kasumlikkus on Grünbergi sõnul väga tundlik kliendi kohta laekuva tulu suhtes.
Kliendi kohta laekuv tulu peaks tulevikus mobiilsides siiski tõusma hakkama. Prognoositav tulude tõus tuleb Grünbergi sõnul erinevate lisateenuste arvel, kõneteenuse tulud vähenevad ka tulevikus tänu tariifide alanemisele.
Samas on kolmanda mobiilsidepõlvkonnaga kaasnevate lisateenuste populaarsust Grünbergi hinnangul väga raske prognoosida.
Kolmanda põlvkonna sidevõrgu ühise rajamise kohta erinevate operaatorite koostöös ütles Grünberg, et see peaks olema vabatahtlik ja toimuma tingimata kommertsalustel.
Eesti riik kavatseb nelja kolmanda mobiilsidepõlvkonna litsentsi väljastamiseks korraldada konkursi veel sel aastal, kirjutab BNS.
Lisatud 21.5.01; 14:04:32 .
|
|
|
|
|
Valitsus võib Eesti kolmanda mobiilsidepõlvkonna võrkude litsentsikonkursi osalemistasu 50 miljonist kroonist allapoole jätta, kuid otsustab selle lõpliku suuruse kahe nädala pärast.
Samas kiitis valitsus teisipäevasel kabinetinõupidamisel teede- ja sideministeeriumi ettepanekud kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude (UMTS) konkursi tingimuste kohta heaks, jättes lahtiseks osalemistasu suuruse ja viisi, ütles BNS-ile teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja.
Osa valitsuse liikmete ettepanekute kohaselt võiks litsentsitasu määra välja pakutud 50-100 miljonilt kroonilt vähendada, osa peab
võimalikuks tasu jagamist kaheks - konkursil osalemis- ja litsentsitasuks, märkis pressiesindaja.
Kahe nädala jooksul on kavas tema sõnul täpsustada, kas tuleb osavõtu ja/või litsentsitasu, samuti selle võimalik suurus.
"Seaduse tänane sõnastus välistab puhta "iludusvõistluse"," tähendas pressiesindaja.
Ülejäänud UMTS-i rakendamist ette valmistanud komisjoni ettepanekud saavad valitsuse otsusel käivituda.
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna rakendamist ette valmistava komisjoni hinnangul tuleks konkurss uue mobiilsidepõlvkonna litsentside väljastamiseks läbi viia sel aastal. Ettepaneku kohaselt väljastab riik "iludusvõistluse" alusel neli litsentsi.
Ettepaneku kohaselt võiks konkursil osalemistasu ulatuda 50-100 miljoni kroonini.
Komisjon pakkus välja ka minimaalsed parameetrid võrkude rajamisel. Linnas tuleb võrguomanikel tagada andmeside kiiruseks vähemalt 144 kilobitti sekundis, maal on sama piirang 64 kilobitti sekundis. Litsentsi saajad peavad esimestel aastatel uue võrguga katma vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonnast.
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna reaalne käivitamine toimub ilmselt 2003. või 2004. aastal.
Lisatud 16.5.01; 8:22:47 .
|
|
|
|
|
Kolm Euroopa telefonioperaatorit katsetavad reaalajas telepildi - näiteks hobuste võiduajamise ja äriuudiste - edastamist taskutelefoni ekraanile, kirjutas ZDNet.
Videopildi edastamise tehnoloogia riistvara valmistaja on Iisraeli firma Celvibe. Celvibe'i asepresident John Marchioni keeldus avalikustamast uut teenust katsetavaid telefonioperaatoreid, kuid möönis, et nende hulka võib kuuluda enam kui viie miljoni kliendiga British Telecom.
Marchioni lisas, et ta ei ole üllatunud, kui vähemalt üks Euroopa telefonifirma hakkab teenust pakkuma juba käesoleva aasta lõpus.
Mobiiltelefoni ekraanile edastatava videopildi sisu sõltub operaatoritest. Marchioni hinnangul võiks esimesena sel moel kliendini jõuda viimased muudatused raha- ja aktsiaturgudel.
Tulevikus võib autosse paigaldatud taskutelefonidesse jõuda ka tänavail ja kiirteedel asuvatest videokaameratest pärit pilt liikluse olukorrast, et juhid saaksid ummikutest varakult teada, lisas ta.
Analüütikud suhtuvad videopildi mobiilsesse edastamisse praegust mobiilsidevõrgus andmete edastamise nappi kiirust arvestades erinevalt. Nende hinnangul pole aeg ja tehnoloogia videopildi edastamiseks veel küpsed.
«Sellest võib saada massiturule suunatud toode,» ütles IDC mobiilse e-äri uuringute juht Keith Waryas. «Sellel võib minna hästi, kuid järgmise paari aasta jooksul on tegemist üsna väikese nishiga,» lisas ta.
Waryase ütles, et ta ei oota videopildilt head kvaliteeti. Kui vaadata modemi kaudu internetist hangitud videopilti arvutist, on see sageli hägune ja heli ei ole pildiga sünkroonis. Suurem osa mobiilsidevõrke ei võimalda nii kiiretki andmete edastamist ja see tekitab veelgi suuremaid probleeme.
Siiani on mobiilitootjad ja -operaatorid lubanud taskutelefoni ekraanile tuua videopildi järgmise mobiilside põlvkonna ehk nn 3G saabumisel. Need telefonid võimaldavad mobiiltelefoniga internetti kasutada praegusest kümneid kordi kiiremini.
3G ähvardab aga hilineda. Jaapani telekommunikatsioonihiiglane NTT DoCoMo pidi maailma esimese 3G telefonivõrgu avama juba käesoleval kuul, kuid lükkas tehniliste probleemide tõttu avamise edasi oktoobrisse. Ka teised Euroopa ja Aasia mobiilioperaatorid on teatanud võrkude avamise edasilükkamisest. (PM)
Lisatud 11.5.01; 10:06:49 .
|
|
|
|
|
Hiigelkulutusi nõudva kolmanda põlvkonna mobiilside 3G tõttu jääb Euroopa mobiiliturule aastaks 2015 ühinemiste ja ülesostmiste tõttu alles viis suurt tegijat, ennustab Forrester Research.
Kuna mobiiltelefonid on praeguseks jõudnud nii paljude inimesteni, et uusi kliente jääb järjest vähemaks, näeb Euroopa lähiaastatel operaatorite vahel vihaseid hinnasõdu, seisab Forrester Researchi uusimas mobiilside uuringus.
Selletõttu kahanevad kasumid ja just sel ajal, kui paari aasta pärast turule jõudev UMTS-side ehk 3G nõuab operaatoritelt väga suuri kulutusi uute võrkude ehitamiseks. 3G aga ei jõua mingil juhul kasumisse enne 2013. aastat.
Mobiilioperaatorite sissetulekud hakkavad langema 2003. aastast ning enne 2013. aastat pole mingit paranemist loota, ennustas Forrester.
Edukateks kujunevad Forresteri hinnangul Briti Vodafone Group, Deutsche Telekomi T-Mobile, France Telecomi Orange ja BT Cellnet.
Viiendaks suureks tegijaks pakuvad nad Hollandi Royal KPN-i, Hispaania Telefonicat, Telecom Italiat või isegi Jaapani NTT DoCoMo-d, kirjutab BBC News Online.
Forrester jõudis selliste järeldusteni, kuna nende uuring näitab, et Euroopa mobiilsideoperaatorid hakkavad 2007. aastast kahjumiga töötama, põhjuseks ikka 3G hiigelinvesteeringud.
Isegi väikestel Norra ja Rootsi turgudel domineerivad tegijad peavad hiljemalt 2008. aastaks viie suurega ühinema ning nii ei jäägi selleks ajaks alles ühtegi iseseisvat operaatorit.
UMTS-litsentse ostnud uued tegijad aga ei saa Forresteri hinnangul hakkama kauem kui 2007. aastani.
2000. kuni 2005. aastal langeb keskmine tulu kasutaja kohta 15%, 416 euroni aastas ning suurim rahaline tagasilöök tabab kõne- ja sõnumiteenuseid, kus aastatulu kukub 36%, 313 euroni.
Andmesideteenustelt loodetav suurem kasum ei ole aga piisav, et teiste teenuste suurt langust tagasi teha, sest Forresteri ennustuste kohaselt tõuseb 2005. aastaks iga kasutaja andmeside pealt mobiilsidefirmadele tulu vaid 106 eurot aastas.
Mõned analüütikud on Forresteri kuulutatud tumeda tulevikuvisiooniga nõus, tuues näiteks, et paljud mobiilifirmad on telefone subsideerinud ning nüüd on need selliste inimeste käes, kes neid eriti palju ei kasuta, näiteks lapsed. Kui aga kasutus on väike, ei ole ka loota, et sealt raha tagasi tuleks.
Siemensi Iiri osakonna korraldatud uuring näitab aga, et mobiilikasutajad on 3G-teenuste eest nõus maksma kuni 63% rohkem raha kui praegu tavaliste GSM-teenuste eest.
See aga võib tähendada, et kliendi pealt saadav tulu ei jää nii väikeseks, nagu Forrester ennustas.
Veel üks mobiilioperaatorite kadumist soodustav asjaolu on aga see, et turg on telefonidest ja omanikest küllastumas.
Üle 80% inimesteni mobiiltelefonid vaevalt ühelgi turul jõuavad, kirjutavad analüütikud Forresteri uuringus.
Lisaks mobiilsideoperaatoritele kuulutab Forresteri uuring tumedat tulevikku ka mobiiltelefonide valmistajatele, kuna peamised turud on ka telefonidest küllastunud.
Forresteri uuring põhineb 26 Euroopa mobiilsideoperaatori esindajatega tehtud intervjuudel.
Lisatud 11.5.01; 6:24:04 .
|
|
|
|
|
TTÜ, EMT ja Ericsson alustasid eelmisel kevadel koostööprojekti, mille tulemusena valmis Tehnikaülikoolis mobiilrakenduste arenduskeskus MAI (Mobile Applications Initiative), mis avatakse pidulikult 7. mail.
"Õppe- ja arendustööle suunatud MAI keskus on testkeskkond, mis võimaldab modelleerida GPRS ja UMTS mobiilsidevõrke. Näiteks saab seal demoda videokonverentsi üle GPRSi. Lisaks pakub keskus esmakordselt Eestis uudsete mobiilrakenduste testimise võimalust ettevõtjatele," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik täna ÄP Online'ile.
Lisatud 3.5.01; 13:09:11 .
|
|
|
|
|
Kuigi teede- ja sideministeerium loodab neli uue põlvkonna mobiilside ehk UMTS litsentsi välja anda juba selle aasta jooksul, võib uute võrkude ehitamine Eesti väikese turu jaoks liiga kalliks minna, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Sisuliselt tähendab see meie jaoks täiesti uue võrgu ehitamist," rääkis Eesti suurima mobiilsideoperaatori EMT tehnikadirektor Tõnu Grünberg. "Kui me GSM-võrku oleme siiani investeerinud ligi kaks miljardit krooni, siis ma usun, et 3G puhul kipub see tulema paar korda kallim."
Grünbergi sõnul on väga küsitav, kas sellise võrgu ehitamine Eestis end ära tasuks. "Tõsine küsimus on see, kust Eesti turul see raha ikkagi tuleb," ütles ta. "Julgeme küll unistada, et 3G puhul kasutatavus veidi tõuseb, aga mitte väga palju. Meie praegused arvutused näitavad, et see on väga riskantne samm."
Radiolinja Eesti võrguoperaatorüksuse juht Jüri Karelson rääkis, et 3G võrgu ehitus võib minna isegi kuni kümme korda kallimaks kui GSM-võrgu ehitamine. "3G puhul on võrkude kärjed hästi tillukesed, kuid maht hästi suur, nii et kui mingi maa-ala peal on kolm GSM-jaama, siis 3G-jaamu läheks sinna vaja näiteks kuus, et tagada normaalne ühendus võrguga," ütles ta.
Karelsoni sõnul mõjutab 3G-võrgu ehitamist ka litsentsi maksumus. Teede- ja sideministeeriumi komisjon soovitas litsentsikonkursil osalemise tasuks 50 kuni 100 miljonit krooni, mis on Karelsoni hinnangul liiga palju. Konkursil osalemise tasu ei tagastata ja loa saaja saab litsentsi kümneks aastaks.
"Iga äriprojekti jaoks on olemas teatud hulk raha ning sel juhul läheks rohkem raha litsentsi jaoks ning jääks vähem võrgu ehitamiseks," ütles ta. "Normaalne oleks, kui litsentsi suurusjärk oleks viis kuni kümme miljonit krooni."
Üks UMTS-litsentside komisjoni liige, teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma lausus, et komisjon soovitas välja anda neli litsentsi. See tähendaks ühe uue mobiilsideoperaatori Eestisse tulemist, konkurentsi tihenemist ning operaatorite tulude vähenemist.
"Huvi on igatahes selle vastu juba tuntud, nii lähedalt kui kaugelt," ütles Saarma. "Praegused kolm operaatorit on turu omavahel juba ära jaganud, nii et kui tuleb mõni uus tegija uute ideedega, siis miks mitte."
Kallitest hindadest hoolimata olid nii Grünberg kui Karelson esialgu siiski seda meelt, et 3G-võrk Eestisse tuleb, kuid ilmselt mitte enne 2004. aastat.
"Praegu on väga paljud operaatorid ka teistes riikides selle asja edasi lükanud, nii et kui me 2004. aastal alustame, siis oleme ka üsna hästi jõudnud," ütles Grünberg. "Muidugi on võimalik alustada väiksema katvusega pilootprojektidega juba varem."
Karelsoni sõnul katsetab Radiolinja oma 3G-võrku kõigepealt Soomes, et näha, kas see on tehniliselt ja rahaliselt mõttekas ka Eestisse tuua, ning alles seejärel paneb selle Eestis püsti.
Q GSMi suhtekorraldusjuht Jaana Aduson lausus, et Q GSM ei kommenteeri oma 3G-strateegiat enne täpsete konkursitingimuste selgumist.
Lisatud 3.5.01; 8:53:38 .
|
|
|
|
|
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna (UMTS) rakendamist ettevalmistava komisjoni hinnangul tuleks
konkurss uue mobiilsidepõlvkonna litsentside väljastamiseks läbi viia sel aastal.
Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma ütles BNS-ile, et komisjoni poolt ministrile üle antud
ettepanekud konkursi korraldamise aega ei sisalda, ent komisjon on küsimust ministriga arutanud.
Saarma sõnul tuleks konkurss korraldada kohe pärast seda, kui kolmanda mobiilsidepõlvkonna rakendamise ettepanekud on
valitsusest läbi käinud.
Saarma märkis, et võrkude planeerimine ja rahastamine võtab teatud aja, ka lõppseadmeid praegu veel ei ole. Kolmanda
mobiilsidepõlvkonna reaalne käivitamine toimub tema teatel ilmselt 2003. või 2004. aastal.
Komisjon tegi ministrile ettepaneku konkursi põhiliste printsiipide kohta, konkursi tingimused tuleb välja töötada eraldi.
Komisjoni ettepaneku kohaselt väljastab riik "iludusvõistluse" alusel neli kolmanda mobiilsidepõlvkonna litsentsi.
Komisjoni ettepaneku kohaselt kehtestab riik konkursil osalejatele osavõtutasu, et vältida riiulifirmade osalemist konkursil.
Saarma avaldas lootust, et lisaks Eestis praegu tegutsevatele mobiilsideoperaatoritele tuleb Eestisse ka mõni välisoperaator.
"Natuke värsket õhku oleks vaja," sõnas Saarma.
Nelja litsentsi väljastamise ettepaneku tegi komisjon Saarma sõnul selleks, et tagada vähemalt ühe uue operaatori tulek turule.
Komisjon pakkus välja ka minimaalsed parameetrid võrkude rajamisel.
Linnas tuleb võrguomanikel ettepaneku järgi tagada andmeside kiiruseks vähemalt 144 kilobitti sekundis, maal on sama piirang 64
kilobitti sekundis.
Litsentsi saajad peavad esimestel aastatel uue võrguga katma vähemalt 30 protsenti Eesti elanikonnast.
Saarma ennustas tihedat konkurentsi kolmanda mobiilsidepõlvkonna operaatorite vahel. Samas näitab kogemus, et osa asju teevad
ka kõige suuremad konkurendid ühiselt, lisas ta.
Võrgu ratsionaalsuse peab tagama nõue, mille kohaselt rajatavad võrgud tuleb omavahel ühendada nii, et kliendi jaoks poleks
oluline, kelle võrku ta parajasti kasutab, selgitas Saarma.
Suurtes linnades tekivad siiski paralleelsed võrgud, prognoosis Saarma.
Lisatud 2.5.01; 12:58:10 .
|
|
|
|
|
Ericsson, EMT ning Teede- ja sideministeerium, korraldavad reedel kell 12-15 Tallinnas klubis Decolte kooliõpilastele ja tudengitele mobiilside kolmandat põlvkonda tutvustava konverentsi.
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on noortekonverentsi mõte tutvustada koolinoortele ja tudengitele mobiilinterneti kontseptsioone ning kutsuda neid üles osalema mobiilinterneti teenuste väljatöötamisel.
Konverentsi peaesineja on 16-aastane Hollandi koolipoiss Ben Woldring, kes asutas juba 13-aastaselt oma firma, mis praegu tegeleb erinevate IT- ja mobiilsidelahenduste arendamisega. Hollandi seaduste kohaselt ei tohi nii noorelt asuda veel firmat juhtima, seetõttu palkas Ben firma direktoriks oma ema. Ben on võitnud IT- ja telekommunikatsiooni valdkonna auhindu ning on oma tavapäratu kogemusega hinnatud esineja seminaridel, konverentsidel ja koolitustel üle maailma.
Konverentsil jagavad oma ideede eduka ellurakendamise kogemusi ka Pärnu noortefirma Maripuu Meedia ja Tartu tudengite ettevõte MOBI. Noored ettevõtjad selgitavad enda näite varal, et julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu - uus meedia, infotehnoloogia ja telekommunikatsioon pakuvad ammendamatuid võimalusi ka värskelt koolipingist tulnud aktiivse eluhoiakuga noortele.
Konverentsil kuulutab Teede- ja sideministeerium välja konkursi Noor Hai! silmapaistvatele noortele tegijatele mobiilse interneti, IT ja telekomi valdkonnas. Konkursitööde lõpptähtaeg on 15. juuni, auhinna paneb välja Ericsson.
Korraldajad ootavad enda sõnul noortekonverentsile kõiki noori, kes on huvitatud infotehnoloogiast ja telekommunikatsiooni valdkonnast ning nende kahe haru sümbioosist.
3G: elu mobiilinternetis - http://www.tsm.ee/3g
Lisatud 26.4.01; 11:51:39 .
|
|
|
|
|
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna tulekul ootab riik, et lisaks praegu Eestis tegutsevale kolmele mobiilsideoperaatorile osalevad 3G-konkursil ka uued mobiilsidefirmad, kirjutab Postimees.
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna rakenduskomisjon teeb teede- ja sideministrile sel nädalal ettepaneku väljastada mobiilsideoperaatoritele kiiret sideühendust võimaldava 3G-mobiilsideteenuste osutamiseks neli litsentsi.
Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja ning komisjoni liige Edvard Saarma tõdes, et ootab konkursile rohkem osalejaid kui neli. «Praegu pole küll keegi konkreetselt midagi küsinud, aga huvi on tundnud nii olemasolevad Eesti kui ka uued operaatorid,» lausus Saarma, lisades et ei saa huvi tundnud operaatorite nimesid välja öelda.
Teenus mõistliku hinnaga
Saarma kinnitusel Eestis oksjonit ei korraldata, sest üleskruvitud litsentsihinnad teeksid teenuse kasutajale väga kalliks ning takistaks võrkude kiiret arengut. Eestis toimub nn iludusvõistlus, kus hinnatakse osalejate äriplaane.
EMT tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg lausus, et EMT tervitab plaani mitte korraldada oksjonit. Grünbergi kinnitusel jääb aga küsitavaks litsentside arv. «Ehkki 3G-litsentse pakutakse välja suuremal arvul kui on turul tegutsevaid operaatoreid, võib kahelda, kas neli litsentsi Eesti-suuruse piiratud turu jaoks pole mitte palju,» ütles Grünberg. Võrdluseks võib tuua prantslaste nurjunud iludusvõistluse, kus neljale litsentsile tuli vaid kaks avaldust.
Valitsus otsustab tingimused
Ka Q GSMi suhtekorraldusjuhi Jaana Adusoni sõnul on tervitatav iludusvõistlus, sest nii on võimalik teenuseid kiiremini arendada ning ka hinnad on madalamad.
Saarma sõnul liigub ettevalmistatud dokument ministri kaudu valitsusse, kes peab otsustama täpsemad tingimused, nagu näiteks osalustasu. Osalustasu ligikaudset suurust ei soovinud Saarma nimetada, väites et see on riiulifirmade osaluse välistamiseks. Saarma sõnul soovib ministeerium, et sügiseks oleksid tingimused selged ning hiljemalt aasta lõpus võiksid litsentsid olla ka välja jagatud.
Radiolinja juhatuse liige Jüri Karelson tõdes, et suurte investeerimisvajaduste tõttu võivad esialgu mitu operaatorit olla huvitatud ühe võrgu kasutamisest, ehkki oma võrgu arendamise huvi on kõikidel olemas.
Karelson tõdes, et enne kui uue põlvkonna telefonid kasutusele jõuavad, võib kuluda kuni kaks aastat, sest võrkude projekteerimine võtab palju aega, samuti pole olemas lõppseadmeid ning võrku tuleks eelnevalt ka katsetada. Kokku võib kuluda ehitamiseks ligi pool miljardit kuni miljard krooni, millest suur osa võib kuluda hoopis kinnisvara ostmiseks.
Lisatud 25.4.01; 8:29:29 .
|
|
|
|
|
EMT tehnikadirektori Tõnu Grünberg hinnangul on kolmanda mobiilsidepõlvkonna (UMTS) rakendamist ettevalmistava komisjoni ettepanek väljastada neli UMTS-litsentsi väikese Eesti turu jaoks liiga palju.
Ehkki üldine praktika näitab, et UMTS-i litsentse pakutakse välja suuremal arvul kui on turul tegutsevaid operaatoreid, võib avaldada kahtlust, kas neli litsentsi Eesti-suuruse piiratud turu jaoks mitte palju pole, ütles Grünberg teisipäeval BNS-ile.
Võrdluseks tõi Grünberg prantslaste nurjunud UMTS-litsentside võistluse.
Prantsusmaa, mis on mitu korda suurem kui Eesti, otsustas välja anda samuti neli UMTS-i litsentsi, kuid konkursile laekus ainult kaks avaldust.
Samas tervitab EMT Gürnbergi sõnul komisjoni arukat otsust mitte korraldada Eestis litsentside väljastamiseks oksjonit.
Oksjonil kõrgeks kruvitud hinna tasumiseks võetavad laenud oleksid aeglustanud võrkude väljaehitamist ning mõistliku hinnaga mobiilsete multimeediateenuste pakkumist, selgitas Grünberg.
Praeguste hinnangute põhjal kavatseb EMT UMTS-litsentsi saamise konkursil osaleda. Loomulikult sõltub see aga konkursi tingimustest, täpsustas Grünberg.
Ministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul on komisjoni ettepanek väljastada neli Eestis UMTS-litsentsi, mille saamiseks peavad konkursil osalejad vastama vastavatele konkursi kriteeriumitele.
Komisjon vaatab aruande selle nädala lõpus veelkord läbi ning esitab ministrile, kes omakorda ettepanekuid valitsuskabinetile esitleb.
Samuti teeb komisjon ettepaneku Eestis mitte läbi viia avatud oksjon, vaid "iludusvõistlus", märkis Saarma.
Q GSM-i suhtekorraldusjuhi Jaana Adussoni sõnul tervitab Q GSM UMTS-litsentsi jagamisel "iludusvõistluse" eelistamist kui
tarbijasõbralikku otsust, mis tagab tulevikus teenuste suurema kättesaadavuse ja kiirema arengu.
"Meie osalemine konkursil on praegu enneaegne teema, sest konkurssi ega selle tingimusi pole veel välja kuulutatud," lisas Adusson.
Lisatud 24.4.01; 16:02:18 .
|
|
|
|
|
Kolmanda mobiilsidepõlvkonna (UMTS) rakendamist ettevalmistav komisjon esitleb sel nädalal teede- ja sideministrile UMTS-litsentside jagamise viisi, komisjoni ettepanek on väljastada Eestis neli litsentsi.
Komisjon teeb ettepaneku Eestis mitte läbi viia avatud oksjon, vaid viia läbi "iludusvõistlus", ütles teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma.
Saarma sõnul on komisjoni ettepanek väljastada neli UMTS-litsentsi, mille saamiseks peavad konkursil osalejad vastama vastavatele konkursi kriteeriumitele.
Komisjon on põhjalikult analüüsitud teiste riikide kogemusi, et teada saada, mida üks või teine valik UMTS-litsentside jagamisel kaasa toob.
Põhimõtteliselt on komisjon litsentside jagamise viisi aruande kokku pannud.
Komisjon vaatab aruande selle nädala lõpus veelkord läbi ning esitab ministrile, kes omakorda ettepanekuid valitsuskabinetile esitleb, rääkis Saarma.
Komisjon peab seisukoha UMTS-litsentside jagamise viisi kohta võtma 1. maiks.
Lisatud 24.4.01; 10:57:54 .
|
|
|
|
|
Olete GSMiga rahu? Tore, aga tulemas on enamat: stardijoonele sätib end mobiilside kolmas põlvkond UMTS, võimaldades teenuseid, millest varem ei osatud unistadagi.
Mobiilsidetehnoloogiad elavad säravalt ja surevad noorelt: uus põlvkond on sündinud iga 10 aasta järel ning 20 aastaselt ollakse juba rugaeas. Kuid reinkarnatsioon uuel kvalitatiivsel tasandil on vähemalt mobiilsides tõestatult olemas!
NMT ehk esimese põlvkonna mobiilside võrgud võeti põhjamaades kasutusele kaheksakümnendate alguses. Kümme aastat pärast NMT sündi levisid Euroopas juba esimesed teise põlvkonna ehk GSM võrgud, mis laienesid ajapikku Aafrikasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. GSM-ist kümme aastat hiljem sätib end kogu maailmas stardijoonele veel uuem mobiilsidepõlvkond: nn. 3G, kolmas generatsioon ehk UMTS (Universal Mobile Telecommunications System).
Hüpe mobiilsidemaastikul. 3G toob meile täiesti uutel põhimõtetel baseeruva mobiilsidevõrgu, mida võimaluste poolest on võrreldud hüppega, mis toimus televisiooni tulekul kodudesse raadio kõrvale.
Uus võrk võimaldab näiteks kvaliteetset video- ja heliedastust ning nõuab selleks sisult ja välimuselt uudseid telefone. Samas säilivad 3G kasutajale tuttavad GSM-võrgu teenused ning 3G telefonidega saab kasutada olemasolevat GSM-võrku.
Kolmas põlvkond toob ühtse sidestandardi veel laiemale geograafilisele alale kui praegune GSM, lisandub näiteks Jaapan. Esimesed 3G võrgud stardivadki Jaapanis ning ehk juba selle aasta maikuus, Euroopas 2002 aasta algupoolel. Eestis ei ole riigi poolt operaatoritele veel 3G litsentse väljastatud, seega on veel vara öelda, millal see võrk meie käeulatusse jõuab. Küll aga võiks loota, et juba aastal 2003 võime rääkida ka Eesti 3G võrgus. Seda edasiviivat jõudu on kahjuks mitmel pool varjutamas valitsuse võetavad litsentsitasud, mis ähvardavad muuta teenuse kasutajate jaoks kalliks.
Kliendid lähevad UMTSi. Areng on olnud paratamatus. Kasutajate kasvanud soovid ja kasutajate arvu eeldatust kiirem suurenemine on tinginud olemasolevate tehnoloogiate aeglase jalgujäämise mahtude lõppemise tõttu. Teiseks põhjuseks on vajadus ühendada kiirema arengu huvides maailma erinevaid tehnoloogiaid ja arusaamisis. Tänu tehnoloogia massilisusest tingitud madalamale hinnale alandab ühine standard ka teenuse hinda lõpptarbijale. Globaalse konsultatsioonifirma Artur D. Little poolt praegu 100 eri alade professionaalide hulgas läbi viidud arvamusküsitlus näitas, et juba 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta algupoolel siirduvad ärikliendid ja nõudlikumad erakliendid kasutama 3G võrkude teenuseid ning kümnendi lõpuks järgnevad neile ka teised kliendisegmendid. Tuleb tuttav ette? Tõepoolest, samamoodi jooksis tühjaks näiteks EMT NMT-võrk, mis viis selle sulgemiseni eelmise aasta lõpus.
Edev multimeediatelefon. 3G põhilisteks edasiviivateks jõududeks peetakse suuremaid andmekiirusi, kiiret internetiühendust ja multimeediatelefone, mis edastavad nii korralikku videopilti kui muusikat. Peaaegu oleksin unustanud: loomulikult saab uues võrgus ka “lihtsalt niisama” rääkida: nii nagu täna, kuid oluliselt parema kõnekvaliteediga.
Suurem andmesidekiirus ei ole mingi “asi iseenesest”, vaid võimaldab kasutada telefoni vahendusel teenuseid, millest varem ei osanud unistadagi. Jaapanis suvel käivituvas 3G tehnoloogial baseeruvas NTT DoCoMo võrgus lubatakse juba esmaetapil andmesidekiirusi kuni 384 kbit/sek, mis on võrreldav praegu Eestis ja mujal maailmas traatside poolel jõudsalt pead tõstva moodsa ja kiire ADSL-tehnoloogia poolt Internetisurfamises võimaldatavaga. Selliste kiiruste juures on lihtne edastada streaming videot (MPEG4), MP3 audiofaile vms.
Näiteks videokaamerad ja –ekraanid mobiiltelefonil. Jaapanis on väga populaarne karaoke ja see on tinginud turu nõude teenuse “MobiilKaraoke” järele, kus inimene võib tänaval telefoni vahendusel laulda karaoket koos oma baaris lõbutsevate sõpradega. Iseasi muidugi kas see üks-üheselt ka Eesti turule sobib, kuid näiteks mobiilse videotelefoniga rääkijaid võiks küll ka Eestis kohata. Nagu ka neid, kes saadaksid äsja digitaalkaameraga tehtud pildi sõbrale telefoni peale vaatamiseks. Või miks mitte visata enne kinnominekut pilk peale parajasti jooksvate filmide lühitutvustustele, et leida huvitav? Ja võib-olla ei pea te enam videokaamerat omama, vaid lindistate koduvideo telefoni vahendusel kodusesse arhiivi?
Siit tuleb välja üks 3G võimalikke “ohte”: nimelt ei piisa telefonidele siis enam “käed vabad” komplektist, vaid liikluseeskirja nõudeks võib saada “silmad-vabad” komplekt.
Tehistarkus tuleb appi. Paljud 2G telefonid ei pruugi olla üldse osaks ülitõsisest teenusest. Näiteks võidakse paljudesse laste hulgas populaarsetesse mängukonsoolidesse sisse ehitada telefon, mis võimaldab mängida grupis ning samal ajal teisi näha. See on lihtsalt mäng!
Ei tohi unustada, et inimeste vastuvõtlikkusel uute teenuste osas on omad piirid: vaid vähesed inimesed oskavad ju kasutada ka kõige tavalisemate mobiiltelefonide ja koduelektroonikaseadmete häid omadusi. Seega tuleb palju tähelepanu pöörata kõigi uute teenuste hõlpsamale kasutusele.
Hõlpsam teenusekasutus tähendab nii telefoni kui võrku lisatud “tehistarkust”, mille abil saab teenust mugandada endale sobivaks ja alati ühtmoodi toimivaks. Seda nimetatakse VHE (Virtual Home Environment) ehk virtuaalne kodukeskkond, mis võimaldab teenust kasutada alati ja igal pool ühtemoodi. Võib-olla ei pruugi teenuse kasutamisel enam klahvegi vajutada, vaid lihtsalt räägite oma teenusega, paludes temalt midagi inimkeeli? Filmid nagu “Star Trek” ja “Babylon 5” võiva saada lõpus tõeks…
Armastus silmade kaudu. Uudsus ja läbilöök ei saa olla vaid tehnoloogias ja selle võimalustes, sest inimesed armastavad silmadega, Üks analüütik ütles kunagi, et 3G ei löö kunagi läbi, kui tema telefonid ei erine tänastest telefonidest tunduvalt ega sunni inimesi pilku pöörama.
Kui vaadata erinevate valmistajate poolt esitletud 3G kontseptsioonitelefone, siis suuruselt 3G “tavatelefon” praegustest oluliselt ei erine, kuid kannab endas enamasti peaaegu kogu telefoni katvat suurt ja videovõimelist ekraani, puuteklaviatuuri jms. Üllatuslikumalt poolelt on esitletud kavandeid telefonidest, mis on sisse ehitatud prillidesse või jalutuskepi käepidemesse.
3G telefonide tootjate poolel võib praegu eeldada vägagi huvitavat konkurentsi, mis tõotab tuua üha isikupärasemaid ja võimalusterohkemaid telefone – loodetavasti kasutusmugavust ohverdamata. Praegusel GSM-telefonide turul valitseb suures osas Nokia, Siemensi, Ericssoni ja Motorola hagemoonia, kuid 2G puhul on eeldada palju suuremat tootjate ringi ja valikuvõimalust. Jaapani elektroonikagigandid nagu Matsushita, Mitsubishi Electric, Nec, Toshiba ning Sony, kes GSM-turu alahindamise tõttu turult suures osas välja jäid, on valmis võtma tõsist revanði. Seda enam, et esimesed 3G võrgud stardivad nende koduturgudel aastase edumaaga ning Jaapani valmistajatel on enim kogemusi mobiilse interneti teenuste turuletoomiseks tänu “Jaapani WAP-I” iMode’i kogemusele. Ajakirjandus on nimetanud oodatavat võitlust tuntud filmi nime parafraseerides koondnimega “Telefonide sõda: epiloog 3G”.On oodata huvitavaid alliansse erinevate elektroonika ja elualade firmade vahel, kuna eeldatavasti ühendavad telefonid võimalusi nii erinevatelt aladelt, milleks ühel firmal ei pruugi jätkuda kompetentsi.
Seda huvitavat maailma tuleb jälgida põnevusega! Kust saada lisainfot mis toimub 3G maailmas? Näiteks võib vaadata linke www.gsmworld.com ja www.umtforum.org
"Mobiil"
Ando Meentalo
EMT arendusjuht
Lisatud 13.4.01; 13:51:40 .
|
|
|
|
|
Ericsson teatas teisipäeval, et võtab akuvea tõttu tagasi uue GPRS-telefoni R520m.
Firma pressiesindaja teatas, et võtame tagasi esimese partii mis saadeti Rootsi ja veel paari Euroopa riiki.
Telefonil on viga akus, mis ei pea vastu nii kaua kui ette nähtud.
R520m mudel võimaldab kiiret andmesidet ning internetiühendust.
Esimesed telefonid on juba ka Eestisse testimiseks saadetud. Ametlikult neid veel meie poodides müügil ei ole.
Lisatud 10.4.01; 22:22:18 .
|
|
|
|
|
Nokia teatas üheaegselt kolme suure kolmanda põlve mobiiltelefonide võrgutellimuse saamisest, mille koguväärtus on 39 miljardit krooni ja millega Nokia vähendab tunduvalt Ericssoni edumaad.
Austraalia mobiiltelefonioperaator Cable & Wireless Optus on valinud Nokia oma ainsaks 3G võrkude tarnijaks. Lepingu maksumus 7,8 miljardit krooni.
Briti operaatorfirma Hutchison 3G UK on valinud Nokia oma 3G võrgu peatarnijaks. Senini pole Hutchinson Whampoal sealmail veel ühtegi klienti. Lepingu maksumus on 7,8 miljardit krooni ja Nokia pakub Hutchinsonile nn bridge-finantseerimist, mis tähendab, et Hutchinson maksab Nokiale seadmete eest siis kui tal selleks võimalus on.
Kolmandaks on Nokia oma võrkude peatarnijaks valinud France Telecomile kuuluv Orange, kes vajab neid Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Tehingu maksumus on 23,4 miljardit krooni ja Nokia kavatseb pakkuda ka seal sarnaseid finantseerimisskeeme. Orange puhul on siiski oluline see, et ettevõttel on erinevalt Hutchinsonist juba kliendibaas.
Pärast nende tellimuste saamist on Rootsi Ericssonil 27 ja Nokial 18 tellimust 3G võrkudele. Nokia on teatanud, et soovib ka mobiiltelefonivõrkude alal turuliidriks tõusta ning saada turust 35% enda kätte. Ühest küljest suurendab Nokia oma turuosa 3G infrastruktuuri seadmete osas, kuid teisest küljest võtab ettevõte lisariske, mis ei mõju aktsiahinnale hästi. Nokia aktsia kukkus selle peale täna 7,5 protsendi võrra madalaimale 25,15 euro tasemele, kuna investorid olid mures Nokia pakutud rahastamisskeemide pärast.
Lisatud 3.4.01; 17:06:32 .
|
|
Avalehele Ülesse
|
